Mu 5000+ lugejat, kus ja kes te olete?

Ma mõtlesin, et ma ei kirjuta seda postitust, aga kuna EBA korraldaja teatas, et 10 000 hääletajast pole palju puudu, siis annan selle numbri saavutamiseks ikkagi oma panuse ka, aga enne, kui teid hääletama kutsun, tahan teada, kui palju teid siin tegelikult on. Selles olen ma üsna veendunud, et mul päris 5000 lugejat ei ole, sest terve blogimise ajaloo peale on mul vaid üks postitus, mida on avatud rohkem kui 5000 korda. Ma isegi ei tea, miks ma end Google Analyticsi numbrite põhjal saurusblogijate kategooriasse lisasin, kui need numbrid mulle algusest peale kahtlased tundusid, aga mis tehtud, see tehtud. Antud kategoorias on viimane koht ka ikkagi mainimisväärne tulemus, eks.

Mul on tegelikult raske hinnata, kui palju mingit postitust loetakse, sest neid ei pea selleks avama, saab lugeda ka pealehel olles, nii et ilmselt on neid postitusi rohkem, mida on loetud vähemalt 5000 korda, iseasi, kas 5000 inimese poolt.

Igatahes, mul on väikene palve – ükskõik, kas oled vana lugeja või lihtsalt eksisid siia täna ära, võta see sekund ja vasta järgnevale küsimusele, et ma saaksin teada, kui palju teid päriselt on.

Kellel on rohkem aega ja viitsimist, siis postituse lõpus on pikem küsitlus, et saaksite endast veidi enamat jagada.

Aga liigume nüüd Blogiauhindade juurde, nimelt on täna (31. mail) viimane võimalus hääletada oma lemmikute poolt. Kui te seda siiani teinud ei ole, siis palun võtke ka selleks mõned sekundid minutid ja tunnustage neid, kes teie arvates tunnustust väärivad. Kui mina olen nende seas, siis suur aitäh!

Tänavu andis ka Silver esimest korda minu blogile hääle ja tegi seda ikka talle omasel moel.

Silver: “Muide, ma käisin hääletamas ka.”
Mina: “Kus?”
Silver: “Ikka seal blogide lehel.”
Mina heldinult: “Aaaah, nii armas. Aitäh, kallis!”
Silver: “Kes ütles, et ma sinu poolt hääletasin?!”

Tegelikult ta hääletas minu poolt, samuti hääletasin mina enda poolt, sest mulle tõesti meeldib iseenda vanu postitusi lugeda. Kohati oleksid need nagu kellegi teise kirjutatud. Ma ei ole enam ammu blogis nii vaba, muhe ja vaimukas kui olin algusaastatel.

Kusjuures augustis saabki juba 5 aastat sellest, kui blogima hakkasin. Kuus Sidrunit ise nii vana ei ole, aga 5 aastat ajalugu on siiski siin olemas, sest Pere ja Kodu blogisse kirjutatud postitused on kõik siia üle toodud.

Kuus Sidrunit augustis 2014

Tahate teada, kelle poolt mina hääletasin? Ma ei tea, miks ma seda küsin, kui ma nagunii – vastust ootamata – kirjutan, kellele hääled andsin. Keda ei huvita, aga küsitlust tahaks täita, siis kerige kohe lõpuni.

Ütlen eos, et olen terve kuu võtnud hoogu, et tutvuda mulle tundmatute blogidega, aga ma pole jõudnud seda teha, nii et hääletan nende poolt, kes on mulle tuttavad ja kes ei pruugi oma kategoorias üldse kõige silmapaistvamad olla.

Aasta uustulnukas: Uustulnukaid on palju, aga mulle on nendest silma jäänud vaid Paksuke, Getter ja Suletud ring, kes võivad ükskord õigustatult saurusblogijate kategoorias figureerida või kasulike blogide omas esikoha taskusse panna. Ps! Paksukese Instagram on imeline!

Arvamusblogid: Ma üritasin nendega tutvuda, aga mulle tundus, et mõni ei arvanud üldse midagi ja kui keegi ka vene keeles midagi arvas, siis ma ei saanud sellest aru. Ühe hääle siiski andsin, kuigi ma pole Eveliisiga alati samal arvamusel ja mõnikord tundub tema blogi liiga negatiivne, kuid pärast mõõna on tulnud alati tõus ja sisu on olnud taas täis tööalast elevust, reisiseiklusi, vaimukaid arvamusi ja kõike muud toredat.

Elulised blogid (< 5000): Jummel Juurikas, Kaalikad ja kapsad ja Marge. Ma hea meelega tooksin pikemalt välja, miks just nemad, aga ma ei tea seda ise ka. Nimekirjas on ka teisi blogisid, kuhu mõnikord sattunud olen, kuid nende kolmega seostub mulle asjalik ja kasulik sisu.

Elulised blogid (> 5000): Mirjam küll enam ei osale, aga muidu oleksin andnud hääle temale, sest Käopesa blogi on tänaseks üks … Ma ei teagi, professionaalsemaid? Mallukas on jälle vaieldamatult kõige kõnekam ja produktiivsem, võiks isegi öelda, et uskumatult töökas, sest mina ei mõista, kuidas tema jaksab laste ja kõigi oma tegemiste kõrvalt nii palju kirjutada. See pole minu jaoks eriline argument, et Kardo on kodune. Mul oli Silver terve talve kodus ja mul mingeid muid tegemisi pole, kuid palju ma jõudsin blogida, ah? Eee … Aga näete, ikka andsin endale ka hääle.

Elu välismaal, reisiblogid: Hääled said Seiklusjutud ja kõige pikema nimega blogi, kuigi esimene on pigem eluline blogi, elust välismaal seal enam palju kirjas pole.

Ilu- ja moeblogid: Andke andeks, aga ma ei jõudnud sealt nimekirjast praegu kellegi blogi avada, ma pole ilmselt ka sihtgrupp, sest mulle meeldib loomulik ilu ja moest ma ei hooli. Jälgin vaid Penelope ilublogi ja seda ka rohkem seetõttu, et ta teeb kõigest nii ilusaid pilte ja on ise mõnus inimene. Temale oleksin kindlasti oma hääle andnud, sest isegi minul, kes ma kannan kaltse ja endal midagi ei värvi, on seda huvitav jälgida.

Kasulikud blogid: Ma ei ole jälginud Annesmith.ee blogi (sest ma lihtsalt polnud seda kunagi varem avanud, nüüd jään kindlasti jälgima), aga ma jälgin Annet Instagramis ja ta on kõike muud kui inimbarbie – ta on tark, sihikindel, töökas, loomulikult ilus ja üldse hästi armas inimene. Ta on tõeline inspiratsioon, kui teemaks on kaalulangetus või täiskasvanute gümnaasiumis õppimine. Ma tahaksin rohkem tema moodi olla! Nullkulu on teistmoodi kasulik, juba nimest saab aru, kuidas tema maailma parandab. Ja pimeda Kai viimane postitus võtab hästi kokku, miks ma kolmanda hääle temale andsin.

Kodublogid: Esimene hääl läks Sellest mis on blogile, sest see on mulle tuttav, aga vaatasin ka teisi ja esimese vaatamisega avaldasid mulle enim muljet Liisa remondib ja Our House In The Woods. Ma ei mäleta enam nimeliselt, aga oli veel vähemalt üks blogi, kelle pildid ahhetama panid, kuid pidin mingi valiku tegema.

Kokandus- ja terviseblogid: Sorri, mulle ei meeldi köögis tegutseda, nii et ma pole nendest blogidest ühtegi avanud.

Kultuuriblogid: Piinlik, aga antud kategoorias pole ühtegi tuttavat nime, nii et ma vist käin kultuurist kauge kaarega mööda.

Loomeblogid: Kaks ilma kolmandata ei jää, ma olen nimelt ka väga halb looja, ma pole elus käsitööd armastanud ega sellega isegi hakkama saanud, nii et ma pole ka loomeblogidesse sattunud. Antud nimekirjas üks erand siiski on – Anna Lutter. Tema on küll nii inspireeriv inimene, et ma isegi andsin tema Kuudi projektile hoogu. Muide, ma olen oodatud ka Kuudi avamispeole. Kas on keegi veel minemas, kellega saaksin kampa lüüa? Ma pole kindel, kas ma ikka tahan üksinda sinna minna.

Noorteblogid: Andestage, aga mu eelarvamused ütlevad, et ma olen nende jaoks liiga vana, nii et ma jätan noorteblogidega vastu ööd tutvumata.

Pere- ja beebiblogid: Ma elan võib-olla kivi all, aga mulle on tuttav vaid Janne.

Spordi- ja trenniblogid: See on küll kategooria, kus ma kinnisilmi valisin lihtsalt kolm välja, sest tõenäoliselt on nad kõik tunnustust väärt. Hääled said Ise oled paks, Maratoni aasta ja Gerly elust.

Ongi kõik, hääled on antud ja kohe saab hääletusvoor läbi ka ning oodata jääb vaid pidu, kuhu ma suure suuga lubasin minna, aga … Pole välistatud, et 11. juunil ei suuda ma panna vastu võimalusele sõita Soome ära, sest kui ma valin EBA, lükkub “normaalne pereelu” veel 10 päeva edasi ja ma pole kindel, kas ma suudan sellega leppida. Kui ma just ei saa teadet, mis reedab, et mulle tahetakse mõni auhind anda… Selleks peate muidugi minu poolt hoolega hääletama, sest antud hetkel tundub seis üsna lootusetu. Hääletada saad siin: https://blogiauhinnad.ee/haaletamine/

Aitäh ja aitäh ka järgneva küsitluse täitmise eest!

Ps! Mitte et ma peale käiks, aga kui tahad veel midagi täita, siis täida ikka EBA hääletusleht ka ära, see ei võta kaua aega.

Saan üle pika aja daami mängida

Olin siin vahepeal küll seda meelt, et ma ei osale Eesti Blogiauhindade jagamisel, aga Mirjami postitus muutis mu meelt. Ma olen piisavalt suur tüdruk, et vaadata mööda isiklikest solvumistest või ebasümpaatiatest ja anda blogijatele mõeldud üritusele enda väikene panus ainuüksi osalemise näol.

Ma ei ütle EBA osas ühtegi halba sõna, olen ennegi kiitnud Mari-Leeni selle suure ja tänamatu töö eest, mida ta korraldajana on teinud – on ta seda siiani siis hästi või halvasti teinud, ta vähemalt on teinud! Jah, ta on läbi Marimelli blogi endale jalga tulistanud ja üritust longates korraldanud, samuti on auhindade jagamine ise olnud selline, et … Noh, kõigil polnud tore olla esikolmikus. Kuid vigadest õpitakse ja tänaseks on seda ka tehtud:

Mis üritusse endasse puutub – me saame endale sigaägeda peo, aga võime sellele peole minna teadmisega, et pidu on meie jaoks. Me ei luba kollasel meedial end alavääristada, nõmedaid sisuga mittehaakuvaid küsimusi küsida, me saame võtta vastu oma auhinnad, nautida ühtekuuluvust ja tunda, et see asi, mida me ajame – seda märgatakse ja hinnatakse.

Lõik Mirjami blogist

Meie kõigi toel saab EBA muutuda vaid paremaks, toeta aga hääbuks see üldse… Olgu selleks toeks siis taustajõuks olemine või tühipaljas üritusel osalemine, mis on tegelikult suurim panus – kui pole osalejaid, pole ka üritust, mida järgmine kord (paremini) teha. Siit ka viimase hetke üleskutse blogijatele, kes ei ole veel kirjas: andke oma panus osalemise (ja edasiste ettepanekute) näol, et üritus saaks kasvada. EBA 2016 III koht.jpgÜllatusena tulnud eluliste blogide III koht aastal 2016. Ripub motivaatorina kirjutuslaua kohal.

Minu osalemiste ajalugu:

EBA 2015 – keegi pani kirja minu Pere ja Kodu blogi, millele anti üle 60 hääle, kuigi ma isegi ei iitsatanud sellest kuskil. Tollel aastal andsin ainsat korda endale hääle, et oleks vähemalt üks hääl, kui tulemused avaldatakse. Ma olin tõesti siiralt üllatunud, et neid hääli nii palju tuli.

EBA 2016 – Üllatus oli veel suurem, ma sain eluliste blogide kategoorias III koha, kuigi ma ei näinud üldse vaeva, et lugejaid enda poolt hääletama kutsuda.

EBA 2017 – Panin end kirja, aga blogi kustutamise mõtete tõttu ei iitsatanud sellest kuskil ja sain viienda koha.

EBA 2018 –  Ei osalenud, sest olin blogi kustutamisele veel lähemal kui aasta enne seda.

Praegu mul blogi kustutamise mõtteid ei ole, nii et panin end kirja ning kutsun lugejaid 1. maist enda panust andma ehk oma lemmikute poolt hääletama. Loodan, et võtate vedu!

Ma ei ole sellel aastal mitte ainult kirjas, vaid kavatsen minna esimest korda ka kohale. Kui registreerimiseks sain ma tõuke pigem Mirjamilt, siis peole otsustasin minna ainuüksi ema vana kleidi pärast. Lugesin ammu, et peo dresscode on „shine bright like a diamond“, aga see ei tekitanud minus mingeid emotsioone, KUNI mulle meenus ema särav kleit, mis oli üks nendest kleitidest, millega me sõbrannaga lastena daame mängisime. Sellest on küll juba ligi 20 aastat möödas, aga emal oli see kleit veel kapis alles ja kui ma seda selga proovisin, siis oli selge, et just selle kleidiga ma EBA-le särama lähen.

Kleit ise on veel vanem, ema kandis seda minu ristimisel (pea 31 aastat tagasi), enne seda ka oma pulmapeol teise kleidina ja ise sai ta selle üldse ühelt vanainimeselt, kes kandis seda oma nooruspõlves. Võimalik, et teiste jaoks on tegu veidra kleidiga, tänapäevane see kindlasti ei ole, kuid minu jaoks on sellel kleidil emotsionaalne väärtus ja „shine bright like a diamond“ dresscode annab mulle võimaluse taas daami mängida. Enne tuleb kleidist lihtsalt kopitushais välja pesta ja seda veidi kohendada, et see seljas paremini hoiaks. 

Mis seal muud, kohtume Eesti Blogiauhindade jagamisel! Tunnete mind ära pika roosa keidi järgi.prom

Eba on olla

Ma panin end EBA-le kirja ja kui ükskord hääletamise aeg kätte jõudis, siis mõtlesin, et ma ikka ei oleks pidanud osalema ja ma ei maininud mitte kellelegi poole sõnagagi, et mulle saab ka hääli anda. Vaid ühele sõbrannale ütlesin, et ma ei kutsu kedagi hääletama ja tema ütles, et tema ei oska kellegi poolt hääletada ja seetõttu ei hääletagi. Mina ka ei hääletanud. See ei olnud boikott. Minu arvates teevad EBA korraldajad head tööd ja mul on kahju, et mul ei olnud jaksu seda ja teisi blogijaid tunnustada.

Ma ei ütle, et üritus kõige paremini välja kukkus … nii palju, kui ma ekraanilt nägin ja kuulsin, siis Ženja naljad tekistasid isegi minus, kes ma olen labase ja musta huumoriga vägagi sina peal, küsimärke. Ma tahaksin uskuda, et tegelikult ei olnud temas mingit üleolekut, vaid ta lihtsalt pingutas veidi üle, sest tundis kerget lavanärvi. Mulle Ženja muidu meeldib, lausa sellest ajast alates, kui ta Lauri Pedajaga kuskil saates huvitava kombo moodustas. Lauri meeldib mulle ka, veel varasemast ajast. Oli mis oli, ma ei lase sellel vahejuhtumil end häirida, nii et Ženja meeldib mulle endiselt

Oma osalemist hakkasin kahetsema seetõttu, et mul on siiani üle päeva käinud mõte, et tõmban juhtme seinast välja. Mitte suitsiidi mõttes, vaid päriselt tõmbaks arvutil juhtme seinast välja, lahkuks Facebookist, Instagramist ja sulgeks blogi. Eile õhtul lugesin üht artiklit nutisõltuvusest ja sellest, mida liigne meelelahutuslik info ajuga teeb ning ütlesin endale, et nüüd küll aitab, tulen jätan hüvasti ja päästan oma aju. Täna õhtul vaatasin EBA tulemusi ja näen, et olen oma kategoorias 5. kohal. Viiendal! Ma ei saa sinna midagi teha, aga see on motiveeriv ja kellel seda aju ikka vaja on, eks.

Ma ei küsinud ühtegi häält ja ma ei andnud endale ühtegi häält. Ema, Härra ja sõbrannad ka ei andnud mulle hääli. Tegelikult sõbrannade osas ei ole ma 100% kindel, aga kaks kõige kõigemat blogisid ei loe ja vaevalt oskasid nad minna minu poolt kuskile hääletama ning … ee … neid sõbrannasid väga rohkem ei olegi. Õde ilmselt hääletas, sest tema ennustas mulle EBA Facebooki lehel teist kohta. Ärge küsige, ma ei tea, kuidas ta minust nii heal arvamusel on.

Kuigi ma eelmisel aastal vist ühe korra mainisin, et osalen ja kutsusin hääletama, ei osanud ma tookord kolmandat kohta soovida, loota ega oodata. Seekord arvestasin, et olen kuskil rivi lõpus, sest teised nägid häälte küsimisega nii palju vaeva ja mina ei näinud üldse. Mulle oleks rivi lõpp sobinud küll, aga oh üllatust, vaatamata sellele, et ma enam sageli ei blogi ja kui blogin, siis “eile tegin seda” tasemel, hääletasite teie mind esiviisikusse! Mille eest? Ma olen vahepeal oma vanu postitusi lugenud ja mõelnud, et küll ma ikka kirjutasin hästi, endalgi huvitav lugeda … Aga nüüd ei kirjuta ma enam suurt millestki.

Ma ei tea, mis minuga praegu toimub. Võib-olla tean ka, aga igatahes ei oska ma seda kuidagi peatada. Tunnen igas asjas taandarengut ja ma pean pingutama, et mitte mattuda üleni enesehaletsuse alla. Kui ma selle hunniku alt ükskord jälle välja saan, siis ilmselt paistab see ka siin välja.

Ma olen teie häälte eest südamest tänulik, olen siiralt meelitatud ja ma väga loodan, et mul on teile peagi taas rohkem anda.

Aitäh kõige eest, mida teie mulle olete andnud!IMG_3262Ps! Ma päriselt ka ei kirjutanud oma mõtetest selleks, et te paluks mul ikka edasi blogida või mind kuidagi kiitma hakkaks. Seda on muidugi tore lugeda, aga ma siiski ei teinud seda selleks.