Ühine rahakott, kui ainult üks käib tööl

Ma jagaksin hea meelega jõulujutte ja -pilte, aga neid olete viimastel päevadel kindlasti omajagu kogenud, kuulnud, lugenud, näinud, mistõttu jätan jõulujärgse heldimise ära ja naasen siia kohe argiselt.

Ebapärlikarp kirjutas sõltuvusest ja sõltumatusest ning mulle jäi postituses silma järgnev lõik:

Mõtlen näiteks ka nende naiste peale, kes tööl ei käi ja elavad oma elukaaslase sissetulekust. See ei ole etteheide, kui inimesed on rahul, on ju kõik hästi, iga pere dünaamika on erinev. Kui suhted on korras, ongi kõik kena. Aga kui tekib tüli ja tülisid ju ikka tekib, siis kas pole alandav küsida igapäevaeluks raha või taluda manipuleerimist stiilis “ilma minuta sa ju hakkama ei saaks”?

Lugesin selle Silverile ette ja arutlesime, kas osade koduste naiste elu ongi selline või kõrvalseisjad kujutavad ette, et see nii on. Ilmselt mõlemat. Pikemalt me teemal ei peatunud, aga oma peas ma veidi seda edasi ketrasin ning õhtul pugesin Silverile kaissu ja tänasin teda, et ta ei ole kunagi tekitanud minus halba tunnet seetõttu, et ma temast sõltun.

Ta ei ole kunagi isegi tekitanud tunnet, et ma temast sõltun ja seetõttu muutsin ma ära postituse esialgse pealkirja, milleks oli “Elukaaslase sissetulekust sõltumine”.  Loomulikult ma tean, et ma sõltun tema sissetulekust, aga ma ei ole kunagi pidanud Silverilt millekski raha küsima ega olema alandlik, kuna mina ei teeni.

Suhte alguses, kui ma veel koolis käisin ja vanematega elasin, maksis ta kõikjal enamasti ise. Sujuvalt kasvas see üle selleks, et ta hakkas mulle riideid ostma, kooli bussiraha kaasa andma, kuni lõpuks andis juhilubade tegemiseks puuduoleva summa ja oma auto koos kütusekaardiga, mis lubas mul igal võimalusel tema juurde sõita, kas või Elvasse.audi.jpgNeed ei olnud asjad, mida ma küsisin, vastupidi, alguses oli mul imelik seda kõike vastu võtta ja ma ei võtnudki kohe kõike vastu, näiteks esimesed kampsunid kinkis ta mulle jõuludeks, sest niisama ei olnud ma nõus temaga riidepoodi minema.

Silver pidi mind alguses omajagu veenma ja mulle korduvalt kinnitama, et ta päriselt soovib katta ise minu kulutused, sest tema jaoks oli loogiline, et see on tema kui minu partneri roll, mitte minu vanemate oma. Aja jooksul kujuneski nii välja, et kooliga seotud kulud katsid vanemad ja kõik muu või vähemalt suurema osa sellest võttis Silver enda kanda, kuni lõpuks oligi kõik tema kanda.

Vahemärkusena ütlen, et ma ei räägi siin praegu mingist vanamehest, kes endale alaealise pruudi võttis, Silver oli sel ajal vaid 20 ja paar aastat peale ning elas samuti koos vanematega, aga olemuselt oli ta mees suure algustähega.

Kui ma kooli pooleli jätsin ja me paar kuud hiljem kokku kolisime, siis andis ta mulle oma pangaparoolid ja paroolikaardid, et saaksin maksta ja osta, mida vaja. Ma ei pidanud temalt raha küsima ega pidanud ka küsima luba, kui tahtsin endale uued aluspüksid või saapad osta. Me olime selleks ajaks umbes kolm aastat koos olnud ja ma olin juba harjunud sellega, et meil on ühine rahakott, mis siis, et minu panus sellesse tuli sentides.

Ma ei tundnud end halvasti, sest nägin lähitulevikus end rohkem panustamas. Ma plaanisin tööle minna ja läksin ka, aga loobusin juba kahe nädala pärast, sest 18aastasena tundus töötempo, mis ei võimaldanud mõnel päeval lõunalgi käia, ebainimlik. Tegelikult arvan ma ka täna, et see on ebainimlik, kuid see on endiselt paljude töölkäijate argielu ja täna ma neelaksin sellised tööpäevad kergemini alla. Ebainimlikud tööpäevad on kõik need aastad olnud ka Silveri argielu, kuid minu puhul oli ta siis ja on ka praegu seda meelt, et mina ei peaks sellistes tingimustes töötama.

Silver säästaks mind endiselt kõigest ebameeldivast, ta palkaks võimalusel ka lapsehoidja ja koristaja, et minul kergem oleks, kuigi ma ei tea, mida ma siis tegema hakkaksin – läheksin tööle?

Tema ei oota, et ma tööle läheksin ja kui ma olen võtnud teema üles sõnadega “kui ma pean tööle minema”, on tema mind katkestanud ja küsinud, miks ma PEAN, tema nägemuses ma ei pea. Minagi ei ole selle all silmas pidanud, et ma pean, sest me ei saa teisiti hakkama või nii oleks õige, vaid mõelnud aega, kus lapsed on juba nii suured, et ma ei tunne end enam kodus vajalikuna, aga võiksin tunda sedasi mujal.

Minnes jälle 11-12 aastat tagasi, siis ka tol ajal ei olnud mul karjuvat vajadust tööle minna, saime Silveri sissetulekuga hakkama ja kuna tahtsin sügisest kooliteed jätkata, siis jätsin töömõtted sinnapaika. Sügisel ma siiski kooli ei läinud, läksin hoopis koolitusele ja novembris andsime lapsele rohelise tule, detsembris oli ta juba teel ning jaanuaris ostsime Kadrinasse korteri, et kolida vanematele lähemale. Sealt edasi teavad vanad lugejad juba ise, kuidas kõik on olnud.

Jah, pärast seda on olnud aegu, kus minu sissetulek oleks ära kulunud ja on olnud aegu, kus oleme pidanud oma vanematele toetuma ja neilt raha laenama, seda juhtub siiani, aga praegu rohkem seetõttu, et oleme enda raha kinni pannud ja tagasi saame selle hilinemisega. See on juba hoopis teine teema ja sellel peatun pikemalt siis, kui võetud risk on end ka meie pangaarvel õigustanud, mitte ainult ettevõtte omal.

Meie pangaarve, meie raha, meie riskid, meie laenud, sedasi me omavahel räägimegi, mis siis, et minu panus meie eelarvesse on pealtnäha olematu. Ma annan oma panuse Silveri tagalas, tänu millele saab tema kaheksa kuuga teenida Soomes rohkem, kui teeniksime mõlemad siin terve aastaga. See on ka panus.

Ühesõnaga, tahtsin välja jõuda selleni, et meil on olnud erinevaid tulevikunägemusi, mõtteid ja plaane, aga valikute, olude ja võimaluste tõttu on läinud asjad nii nagu on läinud ja praegu me enam mingeid plaane ei tee, vaid elame umbes aasta korraga, sest elu on näidanud, et tal on omad plaanid. Aastaid tagasi ma ei arvanud, et ma tänasel päeval endiselt kodune olen ja täna ma ei oska öelda, kui kaua see veel nii on, võib-olla veel 10 aastat.

Mind ei häiri Silverist sõltumine ja seda suuresti seetõttu, et ta pole mind läbi raha kuidagi alandanud või minuga manipuleerinud, tema jaoks olen ma alati võrdväärne partner olnud. Seda ka solvumiste ja tülide ajal, mida on meil varasemalt ette tulnud küll.

Nagu ma eespoolt ütlesin, siis ma ei ole kunagi pidanud raha küsima ega isegi oma ostusid põhjendama. Suuremad ostud oleme muidugi alati teineteisega läbi rääkinud, nii ka tema ehk tal ei ole olnud seisukohta, et ta ise teab, mida ta oma rahaga teeb. Ta pole kunagi rääkinud rahast kui millestki, mis on tema teenitud, tema oma, tema kulutada ja nii edasi. Alati on olnud meie.Processed with VSCO with lv03 presetMind ei häiri Silverist sõltumine ka seetõttu, et ma tunnen end tema kõrval turvaliselt ja seda mitte ainult tänasel hetkel. Ta on minu seljataguse nii palju kindlustanud, et ma ei jää päevapealt hätta, kui temaga peaks midagi juhtuma või armastus peaks otsa saama. Küll jääks tema hätta, kui minuga peaks midagi juhtuma või ma ära keeran ja pere juurest minema sammun. Ei sõltu mina ainult temast, tema minust samamoodi.

Tegelikult ma väga sellel sõltumise teemal püsida ei plaaninud, vaid tahtsingi jagada just  seda osa, et minu jaoks pole Silveri sissetulekust sõltumine kunagi alandav olnud. Kui, siis ainult kõrvaliste inimeste kommentaaride tõttu, aga mitte kunagi Silveri etteheidete pärast, sest ta lihtsalt ei ole neid teinud.

Ma kirjutasin postituse alguses, kuidas ligi 12 aastat tagasi andis ta mulle oma pangaparoolid ja paroolikaardid, et saaksin eelarvet planeerida, arveid maksta, enda kaardile raha kanda, et poes käia ja nii edasi. Sedasi on see siiani, tema pangakontosid haldan mina ja kui varem vajasin selleks tema paroolikaarti või ID-kaarti, sest esimesega ei saanud enam kõiki arveid täismahus maksta, siis tänaseks on meil üks põhikonto, kuhu saan ka mina enda andmetega siseneda ja seal kõiki tehinguid teha.

Nimeliselt on tegu küll tema kontoga, kuid meie jaoks on see meie oma ja tegelikkuses teen seal tehinguid ainult mina, Silver pole aastaid oma internetipangas käinud. Nali naljaks, aga kui keegi kelleltki raha küsib, siis pigem Silver minult …

Tegelikult küsib ta rahalise seisu kohta, sest minul on sellest parem ülevaade ja meile nii sobib. Mulle meeldib eelarvet planeerida, tabeleid koostada, numbritel silma peal hoida, arveid maksta, aga temale mitte. Ta teab, kui palju meil keskmiselt arvetele kulub, kuid ta ei tea peast, kui suured on meie telefoni- või elektriarved, kui palju maksavad laste trennid või millal kukuvad tähtajad. Talle sobib sedasi ja sobis ka siis, kui meil suhtes pingelised ajad olid.

Silver on minu peale mitu korda tõsiselt vihastanud ja mulle inetuid asju öelnud, aga ta ei ole kunagi isegi vihahoos mulle rahaasju nina alla hõõrunud või oma paroolikaarti tagasi nõudnud. Meie suhtes ei ole raha olnud manipuleerimisvahendiks ja minul ei ole olnud alandav kasutada Silveri teenitud raha igapäevaeluks ka siis, kui olen tema peale solvunud olnud. Tegelikult ei ole ma seda raha juba aastaid võtnud kui Silveri teenitud raha, ma ei mõtle nii, kuigi ma tean, et see nii on. Silver on mulle lihtsalt väga hästi selgeks teinud, et tema sissetulek on meie pere sissetulek ja nii on see olnud algusest peale.

Ma ei ole enda teenitud raha võtnud ka kui enda raha, see on samuti olnud meie raha. Mitte et ma oleksin üldse suurt midagi teeninud, ainult kommiraha, kuid siiski pole see olnud minu taskuraha, vaid number meie ühises eelarves.

Kokkuvõttes tahtsin terve selle pika heietusega öelda, et Ebapärlikarbi postitus tuletas mulle taas meelde, kui vedanud mul Silveriga on. Ma olen seda muidugi algusest peale teadnud, kuid selle kõige sees olles on mõned asjad muutunud nii loomulikuks, et ei märkagi enam, millise headusega ma tegelikult koos olen.28.12.200728.12.2007

Ma tänasin Silverit sel õhtul siiralt ja südamest, ma tänasin teda selle eest, et ta minu panust päriselt hindab, mind võrdväärsena kohtleb ja mind nii palju austab, et pole isegi vihasena kasutanud enda sissetulekut millenagi, millega mind alla suruda või paika panna. See vist ei olegi nii iseenesestmõistetav nagu see meie mõlema jaoks siiani on olnud …

Las need jõulud siis tulevad …

Mul oli nimekiri tegemisi ja käimisi, millega tahtsin enne jõule ühele poole saada. Sellest listist jäi kodu läikima löömata, “Eia jõulud Tondikakul” vaatamata ja kaks postitust – üks siia, teine teise kohta – kirjutamata. Mis seal ikka, läks nagu läks, jõulud on nüüd kohal ja võtan nad süümepiinadeta vastu.

Kodu iseenesest segamini ei ole, aga piinlikult puhas ka mitte. Selle vea parandame uueks aastaks. “Eia jõulud Tondikakul” saavad ehk teisel jõulupühal vaadatud, või siis hiljem, kui me ei jaksa pärast kahepäevast jõulusöömaaega kuskile minna.

Tegu peab olema hea jõulufilmiga, kui see on Rakveres 9. jaanuarini põhimõtteliselt välja müüdud. Ühele seansile on enne seda pileteid saada, aga ainult kahte esimesse ritta, kust ei ole eriti hea ekraani vaadata, nii et me vaatame jälle Tallinna poole.

Kes on näinud, siis kuidas “Eia jõulud Tondikakul” meeldis, on hea film? Kui meile meeldib, siis ilmselt saavad täiendust ka meie lauamängud, sest ainuüksi kirjelduse põhjal tundub “Eia jõulud Tondikakul” vahva lauamäng. Kahju ainult, et see alles 15. jaanuarist saadaval on, muidu oleks olnud äge astuda teisel jõulupühal Mustamäe Apollo kinost edasi raamatupoodi, haarata mäng kaasa ja tulla koju mängima. Kahtlustan, et paljude jaoks see nii lihtne ongi olnud ja mängu esimene partii sai lihtsalt sama kiiresti välja müüdud kui Rakvere kino piletidki.

Eh, mõtted on mul siin jälle ilusad, aga tegelikkuses võime ülehomme nii väsinud olla, et oleme terve päeva pidžaamades, vaatame varem nähtud filme ning sööme piparkooke ja mandariine. See kõlab ka väga hästi.

Tänu lasteaia- ja koolilastele on meil jõulud tegelikult juba ammu käes. Käisime jõuluetendust vaatamas, jõulupeol, kahel jõululaadal – ühel nädalal lasteaias õhtusel ajal, teisel nädalal koolis hommikusel ajal – ja mõlemalt laadalt ostsime kohvi kõrvale maitsvaid koogikesi, mida tulime koju sööma. Küll on ikka tublid need inimesed, kes selliste laatade tarbeks küpsetada jaksavad ja viitsivad. Mine tea, äkki kunagi jõuan ise ka nii kaugele.

Sellel aastal juhtus midagi uut ja ma võtsin ühe õpetaja jõulukingituse organiseerimise enda kanda, siis juba teise ning kuna Neljanda rühmas jäi teema kuidagi soiku, siis võtsin kätte ja organiseerisin ka seal kolmele õpetajale kingitused. Kolm rahakogumist ja viis kingitust. Kõige libedamalt ei läinud, vahepeal olin 19 euroga miinuses ja kolme õpetajad kingitused jäid tulemata, aga kõik siiski laabus, miinusesse ei jäänud ja mõned tunnid enne pidu sain hilinenud küünlad ka kätte.

Ostsin neljale õpetajale Signe Seebid jõuluhõngulised lõhnaküünlad, aga kohale tuli vaid üks küünal ja seda sain ma teada kaks päeva enne jõulupidu, sest alles siis läksin pakile järele. Võttis veidi tõsiseks küll. Eriti siis, kui järgmisel päeval sain sõnumi, et mu pakk (puudu olnud küünlad pandi kohe teele) hilinevad ja klienditeenindusest ei osatud öelda, mis ajal või kas üldse saan paki omakorda järgmisel päeval kätte.

Õnneks sain ja lisaks küünaldele oli pakis väike vabanduskingitus lõhnakivi ja sidrunheina eeterliku õli näol. See oli väga kümnesse kingitus, sest lõhnakivi ostmist olen varem kaalunud ja sidrunhein on mulle viimasel ajal väga meeldima hakanud. Signel ei olnud seda muidugi raske arvata, alles ma ostsin sidrunheina lõhnaküünla ja koos järgmiste küünaldega ka sidrunheina vahupalli. Vahupiima ostsin ka, aga apelsini oma ja ma ei jõua ära oodata, millal seda kasutada saame.

Me ikkagi läheme oma pulma-aastapäeval romantikat tegema. Hotellitoa juurde kuulub kahekohaline mullivann ja mis seal vannipiimast järele jääb, läheb käiku Pärnu puhkuse ajal, mille jõuluvana lastele tõi. Tegime jõuluvanaga kompromissi, ta tõi lastele kaks ööbimisega väljasõitu ja meie saame ka oma pulma-aastapäeva kuskil ilusas kohas.

Koht saab meil kindlasti ilus olema, aga toa osas ma veel ei tea, sest sellest pole kuskil pilte, kuid ma ei taha uskuda, et standardtoast, mis on piltidel väga ilus, kehvema variandi saame, seega loodan, et me jääme rahule ja rohkemgi veel.

Samuti loodan, et lapsed jäävad rahule jõuluvana toodud kingitustega – puhkusega Pärnus (3 ööd) ja kruiisiga Stockholmi. Kirja lugesid nad küll elevusega ja tahtsid kohe minna, aga jõuluvana unustas kirja juurde lisada, et väljasõidud on alles kuu ja kahe pärast.

This slideshow requires JavaScript.

Teksti küll ei näe lugeda, aga piltidelt enam-vähem näeb, kuhu me läheme.

Kuigi arvasin, et jõuluvana toob lastele ainult väljasõidud, olid kuuse all ka mudelautod, värviraamat, pusle, raamatud “Kirjad Felixilt” ja “Felix maailma laste juures” (esimene oli meil kunagi olemas, aga lapsed lugesid selle “läbi”, mistõttu tahtsin juba paar aastat tagasi uue asemele ja teise osa juurde osta, kuid kuskil polnud neid saada, kuni nüüd enne jõule tulid mõlemad uueväärses seisukorras Osta.ee portaali oksjonile ja palumise peale sai jõuluvana need “osta kohe” hinnaga endale, seda kokku ainult 8 € eest – jõulud on ikka imede aeg!) ning vahva Maša kiirabi komplekt, mis oli üks nendest mänguasjadest, mida Mallukas koos Nagu Uus poega jagas nendele lastele, kelle juurde jõuluvana kahjuks ei jõua. Päkapikkudele jäi see komplekt silma, sest nad teavad, et meie peres pole last, kellele see ei meeldiks ja kes poleks kakskümmend korda näinud seda “Maša ja Karu” osa, kus Maša hoolega hunte ravib.cofLaste hommik algas põnevalt ja õhtu muutub veel põnevamaks, sest järgmise kuuse all ootavad neid asjad, mida nad jõuluvanalt päriselt soovisid. Täpsemalt siiski väike osa neist, sest vähemalt kahel lapsel oli soove väga palju. Kolmas aga rääkis üleeile, kuidas ta loodab, et jõuluvana toob talle MeCard auto, kuigi alguses rääkis ta hoopis MeCard rekast (ja jõuluvana oli selle juba ka valmis varunud). Sattusime veidi segadusse ja küsisime, kas ta enam veoautot ei tahagi. Kolmas vastas nii mõistlikult, et seda tahab ta kõige rohkem, aga ta nägi, et see maksab üle 30 euro ja nii kallist kinki ta jõuluvanalt ei oota, mistõttu oleks ta väga õnnelik ka siis, kui saaks vähemalt MeCard autogi.IMG_1117Avavad kingitusiIMG_1213Avatud kingitusedIMG_1207IMG_1137Lastele kingid, kassidele kinkekotidIMG_1225Mäng algas nagu “Maša ja Karu” multikas …IMG_1243… aga võttis siis sootuks teise pöörde. 

Kirjutaksin meeleldi pikemalt, aga õhtune söömaaeg läheneb ootamatult kiiresti ja pole lihtsalt aega siin heietada. Teil pole kindlasti aega ka lugeda.

Lõpetuseks lisan veel portsu jahuseid ja piparkoogiseid pilte, sest jõulud on tegelikult ikkagi perega koos olemise aeg, mitte lihtsalt kingisadu. Meie peres sajab kinke siiski ainult lastele, ei tee me täiskasvanutele kingitusi ega tee keegi meile vastu, nii me kokku leppisime. Me Silveriga omavahel ka mingeid kinke ei tee, meie kingitus on laste rõõm ja pulma-aastapäev Lõuna-Eestis.IMG_0479Kui sageli näevad “teeme piparkooke” pildid nii helged ja puhtad välja, siis meie piparkoogitegu on alati selline – laud on nagu laut ja lapsed pealaest jalatallani jahused.IMG_0514Jahused on nad muidugi ka seetõttu, et piparkoogitegu ei möödu jahusõjata, mille algatajaks on tavaliselt perepea isiklikult.IMG_0520IMG_0482IMG_0802Järgmine jahusõda piparkoogiteguIMG_0730IMG_0773Lustakad jalakesed IMG_0819JõulueurodIMG_0843Kõige detsembrisem pilt üldse – kuusk, värvilised tuled, küünlad, piparkoogid ja loomulikult suusatamine.IMG_0895IMG_0936IMG_0817

Soovin teile kõige kaunemaid jõulupühi ja kui juhtub, et ma enne järgmist aastas siia ei jõua, siis olgu teil aastalõpp samuti ilus!

Hüvasti kahused juuksed, pigmendilaigud ja antiperspirandid!

Mäletate, kirjutasin suvel Aubrey looduslikust deodorandist, mille lõhn meenutas mulle alguses sääsepeletajat? Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga sääski see deodorant siiski ei peleta.

Päris kindlasti on hea aga see, et Aubrey deodorant on vaatamata looduslikule koostisele nii tõhus, et ma ei ole enam pidanud antiperspiranti kasutama. Ma ei võtnud viimast isegi Türgi kolmekümnekraadisesse palavusse kaasa, vaid usaldasin Aubrey looduslikku deodoranti ja see ei vedanud mind alt.aubrey looduslik deodorant türgisAubrey deodorant ja Türgis tehtud endel, mille taustal on see näha. Lisaks on riiulil Yesforlov parfüüm, veel vana disainiga ABC teepuuõliga vistrikupulk, Kivvi niisutavad kreemid ja näotoonik, mis on kallatud Turblissi spreipudelisse, sest tooniku enda pudel oli käsipagasi jaoks liiga suur. 

Ma unustasin siin mingi aeg saunakoti Silveri vanemate juurde ja seal sees oli ka Aubrey deodorant, mistõttu pidin kaheksa päeva selleta hakkama saama ja kodus olnud antiperspiranti kasutama. Ma ei tea, kuidas ma suutsin seda varem päevast päeva teha … Kaenlaalused, mis ei hinga, aga sügelevad ja kisuvad … Nahk, mis on katsudes ebameeldivalt kuiv ja kummine ega lähe duši all kergelt puhtaks … Ei aitäh, kui saab ka teisiti!

Aubrey deodorant on koostiselt kerge ja pehme, see imendub kiiresti ja niisutab nahka, mitte ei kuivata seda. Ma saan deodoranti kasutada vahetult pärast raseerimist või kaenlaaluste koorimist, sest see ei pane nahka kipitama ega ärrita ka muudmoodi.

Kaenlaaluste koorimisest, siis ma ei kasuta keha pesemiseks dušigeele ega muud sellist, igapäevaselt pesen end ainult veega ja nädalas korra või kaks kasutan kehakoorijat, kaenlaalustes eriti hoolikalt. Kui pärast seda Aubrey deodoranti kasutada, siis on kaenlaaluste nahk eriti pehme ja see on miski, mida antiperspirandiga ei koge. Viimast ei tohiks üldse pärast koorimist või raseerumist kasutada, sest see ärritab nahka, olen enda omal järele proovinud, kipitab ja kiheleb korralikult.Aubrey looduslik deodorantAubrey deodoranti tuleb enne pealekandmist loksutada, aga parem on seda teha küljelt küljele, sest üles-alla loksutamise ajal kipub roosa vedel sisu rulliku vahelt välja tulema. Jah, Aubrey deodorant on roosat värvi ja see määrib riideid, kui kanda seda peale vahetult enne riietumist või olles juba riides. Pesus tulevad plekid kenasti maha, ka valgetelt riietelt, nii et katastroof see ei ole, aga ma siiski väldin roosasid plekke ja käin kaenlaalused vetsupaberiga üle, kui pole aega lasta deodorandil üleni nahka imenduda. Tõhusust pole see vähendanud.

Lõhna osas, siis ma ei ütle selle kohta enam ühtegi paha sõna, sest seda on vaevu tunda ja see vähene lõhnab täitsa meeldivalt. Silver ei saa enam üldse aru, et ma seda “vanainimese deodoranti” kasutan ning sääsepeletajast on asi kaugel.

Ma ei imestaks, kui lõhn ehmataks alguses teidki, kuid täna julgen seda ehmatust soovitada. Tugev lõhn on alguse asi, lõhn ise harjumise asi, sest see ei ole ligilähedal mitte ühelegi Rexonale ega muule sarnasele, mida poodides müüakse. Samal ajal pole ükski Rexona ega muu sarnane deodorant või antiperspirant tekitanud tunnet, et olen kaenlaalustele vaid niisutavat kreemi kandnud, kuid Aubrey deodorant just sellise tunde jätab. See ei koorma nahka, vaid hooldab seda ja on sealjuures nii tõhus, et see on esimene looduslik deodorant, mida ostsin nüüd teist korda.

Kui looduslike deodorantide hulgas on see oma kümneeurose hinnaga ilmselt üsna keskmine, siis tavapoes müüdavate deodorantidega võrredes on Aubrey deodorant küll oluliselt kallim, kuid selle raha eest saab peaaegu kaks korda rohkem toodet ja kordades vähem kahjulikke aineid. Ma olen deodoranti neli kuud kasutanud ja päris otsakorral see veel ei ole – sedasi tuleb hinnaks umbes kaks eurot kuus, mis ei ole väga kallis.

Miks seda juurde varusin, kui esimene veel otsakorral ei ole? Sest šampooni pidin nagunii juurde ostma ja otstarbekas oli siis deodorant ka praegu ostukorvi lisada, mitte hakata seda kuu või kahe pärast eraldi tellima.Aubrey šampoon, palsam ja juukseõliPildil on hiljuti tühjaks saanud rohelise tee šampoon, mille augustis ostsin, ning peaaegu täis rohelise tee palsam ja tšiiaseerum, mille Waku Organics mulle oktoobris saatis. 

Kuna Waku Organics üllatas mind šampooni juurde sobiva palsamiga, siis “pidin” rasustele juustele mõeldud šampooni juurde varuna. Olen tegelikult rohelise tee šampooniga nii rahul, et oleksin seda nagunii veel ostnud, see peseb peanaha korralikult puhtaks, ei ole enam kõõma ega jää ummistunud rasunäärmetest pärit “liivaterakesi” sõrmede alla. Juuksed siiski kauem puhtad ei püsi, parima tulemuse saavutamiseks peaksin pesema iga päev, aga enamasti venitan siiski kaks või isegi kolm päeva ära. Viimasel juhul muidugi mütsita kodust välja minna ei taha …

Kui šampoon on tumepruun ja peaaegu vesivedel (aga vahutab hästi), siis rohelise tee palsam on helepruun ja väga paksu konsistentsiga ning kirjade järgi toniseerib ja niisutab nii peanahka kui ka juukseid, lisaks muudab viimased siidiseks, läikivaks ja lopsakaks, sealjuures lõhnab taevalikult mandariiniselt. Kõige muuga võin veel nõus olla, aga lõhna iseloomustusega mitte, nii šampoon kui palsam lõhnavad taimselt nagu nõia ravimikapp, mis on täitsa okei.

Aubrey šampooni ja palsami kasutamise ajal on tunda, et tegu on toodetega, mis ei sisalda parabeene, sulfaate, ftalaate, silikoone ja kahjulikke lõhnaaineid. Seda nii värvuse, konsistentsi ja taimse lõhna kui ka sõrmede alla jääva tunde tõttu – šampoon muudab juuksed pesemise ajal pigem raskeks ja kuivaks, igatahes mitte libedaks, ka palsamiga ei teki mingit libeduse efekti.

Ma ei ole kõige parem palsami arvustaja, sest mu juuksed on vaatamata kahususele ka selleta hästi kammitavad, aga seda võin küll öelda, et kui seda kanda juukseotstest juurteni (sest kuidas muidu saaks see peanahka niisutada), siis lähevad juuksed kiiremini mustaks. Juuste siidiseks muutmise osa on ka selline nagu on ehk juukseid päris siidiselt siledaks sellega ei saa, aga kui ma kasutan ainult šampooni, siis olen mõnikord selline:mdeTean, kehv pilt, aga üldiselt ma halva soengu päevadel pilte pole teinud ja seetõttu on raske näidismaterjali leida.mdeSee ka parem pilt ei ole, lisasin selle siia vaid seetõttu, et kana on lahe. Võib-olla veidi juukseläike pärast ka.

Kuigi palsam ei muuda juukseid imevähel sirgeks ja siledaks, aitab see kahusust veidigi vähendada ja koos Aubrey tšiiaseerumiga võib tulemusega juba täitsa rahule jääda.Juuksed8Olen seerumit katsetanud nii ja naa ning jäänud püsima variandi juurde, kus lisan selle pärast pesu rätikkuivadesse juustesse, käin juuksed kergelt kammiga läbi ja lasen loomulikult kuivada. Kuivadesse juustesse ma seerumit tavaliselt ei lisa, sest ma ei oska seda teha nii, et esimene puutekoht ei jääks õliseks.

Seerumit kulub väga vähe, ma olen seda poolteist kuud iga pesu järel kolm kuni viis tilka juustesse lisanud, vahepeal ka Neljanda juustes kasutanud ning pudelike on endiselt peaagu täis. Pildil ei ole seda küll hästi näha, aga pudeli sisu ja sildi ülemine serv on üsna ühel tasapinnal.juuksed ja tšiiaseerumEsimesel pildil olen pead pesnud ainult šampooniga ja kohe pärast pesu juuksed lohakalt patsi pannud. Kui ma nii talitan, siis kuivamise järel on tulemus sageli selline nagu pildil. See on üsna tavaline tulemus ka siis, kui ma kuskile minna tahan ja hoolikalt kõikvõimalikke siluvaid vahendeid kasutan. Olgu, liialdan, aga tavaliselt just siis ei hoia juuksed hästi, kui ma tahan, et nad seda teeksid.

Teisel pildil kasutasin tšiiaseerumit kuumakaitsena. Kodulehel seda infot ei ole, aga pudelil on kirjas, et kuumakaitsena kasutamiseks tuleb seda kuivadesse juustesse kanda ja siis juukseid töödelda. Ma tavaliselt ei armasta sirgendada, nii et olen seerumit vaid korra proovimise pärast kuumakaitsena kasutanud. Ma ei tea, kas toimis või ei, aga kärsakat ei tekkinud ja juuksed õliseks ei jäänud, nii et see midagi hullemaks ka ei muutnud.

Kolmandal ja neljandal pildil on juuksed enne ja pärast kammimist, kui olen rätikkuivades juustes tšiiaseerumit kasutanud ja juustel lahtiselt kuivada lasknud.

Kahususe taltsutajana on seerum täitsa asjalik ja sealjuures väga leebe koostisega. Kui võrrelda Macadamia õliga, mille kahte varianti ma varem kasutasin, siis tuntud nime taga tegelikult head koostist ei ole ja ma sain seda oma juustel tunda. Võib-olla mõni õli on neil parem, aga Loverte kodulehelt, kus enda kaks varianti ostsin, leidsin kolm Macadamia õli ja kui neid koos tšiiaseerumiga kosmeetikatoodete koostiosade analüsaatori abil võrrelda, siis tulemus ei ole väga võrdväärne. Macadamia õli versus tšiiaseerum.jpgSoovitan selle programmi oma järjehoidjaribale salvestada, sest see on hea abimees sobivate toodete valimisel. Kuna programm ei erista ära, kas analüüsid näokreemi või juukseõli koostist, siis ei saa “dry skin”, “oily skin” ja “sensitive skin” näitajate põhjal seisukohta võtta, kuid alumine protsendijoon on küll heaks koostisosade näitajaks.

Kui tšiiaseerumis on kokku viis koostisosa, mis ei sobi kuivale ja tundlikule nahale, siis tegelikult pikka koostisosade tabelit vaadates ei ole seal välja toodud mitte ühtegi kollast ega punast tilgamärki, mis koostisosade kahjulikkusele viitab. Kuivale ja tundlikule nahale ei sobi vaid mõned seerumis olevad looduslikud õlid ja alkohol.

Samal ajal Macadamia õlide koostiosade tabelitest leiab palju kollaseid ja punaseid märke, mis viitavad näiteks phenoxyethanoli, butylphenyl methylpropionali, benzyl alcoholi, coumarini, alpha-isomethyl ionone`i, hydroxycitronellali ja muu sarnase kahjulikkusele. Kusjuured nende kollaste ega punaste märgete all ei ole silikoone, mida ühes õlis on isegi kahte erinevat sorti, nii et lisaks tilga värvidele tuleb jälgida ka koostisosade märkusi.

Ütlen taas, et sedasi koostisosade vaatamine absoluutset tõde ei näita, aga mingi suuna annab ikkagi kätte ja tšiiaseerumit ma ei karda kasutada. Samas Macadamia õlisid ei kavatse ma rohkem soetada, nendega läksid mu juuksed väga käest ära, kamm ei läinud enam läbi ja õli hakkas aina rohkem kuluma, sest muidu nägid juuksed kogu aeg sellised välja nagu ülemisel pildireal:juuksedÜlemisel real endiselt ainult šampooniga pesemise ja juuste patsis kuivamise tulemus, alumisel šampooni, palsami, tšiiaseerumi ja lahtiste juuste loomuliku kuivamise kooslus.

Kui Macadamia õli pidin lisama ka kuivadesse juustesse, sest hommikul ärkasin ülemisel pildireal näha oleva kahususega, siis tšiiaseerumit ei ole ma pidanud kasutama rohkem kui ainult pärast pesu ja järgmisel päeval on juuksed veel siledamad ja sirgemadki.

Päris sirged on mu juuksed siiski vaid pärast sirgendaja kasutamist, kuid sirgeid juukseid ma ei igatsegi, olen oma loomulike lainetega sõbraks saanud ja mulle täitsa meeldiks, kui need veel rohkem lokki kisuksid.sirged või lokidSirgendatud juuksed või loomulikud lained?

Blogija Lilli, kellel on võimsad lokid, kirjutas siin ka vahepeal Aubrey juuksehooldustoodetest ja samuti Waku Organicsi e-poes müüdavast Radico taimsetest juuksevärvidest, täpsemalt ütles ta tere oma uutele juustele. Mul on mõnikord pärast pesu sama tunne, nagu mul oleksid uued juuksed, tervemad, läikivamad ja siledamad.

Lilli uus juuksevärv on ka nii ilus, et mul hetkeks tekkis soov enda juukseidki värvida, seda enam, et tegu on taimse juuksevärviga, mis ei kahjusta juukseid. See jäi siiski vaid äkkmõtteks ja juukseid ma värvima ei hakka, mulle meeldib mu loomulik toon.

Kes aga värvib juukseid, siis Lilli (ja ka Palja Porgandi) kogemuse põhjal soovitan proovida täiesti ohutuid taimseid juuksevärve, mis väidetavalt isegi hooldavad juukseid. Vaadake Lilli pikki ja tihedaid lokke, mille värvimiseks piisas vaid ühest pakist looduslikust juuksevärvist, mis maksab 12 €. Kaksteist eurot!!! Kui palju läheb maksma tavaliste poevärvidega juuste värvimine? Kui on pikad ja paksud juuksed ning väga ei priiska, siis kahe või kolme odava värvipakiga peaks sama hinnaga hakkama saama, eks. Kui valiku tegemine ei anna rahakotis väga tunda, aga juustes annab, siis tasub vast eelistada seda, mis on juustele kasulikum – Radico taimset juuksevärvi.

Eh, ma ei tea, kuidas ma juuksevärvini jõudsin, kui tahtsin tegelikult pigmendilaike vähendavast Kivvi näoseerumist kirjutada. Mul pigmendilaikudega silmatorkavat probleemi ei ole, eriti praegu, kus suvine jume on peaaegu kadunud, aga minu silmi mu pigmendivuntsid ikkagi torgivad, mistõttu soovisin proovida just seda seerumit, kuigi valikus on ka noorendav variant.

Kui koostisosade analüsaator hindab mõlemad seerumid parabeeni-, sulfaadi-, alkoholi- ja silikoonivabaks, lisaks on mõlemad madala allergiariskiga ja sobivad aknele kalduvale nahale, siis plusspunkti väheste koostisosade eest saab ainult pigmendilaike vähendav seerumKivvi pigmendilaike vähendav seerumPigmendilaikude vähendamise eest on veel vara plusspunkte anda, kuid kuna seerumit kannan tervele näonahale, mitte ainult laikudele, siis on ehk heledama naha taga veidi seda ka.

Kivvi Skin Renewals kerge koostisega tõhus seerum sobib igale nahatüübile ja ma tunnen seda hästi oma segatüüpi nahal – kuiv nahk saab niisutatud ja rasune nahk ei jää üldse rasune. Seerum tõmbab naha hommikuti mõnusalt klaariks, niisutab sügavuti ega ummista poore, mistõttu olen nüüd igapäevaselt põhiliselt seda kasutanud, muu järele pole vajadust tundnud.

Signe Seebid näovõiet kiitsin siin ka vahepeal, et ei jäta nahka üldse rasuseks, aga tegelikult ikkagi jätab, kui seda kanda peale suvalisel ajal, mitte pärast saunas käimist ja turbamaskitamist. Viimasel juhul imendub see kohe ja muudab naha nii mõnusalt pehmeks. Kusjuures Turbliss soovitab kasutada pärast turbamaski tegemist näoõli, et lukustada mingid kasulikud ained näonahka või muud sellist. Signe Seebid näovõie on põhimõtteliselt nagu näoõli ja tõesti on koos sellega maskitamise tulemus teine, veel parem, nii et näovõidel on mu potsikute hulgas oma koht olemas.SaunaasjadTagasihoidlik kogus potsikuid-totsikuid, mis saunakotis alati kaasas on. Jalavannisool on tegelikult harva kaasas, ainult haiguste perioodil, aga juuksemask, näomask, kehakoorija on lisaks šampoonile ja palsamile alati olemas, ilma ei kujuta sauna enam ette. 

Minnes tagasi Kivvi näoseerumi juurde, siis ma ei teagi, miks ma varem pole uuesti mingi seerumi poole vaadanud (vahepeal kasutasin Novexperti hüaluroonhappega seerumit), sest see tõesti on mõnusalt kerge, samas nii tõhus. Lugesin, et seerumite aktiivainete kontsentratsioon olla suurem ja seetõttu avaldub toime kiiremini. Ma ei tea, kui kiiresti, aga mu näonahk on pärast seerumi kasutamist nii mõnusalt sile, et ma ei raatsi sinna peale veel niisutavat kreemi kanda ja ma ei näe selleks ka vajadust. Ainult nohu ajal kreemitasin ninaalust, aga nüüd on sellega korras ja seerumist üksinda piisab.

Mustsõstraekstraktiga Kivvi näohoolduskomplekt ei ole mul veel otsas, aga ma ei kasuta neid praegu igapäevaselt, vaid vastavalt vajadusele. Näopesuvahtu kasutan kõige sagedamini, sest sellega on hea ripsmetušši maha pesta või pärast pikka päeva nahka turgutada, aga muidu on rasueritus praegusel jahedal ajal nii palju vähenenud, et sooja veega pesemisest täiesti piisab ja nagu ütlesin, siis kreemidega ma lihtsalt ei raatsi seerumi siledust katta. wakuorganicsWaku Organicsist ostetud ja kingituseks saadud looduslikud juukse- ja nahahooldustooted. Kiidan kõiki.

Kui otsite looduslikke juuksehooldustooteid, siis soovitan vaadata Waku Organicsi e-poodi, nende tootevalikust leiab isegi juukselakke ja -geele. Ma ei teadnud, et sellised asjad looduslikena üldse olemas on, aga samas ma ei imesta ka, juuksevärvid ju on. Seda ei pea vist mainima, et nahahoolduse osas on seal ka valik huulemarmelaadist kuusevaigukreemini välja …

NB! Kuni 26. detsembrini (kaasa arvatud) kehtib sooduskood sidrun, mis annab täishinnaga toodetele 15% soodustust!

Teie kõik, kes te jõudsite postituse lõpuni lugeda, olete ära teeninud ühe mõnusa auhinna, aga kahjuks saan selle anda ainult ühele ja selleks, et loosis osaleda, peate kommentaari ka jätma, ehk jaksate veel. Tehke seda toimiva e-mailiga, et võitja hiljem ikka kätte saaksin.

Loosin välja komplekti, kuhu kuuluvad Kivvi kehamarmelaad ja huulemarmelaad, mõlemad on kollase ploomi omad ja ma võin kihla vedada, et mõlemad lõhnavad vastupandamatult. Ma nimelt patustasin ja nuusutasin huulemarmelaadi ning olin müüdud! Võtsin selle ise kasutusse ja auhinnakomplekti ostsin uue huulemarmelaadi. Kui kehamarmelaad lõhnab sama hästi, siis pärast selle kasutamist tekitate kindlasti teistes kannibalismi mõtteid …Kivvi marmelaadid kollase ploomigaKivvi marmelaadide komplekt, mille loosin välja 24. detsembril.

See ei ole kõik, jõululaupäeval loosin välja ka Waku Organics e-poe kinkekupongi 25 € väärtuses, loe lähemalt siit: Facebooki loosimäng

Häid jõule Triinu, said jõulukingituseks Kivvi marmelaadide komplekti! Võtan Sinuga ühendust.