“Alumine korrus” pärast nelja sünnitust…

Kui keskmiselt pooleteise aastaste vahedega nelja lapse sünnitamine on organismile mingi jälje jätnud, siis seda põhiliselt nabast allpool. Peale selle, et ma ei näe enam välja nagu 15-aastane neitsi, ei saa ma näiteks batuudil hüpata, sest kõik, mis põie sees on, loksub iga hüppega välja ja seda ka siis, kui olen vahetult enne vetsus käinud ega tunne vajadust uuesti minna. Sellele murele olen üsna lihtsa lahenduse leidnud, enne batuudile ronimist topin lihtsalt pool rulli vetsupaberit püksi. Või kas see ikka on lahendus…

Ma tean küll, et lahendus on vaagnapõhjalihaste treenimine, teenimine ja treenimine. Ma olen üritanud lihaseid pinguldada ja lõdvestada, pinguldada ja lõdvestada, aga see ajab mind iiveldama. Paar esimest korda on talutavad, aga sealt edasi hakkab süda läikima ning iga järgmise pinguldamisega läheb olemine hullemaks, kuni ma lihtsalt ei kannata ebamugavustunnet välja. Võimalik, et ma ei pingulda üldse õigeid lihaseid või lihtsalt ei tee seda õigesti, aga igatahes ei suuda mina oma vaagnapõhjalihaseid treenida igal ajal ja igal pool, kuigi räägitakse, et see just nii lihtne ongi, et pingulda ja lõdvesta kas või kassajärjekorras.

Kuna kõige tavalisem pinguldamine oli liialt ebamugav, siis katsetasin erinevaid harjutusi, millega lootsin keskenduda rohkem tasakaalule ja hingamisele kui lihaste pinguldamisele. Tulemus oli sama, nii et lõin käega ja mõtlesin, et las siis olla, tuleb aevastades tilk püksi, siis tuleb, nagunii ma kuigi sageli ei aevasta. Noh, läks paar last mööda ja tilgad hakkasid tulema ka köhatades, naerdes, kükitades, joostes ja isegi voodis teatud poosides, mis on tänaseks kavast väljas.  Ma olen püüdnud läbi iiveldustunde aegajalt ikka pinguldada ja lõdvestada, kuid kunagi ei ole ma suutnud seda teha paarsada korda päevas nagu soovitatakse.

Nüüd kevadel otsustasin proovida tupekuule, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest need lihtsalt kukkusid välja, seda isegi siis, kui ma enda arvates täie jõuga neid kinni hoidsin. See mõjus mulle šokina, sest ma ei arvanud, et mu vaagnapõhjalihased nii halvas seisus on.

Teadsin, et üks asi on veel, mida ma ei ole proovinud, aga mis on eelmisest sügisest alates mõttes olnud. Otsisin välja Pere ja Kodu artikli, kust ma tolle ühe asja kohta lugesin, aga see ei olnud lihtne, sest mul ei olnud meeles, mis selle asja nimi on. See oli tegelikult juba vähemalt kolmas kord, kui ma tolle artikli üles otsisin, aga sellele ei järgnenud midagi, sest mul oli raske uskuda, et mingi väike aparaat võiks aidata vaagnapõhjalihaseid treenida. Õigemini ma uskusin, et see võib nii olla, aga kuna välismaa foorumites on kirjutatud ka vastupidist, siis kartsin, et mina olen kindlasti see, kellele see ei mõju või kui mõjub, siis ajab ikka iiveldama.

Mõtet ma siiski peast ei saanud. Suve keskel võtsin julguse kokku, otsisin taas välja, et tolle ühe asja nimi on viibrik, müüakse seda veebilehel Mina olengi naine ja kirjutasin sinna oma murest. Katri vastas kiiresti pikalt ja põhjalikult, kuidas neli sünnitust viie aasta jooksul on lihastele nii suur koormus, et need enam iseenesest ei taastu, kuidas tupekuulid teevad nõrkade lihaste korral pigem kahju ja kuidas suure tõenäosusega viibrik üksinda lõplikku taastumist ei toogi ning pakkus, et võiksin lisaks seadme kasutamisele läbida tema loodud E-kursuse “Naise teine süda”. Ma korra kõhklesin, ikka selle iiveldustunde pärast, aga samas pakkus kursus mulle huvi, eriti järgnev sisu:

  • Hingamistehnika, mis on vajalik korrektseks treenimiseks, lõdvestumiseks ja sügavate orgasmide saamiseks
  • Juhised korrektse kehahoiu saavutamiseks ja selle jälgimiseks
  • Igal nädalal kolm uut harjutust vaagnapõhjalihaste, kõhu süvalihaste, selja-, tuhara- ja reielihaste treenimiseks
  • Igal nädalal uus hingamistehnika ja visualisatsiooniharjutus, et äratada endas naiselik vägi
  • Naiselikkus tšakrates ja kuidas õppida juhtima oma emotsioone, mitte olla nende ohver
  • Seksuaalenergia liigutamine ja suunamine kehas
  • Seksuaalne tundlikkus ja selle tõstmise praktikad
  • Naise kaheksa orgasmi

Mis seal salata, ma olen üks nendest naistest, kellel on selle suure O-ga veidi probleeme ja seega see teema pakub mulle huvi. Kui tugevamate vaagnalihastega kaasneb tilgavaba aevastamisega ka veel parem (et keegi ei arvaks, et praegu on halb) seksuaalelu, siis see on ainult tore boonus.

Eile lugesingi kursuse materjalidest, et kui näiteks turiseisu ajal väljub tupest õhk, siis on lihased nõrgad ja paraku oli see üks põhjus, miks mulle põhikoolis ei meeldinud kehalise kasvatuse tund, sest minul juhtus seda pidevalt. Kes ei tea ega ole kogenud, siis see õhk ei välju diskreetselt, vaid korralikult plärisedes. Nii et mu lihased olid nõrgad juba enne lapsi, kui ma ise olin veel laps…

Kursuse juures ma hetkel pikemalt ei peatu, sellest on aega kirjutada viis nädalat, sest just nii kaua see kestab, aga viibrikul tahan küll veel selles postituses pikemalt peatuda. Saage tuttavaks, see on viibrik:IMG_4217

Viibrik ehk vaagnapõhjalihaste tooner on meditsiiniliselt testitud seade intiimlihaste treenimiseks. Ta on üks efektiivsemaid vahendeid lihaste esmaseks tunnetamaõppimiseks ja uriinipidamatuse “kiirabiks”. Seadmel on erinevad programmid nii stress-, sund- kui segainkontinentsi leevendamiseks kui ka lihaste toonuses hoidmiseks. Lisaks lekkeprobleemide leevendamisele on viibrikul ka üks eriline lisaboonus – ta aitab tõsta intiimlihaste tundlikkust. 

Naljakas mõelda, kuidas selline seade minus elevust tekitas. Olen viibriku peale ligi aasta aega mõelnud ja nii hea tunne oli seda lõpuks käes hoida. Kusjuures kursuse materjalis oli veel kirjas, et keskmine naine kannatab oma murede käes 10 aastat, enne kui julgeb abi otsida ja ma täitsa usun, et see võib nii olla, sest mina hakkasin muret tundma juba 8 aastat tagasi, kui ma kolm nädalat pärast esimest sünnitust ei tundnud seksi ajal mitte midagi, absoluutselt mitte midagi, ma isegi ei saanud aru, kui akt algas… Ja ma veel kartsin, et õmbluste pärast on valus! Tundlikkus taastus ikka väga aeglaselt ja kuigi see lõpuks taastus isegi tundlikumaks, siis muud mured jäid ning süvenesid iga lapsega, kuid ma pöördusin alles nüüd, kolm aastat pärast neljandat sünnitust, kellegi targema poole.

Igatahes ei hoidnud ma viibrikut ainult käes, vaid 20 minutit seal ka, kus seda hoidma peab ehk vagiinas ja see oli päris huvitav kogemus. Kardetud iiveldustunnet ei saabunud ja see tegi asja minu jaoks veel põnevamaks. Alustasin mixed programmiga intensiivsusega 40 (skaalal 1-99), sest see oli alustuseks soovitatud number, aga ma ei tundnud sellega midagi, mis oli veider, sest pihus tundsin surinat juba number 20 juures. Tõstsin intensiivsuse 60 juurde, sest see oli teine number, millega mõned naised alustavad, aga tundsin vaid kerget tukslemist, 75 juures tundsin juba lihaste tööd ja samal ajal lugesin rahulikult kasutusjuhendit. Ilmselt oleksin pidanud Katrit kuulama ja viimasest alustama, sest programmi keskel jõudsin sinnani, kus oli kirjas, et alustama peaks ikkagi väiksematest numbritest, sest vastasel juhul võib endale hoopis liiga teha.
Lisaks tuli välja, et mixed programmiga ei peagi tundma tugevaid kokkutõmbeid, piisabki meeldivast tukslemisest. See oli tõesti meeldiv, mitte erutav, aga omamoodi mõnus, igatahes mitte ebamugav. Teine tunne oli juba programmiga stress, mida katsetasin korra pärast esimese programmi lõppu. Tõesti ainult korra, sest päevas ei soovitata üle 20 minuti viibrikut kasutada ja mul oli 20 minutit juba täis. Selle programmi ajal ei tundnud ma samuti ebamugavust, küll aga korralikke kokkutõmbeid, ei olnud kahtlustki, et viibrik pani lihased tööle.

Kasutusjuhendis oli veel kirjas, et kasutegur on suurem, kui ise ka kaasa aitan ja nii ma impulsside ajal “haarasin” otsikust kinni. See oli üllatavalt kergem kui ilma viibikuta, minu arvates ei olnud üldse nii palju lihaseid haaratud kui muidu, mis ilmselt kinnitabki seda, et ma ei tunneta õigesti oma lihaseid ja seetõttu pole mulle harjutused istunud.

Pärast seda esimest katset tundsin veel mõnda aega, et vaagnapõhjalihased said trenni, seda vist isegi liiga palju, sest pärast katsetamist tundsin mitu tundi pissihäda ja jooksin vetsu vahet, mis pidavat olema märk ületreenitusest. Seega tuleks kinni pidada 20 minuti piirangust ja alustada madalama intensiivsusega, nagu kasutusjuhend ette näeb. Katri ütles ka, et ilmselt pingutasin üle ning lisas, et urge programm aitab lihastel lõdvestuda, seda lugesin küll alles täna hommikul, kuid edaspidi tean.

Täna  ei ole ma veel jõudnud viibrikut kasutada, sest minu vabast ennelõunast ei tulnud midagi välja. Nimelt otsustas mu õetütar just täna hommikul sündima hakata ning emale oli kuus lapselast veidi liiast, nii et mind aeti varakult üles ja kutsuti lapsi karjatama. Nüüdseks olengi juba veidi üle kahe tunni olnud kolmekordne tädi ning ema ja isa on sama kaua olnud seitsmekordsed vanavanemad! Jeee!

Iseenesest ootan juba tänast viibriku seanssi ja tunnen põnevust tulemuste ees, mis peaksid endast vaikselt märku andma 2-3 nädalat pärast. Kui märkan esimesi tulemusi, siis kindlasti jagan neid siin ja loodan, et kellelegi on see info kasulik. Ma olen viibriku kohta palju infot otsinud, aga Eestis on see vist veel nii uus asi, sest foorumites kirjutatakse sellest väga vähe (samas ainult head), nii et ma pole leidnud põhjalikke kasutajakogemusi. Jagan siis ise põhjalikult oma kogemust ja seda nii viibriku kui ka kursuse puhul.

Kui veel kursusest rääkida, siis eile tundsin, et ma olen ületanud mingi nähtamatu seina enda ees. Peale selle, et ma vedelesin voodis, viibriku otsik minu sees elektriimpulsse andmas, keskendusin ma hiljem kinnisilmi oma yonile (vagiina sanskritikeelne vaste), mõtlesin sellele, milline ta välja näeb nii seest kui väljast, kus asuvad emakas, munasarjad ja nii edasi, milline võiks olla selle lõhn ja maitse, milliseid tundeid mu yoni minus tekitab, kas ärevust erutust, surinat, ebamugavust, tõrksust või midagi muud. Ma ei ole varem midagi sellist teinud. Ma ei pea silmas keskendunud enda yoni peale mõtlemist, vaid üldse sellist… Ma isegi ei tea, kuidas seda nimetada. Ühesõnaga on see minu jaoks selline vaimne tegevus, millega ma tegelenud ei ole ja seda huvitavam oli end antud olukorras leida.

Ma tahaksin postituse veel pikemaks venitada, aga siis te vist keegi ei jõua lõpuni lugeda, nii et tõmban joone alla ja küsin, kas te olete viibrikust kuulnud või seda isegi kasutanud? Kui olete kasutanud, siis pajatage mulle oma kogemusest.

Kui ei ole viibrikust midagi kuulnud, aga tundub põnev aparaat, siis SIIT saate seadme kohta rohkem infot ja Facebookis on võimalik viibriku sõbraks hakata. Kursuse ja erinevate ürituste kohta leiab samuti infot nii kodulehelt kui ka Facebooki lehelt Mina olengi naine.

Üldiselt peetakse antud teemat vist delikaatseks, aga mul on selline poolpidune valehäbifilter, et häbi on, aga ei tunne, nii et kui on küsimusi seoses viibriku kasutamisega või kursusega, siis küsige julgelt, vastan avameelselt. Kui kohe ei oska vastata, siis mõne aja möödudes ehk oskan.

PS! Panin küll selle postituse kategooriasse “naiste värk”, aga tegelikult on see meeste asi ka ja nemad (nagu ka naised) saavad näiteks anaalotsikuga tugevdada lihaseid, kui on hoopis teistsugused lekkimismured.

25 thoughts on ““Alumine korrus” pärast nelja sünnitust…

  1. See turiseisu värk oli põhikoolis minul ka.. poleks arvanudki, et nõrkade lihaste viga. Ülejäänud osas ei oska samastuda. Pole kogenud.

    Sinu postitus ajas veidi naerma ka, sest teema on selline nagu ta on ja Sa kirjutasid sellest nii vabalt ja ma usun, et paljudel naistel on sellest postitusest palju abi. Tubli naine, sest nendel teemadel tuleb ka rääkida. Eile just elukaaslasega sattusime teema peale, et on niiiiiii palljuuu asju, millest ema-isa, naistearst-meestearst või perearst võiks rääkida, aga ei räägi ja me ei oska küsida ka. Apteegist saab osta käsimüügiravimeid probleemile, aga kuidas sa lähed apteeki, et “mul on selline mure, et tupega on selline-selline lugu, kas Teil selle vastu rohtu on”? Ei lähe ju! 😀 Vähemalt mina ei lähe.

    Õnneks on olemas nüüd selline asi nagu Internet ja netiapteek…

  2. Aplaus!!!
    Minu kestvad kiiduavaldused!!!
    Ma mõtlesin, et vanadus käes ja põis ei pea… Sellest masinast pole kuulnudki. Veel vähem on keegi julgenud sõbrannadest sellest kurta või ise rääkida. Mõtlesin ka tupekuulidele, aga mul oli sama mure, et lihaste trenn ajas juba niisama südame pahaks.

    Oi, Sa oled tark naine!
    Ma arvan, et Sa võid minna otse ülikooli – õppejõuks. Õpeta inimesi olema empaatiliselt avatud.
    Ma olen nii tihti Su postitustest vaimustuses!

  3. Väga huvitav. Ma polnud asjast kuulnuki, eks jah lihaste harjutustest ja tupekuulidest küll, aga et selline spets masin on hoopis ka!

    *Kui sa juba siin kõike kirjutad, siis anna teada, kas mõne kuu pärast on parem voodielu ka 😀

    1. Kui üritan vaagnalihaseid pinguldada, on nii ebamugav, et ajab iiveldama, ei tee seda kogu kehaga. Raske öelda, mida valesti teen. 🙂 Ehk varsti saan pihta. 🙂

      1. Mul tekib samuti meeletu ebamugavus tunne ja ei suuda peale mõne korduse jätkata. Nii et kujutan täitsa ette 🙁

  4. Ma kuulsin sellest mitu aastat tagasi ja tutvusin sellega ka põgusalt. Meil Pärnus käib mitukümmend naist koos minu doula juures ja seal me kuuleme sellistest asjadest esimeste seas.
    Mees käis mul Yoni-massaaži õppimas (ja mina Lingamit) – see aitab ka päris hästi oma orgasme avastada. Polnud varem aimugi, et selliseid orgasme ka kogeda saab…
    Vaagnapõhjalihaseid saan õnneks niisama treenida, ei teadnudki et nende treenimine võib iiveldama ajada.
    Loodan, et saad korda ja jälgin huviga su teekonda!

    1. Meil (rohkem mul, aga Härra ka vastu pole) on ka Lingami ja Yoni koolitused plaanis, aga järjekorrad on niiii pikad, et järgmise aasta ajad avatakse alles oktoobris ja seda öeldi juba mitu kuud tagasi. 😀

  5. Masinast ma kuulnud polnud aga ma usun, et see postitus ja sinu avameelsus aitab ikka sadu naisi oma piinlikust hädast lahti saada. Ja kindlasti jätan seadme nime meelde, äkki tulevikus läheb tarvis…

    1. Ma kujutan ette, et just vanemas eas võib see kasulik aparaat olla. Kui ema sellest esimest korda kuulis, siis ütles kohe, et vanaemale oleks see ära kulunud.

  6. See “piinlik” häda kestis mul mitu aastat. Paks ja kolm last sünnitanud.
    3a tagasi julgesin suu avada günekoloogi juures, et piss tuleb aevastades jne püksi. Kuna mul seisis ees emaka eemaldamine (liiga alla vajunud jne), siis võttis ta teise probleemiga tegelemise ka ette.
    Kui emakas 2a tagasi ära lõigati, siis vastu arsti ootusi, see teist probleemi ei lahendanud. Tehti veel uus op, kus kinnitati midagi juhtmetega.
    Peale seda oli eöu fantast, ei probleeme.
    Aga nüüd tundub, et probleemid hakkavad naasema. Nüüd ma ei teagi enam mida teha.
    Sellest aparaadist pole midagi kuulnud ja huviga loen su edaspidiseid saavutusi lihaste pingutamise vallas 🙂
    Edu 🙂

  7. Sinu blogi on absoluutne lemmik, ja sina ise muidugi ka.Ja suured tänud et nii avatult teemat lahkasid.Jälgin huviga tulemusi kuna ka endal pole kiita olukord.

  8. Tõesti, suured tänud Sulle selle postituse eest. Ma lugesin ka Pere ja Kodust selle aparaadi kohta, aga siis mõtlesin, et tore, kui teisi aitab. Nüüd, aga tundub, et pean ikka ise ka selle ära proovima.
    Kas sa ostsid selle aparaadi omale või laenutasid? Küsin, kuna aparaati tutvustavas infos on kirjas, et tuleb 12 nädalat kasutada. Aga, mis pärast edasi saab, kas siis on probleem lahenenud ja aparaat jääb lihtsalt seisma?

    1. Ma sain kingituseks, aga laenutust ei oleks ma nii ega naa kaalunud. Isegi, kui viibrikut kasutada ainult kolm kuud, on odavam aparaat välja osta. Kuni 12 nädalat kestab intensiivsem kasutamine, pärast seda saab viibriku abil saavutatud toonust säilitada kasutades seda 1-2 korda nädalas. 🙂

  9. Väga tore ja lahe. Olen 4 lapse ema ja minul algasid suuremad probleemid, peale neljanda lapse sündi.. kuskil 11aastat hiljem ehk olin siis 43a. Kaks aastat lükkasin asja edasi, viimane aasta olen proovinud erinevaid asju aga ei midagi. Tunnen, et enam ei soovi edasi nii elada, sest sama mure, et kui vaja joosta või aevastan tulevad tilgad püksi. Praegu on see veel tühi asi aga .. varsti enam nii ei ole, kui lasen süveneda. Nüüd saan aru.. alati me mõtleme, et miks vanad inimesed lõhnavad pissihaisu järgi.. nüüd teame põhjust, eks neilgi sama mure aga nad lihtsalt ei julge sellest rääkida 🙁 .
    Eelmise aasta kevadel soovitas minu arst treenida ja vajadusel osta kuulid. Sain isegi video, no tegin neid trenne aga midagi eiriti paremaks ei läinud. Mõtlesin, et ostan siis kuulid abiks, et ehk saab paremini ja tunnetan ehk ka hästi, mida teen aga ausalt, mina isiklikult küll ei saa kuulidest abi. Ainult üks jama ja ebamugavus. No võib-olla ei oska mina ka õigesti teha ning siis ongi nagu mõtetu. Kuulid tegid veel haiget ka kuna paelal sõlmeke, pael külaltki jäme ja halvasti kuulidele lisatud ning teatud momendil lausa kriipis või näpistas kuidagi nii, et mega valu käis läbi. Muutis treeningu ebameeldivaks ja enam ei soovi seda teha. Aga mure aina süveneb ja küllaltki kiirelt. Arstki ju hoiatas mind, et kui asi ei parane tuleks teha operatsioon aga seda sooviks vältida nii kaua kuniks võimalik. Ma näen valgust sellele murele, vähemalt loodan.
    Tänu sinule Liivi, sain ma teada uuest asjast “Viibrik” ja nüüd soovin ka selle ära proovida. Mul tuleb kindlasti enne arstilt küsida üle, kas ma ikka tohin seda kasutada, kuid loodan, et tohin :).
    Minagi ostan selle toreda masina kohe välja, ei mingit laenamist :). Oma on ikka oma :).
    Suured tänud kallis Liivi 🙂

    1. Aitäh nii põhjaliku vastukaja eest! 🙂

      Muide, pärast kolmekümnendaid hakkavadki vaagnalihased nõrgenema, nii et asi võib olla lihtsalt vanuses. Lugesin, et pärast kolmekümnendaid tuleks elu lõpuni regulaarselt vaangnapõhjalihaseid treenida, et need toonuses püsiksid. See on päris karm, kui harjutused on tõeliselt ebamugavad ja kuulid kukuvad välja või teevad haiget. Ma olen nüüd viibrikut 6 korda kasutanud ja nii palju on küll muutunud, et ma tunnetan lihaseid teisiti, et ma pingutan neid teisiti kui varem ja see ei aja enam iiveldama. Aga osad kursusega kaasnevad harjutused ajavad küll, näiteks lihaste kiire pingutamine verevarustuse parandamiseks. Toonuses lihastega peaks saama seda teha 100-120 korda minutis, mis teeks siis kuni 2 korda sekundis ja minu jaoks on see võimatu, mul hakkab juba loetud sekundite pärast füüsiliselt halb.

      Kui arst annab rohelise tule ja katsetad viibriku variandi ära, siis anna teada, kui näed tulemusi. 🙂

  10. Ma elan Inglismaal ja sünnitasin ka siin. Juba teisel päeval peale sünnitust ämmakas seletas, õpetas harjutusi tegema. Ja alati küsiti kas ikka teen ja vajadusel suunati ikka neid tegema (ämmaka visiit teisel, viiendal, kümnendal päeval ja kui probleeme pole siis kui laps kuue nädalane). Nii, et mulle oli pähe kulunud see lause ja iga imetamise ajal tegin harjutusi.

    Loodan, et sinu probleem saab varsti lahenduse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *