Valimistest ja jagamistest

Ma ei arvanud, et ma seda kunagi ütlen, aga ma tunnen Savisaarest puudust. Kui Keskerakond oli tema nägu, siis valimiste ajal hoidsin peast kinni ja mõtlesin, et enam hullemini ei saa … 1nTicsP.jpg Ma olen rahul sellega, et Reformierakond valimised võitis, aga suures plaanis olen pettunud, et EKRE sai nii palju mandaate ja Eesti 200 ei saanud ühtegi. Vabaerakonnast oli ka veidi kahju, kuigi nende programm mind ei kõnetanud, EKRE oma kõnetas lihtsalt veel vähem.

Kui mängida mustade mõtetega, siis kaualubatud uue kriisi saabumisega jääks kõigis hädades süüdi loodav valitsus ja kui selleks saab olema vähem tõenäoline variant kahe gigandi näol, siis nelja aasta pärast pole välistatud, et juba 200 000 inimest arvavad, et peale EKRE pole kedagi valida. tenor-2Kui just ei nähta süüd ka EKRE-l, kes nüüdsest ütleb, mida Eestis võib teha ja mida ei või. Sellisel juhul ennustan järgmisteks valimisteks Eesti 200 edu, neil nüüd rohkem aega ka selle nimel pingutada.

Teisel teemal, siis ma lugesin Paksukese postitust, mis tekitas juba mõtteid, et võtaks ka seekord EBAst osa, Mirjam on ikkagi taustajõuks ja neil isegi parima avameelse postituse kategooria, kuhu sobiks hästi Kuue Sidruni enim loetud ja kommenteeritud postitus …

Aga siis mulle meenus, kuidas Marimelli blogis anti just selle postituse põhjal minu voodielule oma kaastundlik hinnang – nagu keegi teine saaks üldse hinnata, kas seks on minu jaoks hea või sitt – ning kutsuti lugejad arvamust avaldama, kas 13 aastat orgasmita olla on normaalne. Samal ajal imestati, miks sellistel teemadel häbenetakse rääkida … Tõesti, miks inimesed ei taha sedasi hinnatud saada?tenor-3Ma ei tea, kas ma ikka soovin oma postituse või blogiga kuskil osaleda, pigem mitte. Ma muidu leian endiselt, et Blogiauhindade korraldamine on tubli ettevõtmine ja soovitan sellest osa võtta, minul lihtsalt on kombeks asju isiklikult võtta ja siinkohal ei suuda ma eraldata üritust Marimellist.

PMS, HP, BPK, AS, EBA, BM, HÖ

PMS – premenstruaalne sündroom

Sümptomid:

Psüühilistest tunnustest esineb ärritatavus, masendus, unetus, pisaratevalmidus, mäluhalvenemine, keskendumisraskused. Kehalistest rindade paisumine ja hellus, kõhu suurenemine, tursete teke, peavalu, higistamine, peapööritus, kõhupuhitumine, akne intensiivistumine ja kehakaalu tõus.

Jep, kõik sümptomid olemas, mul on PMS ja seoses sellega oli täna HP ehk halb päev. Esmalt pidin olema varakult Rakveres ja ma avastasin poolel teel, et ma täpselt ei teagi, kuidas ma sinnani saanud olin. See oleks pidanud olema piisav ohumärk, et ma ei ole täna päris mina ise, aga ma ei pööranud sellele suuremat tähelepanu ja läksin … Vahet pole, kuhu läksin ja mida tegin, ma ei taha sel teemal isegi mitte vihjeid anda, aga igatahes mul juhtus midagi sellist, mida pole mitte kunagi juhtunud.

Jah, nii nõme on sedasi millestki kirjutada ja samas mitte midagi kirjutada, nii et võrdlen oma hommikust juhtumit ühe hiljutise juhtumiga, kus ma esimest korda rulluiskudega kukkusin – ma hakkasin pärast 20 kilomeetri edukat läbimist pingile istuma, aga rulluisud hakkasid veerema ja ma istusin mööda, täpsemalt kukkusin pingi ette tagumiku peale. Tänane olukord oli midagi sarnast, mul juhtus vaatamata kogemustele midagi, mis iseloomustaks pigem algajat või üldse esmakordset proovijat. Pealtnägijate ees oli piinlik ja endas olin pettunud.

Ühesõnaga algas hommik halvasti ja koju tagasi jõudes hakkasid igasugused emotsioonid üle pea käima. Ma meenutasin vanu asju, kütsin end üles, nutsin, sisendasin endale, et seda kõike teeb PMS ja see pole päriselt mina, ma olen sellest üle, aga nutsin ikka edasi. Kui olin emotsionaalselt juba nii läbi, et ka füüsiline energia kadus ära, siis tundsin, et mul on vaja mõtteid mujale saada ja ma läksin rulluisutama.

Heh … tuul oli vastu, tee kohati puusodi täis, jalalaba läks juba 3. kilomeetril krampi, paljad kõrvad hakkasid tuule käes valutama, puusad väsisid ära. Selle kõige kiuste ma ikkagi arvasin, et täidan oma eesmärgi ja uisutan 20 ära, mis muidu on olnud nagu nuusata, aga kui kärss läks iga kilomeetriga rohkem kärna, siis otsustasin piirduda 8,5 kilomeetriga ja tundsin end veel loobujana ka. Super!

Koristasin veidi, vahetasin riided, käisin poes, hakkasin ploomi sööma ja mõtlesin samal ajal, et oh, vähemalt midagigi head siin päevas, nii maitsev ploom, just nagu …ploomid.JPGMõnenädalane Neljas ja koduaia ploomid.

… ja olidki mõtted jälle kuskil kurvas minevikus. Nutma enam siiski ei hakanud, sest oli olulisematki teha, näiteks lapsed lasteaiast ära tuua.

BPK – banaanipannkoogid

Kuna banaanid küpsesid korralikult üle, siis tahtsin teha õhtusöögiks banaanipannkooke, aga need ei õnnestunud absoluutselt. Ma isegi ei imestanud, vaid lükkasin panni eemale ning ütlesin lastele, et õhtusöögiks on võileivad ja smuutid, laske heal maitsta. cofPeale selle, et pannkoogid olid lagunevad plönnid, maitsesid need ka veidralt, võimalik, et banaanid olid nii küpsed, et juba käärisid.

AS – Aura smuutid

Eile sain ma väikese kingipaki, mida paljud teisedki blogijad siin vahepeal said. Sellega oli ka nii, et mulle sooviti kingitus saata juba ligi kaks nädalat tagasi ja ma veetsin seetõttu ühe reede tubaselt, sest arvestasin, et iga hetk võib kuller tulla. Kuller ei tulnud ei reedel, esmaspäeval, kolmapäeval … Selleks ajaks olin juba teiste Instagrami kontode põhjal veendunud, et kingituseks oleks olnud Aura smuutid ja nendest ma tegelikult puudust ka ei tundnud, nii et tulemata jäänud kullerist oli suva, aga mõttetult tubasest reedest mitte, nii et palusin järgmine kord teada anda, kui kingituse osas ümber mõeldakse.

Eile tuli vabandus koos lootusega, et kingitus on nüüdseks kohal. Sel hetkel veel ei olnud, aga õhtuks jõudis – Aura smuutid, smuutitops ja ananass. cofÜtlen ausalt, et olin veidi pettunud, sest ma lootsin naiivselt viimase hetkeni, et mu sportlikud saavutused on kellelegi silma jäänud ja kingituseks tuleb kast Valio karamelli-latte proteiinijogurtijooki, mis on ainus jogurtitoode, mis mulle meeldib ja mille lapsed mul eest ära joovad.

Mis seal ikka, olin tänulik ka smuutide eest, sest tänu nendele jääb ehk paar päeva mu jogurtijook mulle. Ananassiga läks vist pahasti, ma pole küll ekspert, aga mulle tundub see käärinud, mis pole vast välistatud, kui see oli kulleri käes 3 päeva ja minuni jõudis päikese käes soojaks läinuna. Ananass seega kasutust ei leidnud, aga smuutid on peaaegu otsas ning pean ütlema, et mul olid nende osas suuremad eelarvamused. Ootasin näiteks lisatud suhkruid ja muud sellist. Tegelikkuses on vaid kiivi-ananassi-mango smuutile lisatud lõhna- ja maitseaineid ning toiduvärvi 0,01% ulatuses, nii et ei midagi hullu, täitsa söödavad. Jep, söödavad, sest smuuti on rohkem ikka söök.

Ma väga sageli smuutisid ei osta, sest need on üldiselt kallid ja me pole nii suured smuutisõbrad, aga kui ükskord jälle isu tuleb, siis Aura mango-apelsini oma on hea valik selle isu peletamiseks. Ka Frooshi valikust on apelsini-mango smuuti meie lemmik, aga hinnaerinevus kallutab tugevalt Aura poole.

EBA – Eesti Blogiauhinnad

Kui võtta ka kirgi kütnud teemal sõna, siis minu mitte osalemine ei ole kellegi ega millegi boikoteerimine. Kirjutasin juba eelmisel aastal, kuidas ma poleks pidanud end kirja panema ja kuidas ma ei maininud kellelegi poole sõnaga ka, et osalen, veel vähem kutsusin lugejaid enda poolt hääletama. Ma ei pea end päris blogijaks, sest ma kirjutan harva ja mõtlen korra kuus, et lõpetaks üldse ära. Viimase aastaga on mu lugejate arv ka oluliselt vähenenud, nii et blogimise osas toimub ainult taandareng ja ma ei oska seetõttu üritust enda jaoks oluliseks pidada.

Kui ma sellel aastal veel eesmärke või tingimusi lugesin, siis tundsin ka, et see üritus ei ole minu jaoks. Esiteks olevat üheks eesmärgiks viia ettevõtetele lähemale blogijad, kes tahavad teenida. Minu eesmärk ei ole blogiga teenima hakata, ma isegi ei ürita taandarengut peatada. Teiseks ei läheks ma auhindade jagamisele kohale, sest eelistan olla sel ajal Soomes Silveri juures ja sellisel juhul oleksin vist pidanud märkima, kes mind esindab, kui ma peaksin auhinna saama. Kes mind ikka esindanud oleks?

Minu otsus mitte osaleda sündis juba palju varem, kui boikoteerimine pihta hakkas ja ütlen siiralt, et mul on korraldajast kahju. Ta on ainus, kes midagi sellist üldse veab, nii et võrdlusmomendi puudumise tõttu ei saa ma öelda, et ta seda halvasti teeb. Minu jaoks ei ole üritusel tema nägu, sest ma olen tema blogisse nii harva sattunud, et ma ei tea, mis nägu ta on. Olgu, näo tunnen ära, aga inimesena ma teda ei tunne ega oska seetõttu tõmmata ka tema ja ürituse vahele paralleele. Loodan, et järgmisel aastal läheb üritusega paremini ja kui mu blogi uksed on siis veel avatud, ei välista ma osalemist.

Ma tean, et tahtsin millestki veel kirjutada, mul oli lausa märksõna siia postitusse lisatud, aga kustutasin selle enne kogemata ära ja enam meelde ei tule, mis see oli. Terve postitus on tegelikult sedasi märksõnade peale üles ehitatud ja need märksõnad panin kirja päeval. Mäluga on täna lihtsalt nii kehvad lood.

BM – Bon Merite

Tuletan meelde, et 10. mail läheb loosi kaks Bon Merite looduskosmeetika komplekti, nii et kes veel osaleda soovib, siis postitus on siinbon meriteKliendikaardi omanikele kehtivad Rimi soodushinnad 14. maini.

– head ööd!

Eba on olla

Ma panin end EBA-le kirja ja kui ükskord hääletamise aeg kätte jõudis, siis mõtlesin, et ma ikka ei oleks pidanud osalema ja ma ei maininud mitte kellelegi poole sõnagagi, et mulle saab ka hääli anda. Vaid ühele sõbrannale ütlesin, et ma ei kutsu kedagi hääletama ja tema ütles, et tema ei oska kellegi poolt hääletada ja seetõttu ei hääletagi. Mina ka ei hääletanud. See ei olnud boikott. Minu arvates teevad EBA korraldajad head tööd ja mul on kahju, et mul ei olnud jaksu seda ja teisi blogijaid tunnustada.

Ma ei ütle, et üritus kõige paremini välja kukkus … nii palju, kui ma ekraanilt nägin ja kuulsin, siis Ženja naljad tekistasid isegi minus, kes ma olen labase ja musta huumoriga vägagi sina peal, küsimärke. Ma tahaksin uskuda, et tegelikult ei olnud temas mingit üleolekut, vaid ta lihtsalt pingutas veidi üle, sest tundis kerget lavanärvi. Mulle Ženja muidu meeldib, lausa sellest ajast alates, kui ta Lauri Pedajaga kuskil saates huvitava kombo moodustas. Lauri meeldib mulle ka, veel varasemast ajast. Oli mis oli, ma ei lase sellel vahejuhtumil end häirida, nii et Ženja meeldib mulle endiselt

Oma osalemist hakkasin kahetsema seetõttu, et mul on siiani üle päeva käinud mõte, et tõmban juhtme seinast välja. Mitte suitsiidi mõttes, vaid päriselt tõmbaks arvutil juhtme seinast välja, lahkuks Facebookist, Instagramist ja sulgeks blogi. Eile õhtul lugesin üht artiklit nutisõltuvusest ja sellest, mida liigne meelelahutuslik info ajuga teeb ning ütlesin endale, et nüüd küll aitab, tulen jätan hüvasti ja päästan oma aju. Täna õhtul vaatasin EBA tulemusi ja näen, et olen oma kategoorias 5. kohal. Viiendal! Ma ei saa sinna midagi teha, aga see on motiveeriv ja kellel seda aju ikka vaja on, eks.

Ma ei küsinud ühtegi häält ja ma ei andnud endale ühtegi häält. Ema, Härra ja sõbrannad ka ei andnud mulle hääli. Tegelikult sõbrannade osas ei ole ma 100% kindel, aga kaks kõige kõigemat blogisid ei loe ja vaevalt oskasid nad minna minu poolt kuskile hääletama ning … ee … neid sõbrannasid väga rohkem ei olegi. Õde ilmselt hääletas, sest tema ennustas mulle EBA Facebooki lehel teist kohta. Ärge küsige, ma ei tea, kuidas ta minust nii heal arvamusel on.

Kuigi ma eelmisel aastal vist ühe korra mainisin, et osalen ja kutsusin hääletama, ei osanud ma tookord kolmandat kohta soovida, loota ega oodata. Seekord arvestasin, et olen kuskil rivi lõpus, sest teised nägid häälte küsimisega nii palju vaeva ja mina ei näinud üldse. Mulle oleks rivi lõpp sobinud küll, aga oh üllatust, vaatamata sellele, et ma enam sageli ei blogi ja kui blogin, siis “eile tegin seda” tasemel, hääletasite teie mind esiviisikusse! Mille eest? Ma olen vahepeal oma vanu postitusi lugenud ja mõelnud, et küll ma ikka kirjutasin hästi, endalgi huvitav lugeda … Aga nüüd ei kirjuta ma enam suurt millestki.

Ma ei tea, mis minuga praegu toimub. Võib-olla tean ka, aga igatahes ei oska ma seda kuidagi peatada. Tunnen igas asjas taandarengut ja ma pean pingutama, et mitte mattuda üleni enesehaletsuse alla. Kui ma selle hunniku alt ükskord jälle välja saan, siis ilmselt paistab see ka siin välja.

Ma olen teie häälte eest südamest tänulik, olen siiralt meelitatud ja ma väga loodan, et mul on teile peagi taas rohkem anda.

Aitäh kõige eest, mida teie mulle olete andnud!IMG_3262Ps! Ma päriselt ka ei kirjutanud oma mõtetest selleks, et te paluks mul ikka edasi blogida või mind kuidagi kiitma hakkaks. Seda on muidugi tore lugeda, aga ma siiski ei teinud seda selleks.