Kodu pärast kiiret iluravi

Me oleme korterisse kolimise päevast, mis teeb siis tänaseks juba peaaegu 2 aastat, rääkinud, mida kõike siin teha võiks ja tuleks. Päris alguses me muidugi ühtteist tegime ka, näiteks paigaldasime magamistubadesse kardinad (alustades kardinapuudest), vahetasime esikus vaipkatte välja (kõlab kergelt, aga esik on suur ja sopiline, nii et polnud üldse kerge), kindlasti tegime midagi veel, mida ma ei mäleta. Korteris elatud aja jooksul olen jõudnud ka meie magamistoas kogu mööbli üle lakkida ja kahe septembrikuuga laste magamistoad ilusa(ma)ks muuta (maitse asi, eks) uue mööbli ja/või mööblivärvidega. Seda ei saa muidugi remondiks nimetada, aga üldmuljele on need asjad ikka kõvasti juurde andnud.

Mis üldmuljet jälle kõvasti rikkus, oli välisukse vahetamise järel viimistlemata jäänud uksepõsed ning vanad mdf seinapaneelid, mis katavad siin ca 45 m2 seinapinda ja mille nurgaliistud kiskusin ma juba kevadel maha, sest need olid väga kulunud. Paneelid ise olid ka koledad, seda tegelikult algusest peale, sest ilmselt vale paigaldusvõtte tõttu tekkisid paljudesse kohtadesse paberkatte alla õhumullid, aga aja jooksul olid paneelid ka kulunud ning määrdunud, eriti lülitite ümbrusest ja seda ei saanud pestes maha. Kuna nende paneelide eemaldamine oleks paras peavalu olnud, või noh, paneelide eemaldamine mitte, vaid nende asemele millegi leiutamine, siis tahtsin riskida nende värvimisega, kuigi ma ei leidnud infot, kas seda tehakse ega leidnud teiste kogemusi. Ka K-Rautas ei julgetud lubada, et värvimine õnnestub, nii et esialgu ostsin ainult 2,5 liitrit Vivacolor Satin värvi. Seda juba millalgi septembris.

Aeg läks ja mul tekkis uus mõte – värviks hoopis struktuurvärviga, et õhumullid nii hästi silma ei torkaks. Läksin Bauhofi struktuurvärvi ostma ja kuna seal seda toonida ei saanud, siis soovitati katta lasuurvärviga, nii et lahkusin 5 kilo Alpina struktuurvärvi ja 2,5 liitri lasuurvärviga. Seda ka millalgi septembris.

Mul ei olnud kuskile kiiret, keskendusin rohkem väikeste toa valmis saamisele, seal oli mööbeldamist ja värvimist omajagu. Esikus tahtsin vaid ühe seina ära värvida, et saaks esikukapi kokku panna, vedeles teine väga pikalt jalus oma suurte ja raskete karpidega. Selle seina tegin ära, tulemus sobis, kapp läks seina ja muud tööd pidid jääma talveks, et need koos Silveriga vaikselt ära teha. Läks aga nii, et tekkis vajadus kõik kiiremini valmis saada ja meil oli võimalik tegutseda ainult 2 päeva. Läks kokku siiski 3 päeva, aga õnneks Silveril tööga vähe paindlikum olukord ehk kui väga vaja, siis töö võib oodata.

Mida me siis selle kolme päeva jooksul tegime? Värvisime 40 m2 rohelist puidumustriga seinapinda 3-4, rohkem siiski 4 kihis (krunt + struktuur + 2 kihti lasuuri) veidi heledamaks roheliseks, värvisime 4 ust halliks (3 kihti ja korraga sai katta vaid ühe poole), samuti lengid ja kõik liistud, mida ei olnud üldse vähe. Muidugi ei saa jätta mainimata, et esimest korda pärast korteri ostu on meil uksepõsed korras! Igasuguseid nipet-näpet töid oli ka, näiteks kardinapuu värvimine, 9 kardina triikimine (tegin seda 2 tundi), väikese laua värvimine, uue kummuti toomine, selle täitmine vanade kappide sisuga ja vanade kappide keldrisse tassimine, ühe seinapaneeli lõikamine täies pikkuses (sest see jäeti omal ajal mõõtu lõikamata ja see läks kohati 3 cm seinast edasi nii, et köögi poolt vaadates vaatas vastu paneeli tagumine külg). Kõlab taas kergelt, aga sellised nokkimistööd on jube ajamahukad ja juba esimese päeva õhtul oli selge, et meil on vaja Silveri isa, kes on liistumeister, appi, et õigeks ajaks valmis saada. Teisel päeval nad lõikasid liistud valmis ja kolmandal paigaldasid (taas pole üldse kerge töö, kui seinad pole loodis, nurgad täisnurksed ja kinnitada tuleb betooni sisse), mina samal ajal värvisin, värvisin ja värvisin. Viimast korda värvisin üht ukselengi veel 4. päeva hommikulgi, kella poole 7 ajal, kohe pärast ärkasmist, pesu väel. Sellega panime ka iluravile punkti. Praeguseks.

Silver läks pärast seda kohe minema, aga mina olen saanud nüüd 3 päeva end kodus vahelduseks hästi tunda, nii ilus ei ole siin kunagi olnud. Taas muidugi maitse asi, aga minule loovad värvid hubasust ja iluravi tulemusena tekkis mul siin isegi täitsa kodutunne. Aga piltide juurde. Ma “enne” pilte ei hakka lisama, sest tahan selles postituses näidata ainult ilusat hetkeolukorda.IMG_5449Alustan esikukapist, millest ma pikalt puudust tundsin, sest panipaik jäi kuue inimese riietele, jalanõudele, kuivatile, kassiliivakastile, sööginõudele, tööriistadele ja igasugusele muule kraamile lihtsalt kitsaks. Teine asi oli muidu ka see, et kassid ronisid mööda õueriideid lae alla riiulitele, ajasid karva ja nende liivakast haises, nii et tegu polnud kõige parema kohaga, kus riideid hoida. Kapi valisin kõige odavama, koos Perekaardi soodukaga maksis see isegi alla 200 €, seega võib-olla väga kobiseda ei tohiks, iseenesest konstruktsioon on tugev, uksed kindlalt ees (ma vähemalt loodan, sest need on väga rasked ja kui mõni laps peaks ukse alla jääma, siis … ma ei taha sellele mõeldagi), aga-aga, jama oli selle kapiga omajagu. Pakis oli kaks vasakut külge ja me avastasime seda alles siis, kui hakkasime paremat külge paigaldama. See oli katastroof! Poolik ebakindla konstruktsiooniga suur riidekapp keset esikut, ülejäänud suured detailid igal pool seinte ääres. Mida teha? Sellesse seisu jõudmiseks kulus meil juba paar tundi, ei tahtnud tehtud tööd hävitada ja kõike uuesti lahti võtta, aga päris kindlasti ei tahtnud me sedasi õiget külge nädalateks ootama jääda. Ma arvan, et ma läksin päris närvi On24-ga suheldes (loe: neid e-mailide ja kõnedega pommitades), sest meil oli vaja uut külge nüüd ja kohe, olime valmis ise igasse Eesti otsa sellele järele sõitma, peaasi, et saaks selle kätte, aga mida me ei saanud, oli info.

Ma enam ei mäletagi, aga vist ülejärgmisel päeval läksime Jürisse diivanit ära viima ja jõudsime pool tundi varem kohale. Sattusime Cirkle-K avamispeole, saime torti, nägime Getter Jaanit ja läksime kõrvale burksi ostma, aga ei jõudnud veel tellidagi, kui helistati On24-st, et tootja või vahendaja laost saaks kohe uue külje, aga ladu on Peetris ja avatud kuni 16.30, kell oli 15.40. Meil oli sinna mõne minuti teekond ja diivaniostjaga pidime kohtuma 16.00, nii et unustasime need burgerid ja läksime õigele küljele järele. Milline ideaalne kokkusattumus, või mis? Lõpp hea, kõik hea, diivan sai müüdud ja õige külg koju toodud. Kapp läkski diivani asemele ja on viimasest kordades praktilisem.IMG_5453Mõned lisariiulid on vaja veel meisterdada, siis on ideaalne, aga ma olen rahul ka hetkeolukorraga, palju mugavam lahendus võrreldes varasemaga. Ainult kapi toon ei ole päris see, mis võiks, hirmsasti tahaks kapi üle värvida. See on nagu haigus juba. IMG_5470Merisigadel on see viimaste päevade jooksul kolmas asukoht. Ma lihtsalt ei leia nende puurile seda õiget kohta. Varem olid nad poiste toas, aga seal olid nad enamuse ajast üksi ja arglikud. Viimased 4 kuud elasid nad Silveri vanemate juures elutoas, seal nägid hommikust õhtuni inimesi ja muutusid palju julgemaks, ei tahaks nüüd neid jälle kõige kaugemasse nurka peita.IMG_5440Tänu kapile on nüüd väikeste tuba ka nurga taga peidus, nagu suurte poiste tubagi. Teise ukse taga on vannita vannituba, mis on ühtlasi kõike erksam ruum siin elamises.IMG_5490IMG_5484IMG_5478Vannitoas ei ole me midagi teinud ja seal miski ei karju ka, plastikust liistud tahaks välja vahetada ja uue nagi paigaldada, sest praegu on 8 rätikut 4 konksu küljes, aga üldises plaanis kärab see ruum veel küll. Varem oli terve põrand kivimustriga, kuid üürnike ajal läksid poti ümber plaadid lõhki ja samasuguseid me poest ei leidnud, nii et läks käiku teistsugune lahendus, aga kärab see ka. Balteco mööbel näitab ka kulumismärke, 10. eluaasta ikkagi jookseb, ülemiste kappide alumised servad on niiskusest pundunud ja peegli alumine osa korralike veekahjustustega, seda need kivid seal peita üritavadki.

Aga tagasi esiku jurude, kus on ca 35 m2 paneele värvitud struktuurvärviga, mida kulus 15 kg, vähemalt nii palju ostsime, väike törts jäi järele ka. Rahaline kulu oli kuskil 60-70 €, ma kartsin enamat. Samas ei oodanud ma, et lasuurvärvi tuleb 2 korda juurde osta ja seda kulub lõpuks üle 10 liitri, mis teeb rahaliselt 100 €. Ma tegelikult ei olnud valitud tooniga väga rahul, poes tundus see ilusam, aga lõpptulemus koos hallide ustega on tegelikult täitsa kena ning õhumulle pole ka enam näha, nii et ajast ja arust mdf paneelid pole enam nii ajast ja arust. IMG_5497IMG_5456Silm lausa puhkab, kui välisukse ümbrus on lõpuks korras, põsed ehitasime liimpuidust, tundus kergem variant kipsiga möllamisest. Oli ka.IMG_5454Poiste tuppa viiv nurk ei ole kunagi nii valgusküllane olnud. Olgu, see pole päris õige sõna, aga see nurk on tõesti kohe palju valgem, enne oli pigem päris pime. IMG_5464Teise ukse taga on panipaik, mis pole 10 aasta jooksul meie hoolitsevat kätt näinud ega näe ka ning loodetavasti ei näe keegi seda panipaika. Praegu on see 24/7 avatud, sest kassid käivad seal keha täitmas ja kergendamas, aga nendele tuleb sinna talvel luuk ja siis ei näe enam keegi, mis pardakk panipaigas on. IMG_5471Ülemisel pildil on näha seda paneeli, mida veidi lõigata tuli, see on kaetud halli liistuga, nii et see nurk  sai ka lõpuks korda, aega võttis vaid 10 aastat. Köögi poole peal ei teinud me midagi, see sedasi ei karju, aga uuendust ootab ikkagi, köögimööblil koorub kate maha, ma ei tea, mis plastik või asi see on, aga igatahes on see kõik pressitud saepuruustel (?) lahti ja kohati ka kokku tõmmanud või sulanud.  Plaanis on kõik maha kiskuda ja need pressitud uksed üle värvida niiskuskindla värviga. Töötasapinna tahaks ka välja vahetada pruuni puidumustri vastu, aga see on juba mõttetult kulukas ja vaevarikas töö, nii et sellega tuleb midagi muud välja mõelda, äkki kannatab ka üle värvida.IMG_5468Elutoas kasutasime ära Vivacolori Satini, puhtalt seetõttu, et struktuurvärvi poleks sinna jagunud ja Silver ei jaksanud seda enam peale ka kanda. Elutoas neid õhumulle väga ei ole, nii et otsustasin seal Satini ära kasutada. Kuigi värvid on ostetud erinevatest poodidest erinevatel aegadel, on nende toonid üsna sarnased, Satin on lihtsalt matim ja siidisem. Ma pean kiitma selle värvi katvust – juba esimese kihiga jäi seina ühtlane ja ilus tulemus, aga kuna värvisin öösel halvas valguses, siis lõpu poole läks asi mul pisut ebaühtlaseks ja Silver värvis hommikul terve seina üle. Ühest 2,5-liitrisest värviämbrist täitsa piisas, veidi jäi veel ülegi.IMG_5501IMG_5472Ostsin uued odavad helehallid kardinad, mis päevavalguses mulle täitsa meeldivad, aga õhtul on nad minu jaoks liiga lillakad ja läigivad rohkem kui tahaksin. Oranžid kardinad meeldisid meile rohkem ja oleksin sellised ka asemele ostnud, kuid ei leidnud midagi sobivat. Käivad need helehallid kardinad ka, selle halliks värvitud kardinapuu peal. Kummut on Mööbliaidast ja kaalub nii palju, et mina ei jaksanud aidata seda tassida.

Elutoa ja esiku varasematest seisukordadest näeb pilte siit, siit (välisukse ümbrus oli veel enne kiirremonti samasugune) ja siit (selles postituses on vähemalt ühel pildil veidi näha, kuidas nurkades paneelide paberkate narmendab). Päris õiget enne ja pärast efekti sedasi küll ei saa, aga see efekt on tegelikult suur ja tehtud töö pöörane, kuigi pealtnäha polegi me nagu eriti midagi teinud. Ma värvisin nii palju, et mu artriit vist ägenes, mu parema käe keskmine sõrm on paistes ja kui see on võimalik, siis keskmine kämblaluu ka. Käe kasutamine on igatahes valus ja pintslit ei taha ma nüüd mõnda aega käes hoida.
IMG_5473Jätkan magamistubadega ja alustan meie omast, kuhu lisasin esmaspäeval veidi sinist värvi ja hubasust juurde. IMG_5332Puuvillane pleed on tõeliselt pehme ja soe, aga see ajab ka mõnusalt villa. IMG_5353IMG_5363Selle lambi puhul kaalusin ostmist pikalt, sest tõenäoliselt ei ole see sellist stiili, mis minu koju sobib, aga kuna see lamp mulle nii meeldib, siis ära ma selle ostsin ja tuppa sobima panin. IMG_5347Kui ma pleedi ja lambi olin välja valinud ja Mööbliaida lehelt magamistuppa teist tooli läksin valima, siis esimeste hulgas oli kohe ainueksemplarina kasutatud pruun tool, millel hall kate helesinise mustriga, siin ei olnudki enam midagi mõelda, tool läks kohe ostukorvi. Tahtsin küll tuppa rohkem punast juurde tuua, aga läks kuidagi teisiti, sinine värv trügis ise sisse ja väga tore, et trügis, ongi helgem ja ilusam.IMG_5344Punast tõin ma väikeste tuppa, seega kõik on ikkagi tasakaalus.IMG_5392IMG_5404Kui kardinad välja arvata, siis sai tuba vast üsna neutraalne ja sobib kenasti nii poisile kui ka tüdrukule. Väike see tuba on ja tume mööbel seda eriti avaramaks ei tee, kuid varasemaga võrreldes hubasemaks ja värvilisemaks küll.
IMG_5398Duplo klotsidele ostsin hoiukotid. Alguses mahutasin kõik ühte ära, veidi ruumi jäi veel ülegi, aga lõpuks võtsin ikkagi mõlemad kasutusele, eks neid klotse koguneb veel ja lastel lihtsam neid tõsta ja tassida ka, kui ühe raske asemel on kaks kergemat.IMG_5409Kuigi poiste tuba sai uuenduskuuri aasta tagasi, tuli ka nende toas veidi tegutseda. Kuna ma aasta tagasi olin liiga kärsitu ja värvisin nende kirjutuslaua ilma igasuguse eelneva karestamiseta üle, siis tuli mitme koha pealt värv maha, kevadeks oli laud juba päris kirju. Nüüd värvisin selle uuesti üle ja katsin veel tugevdava lakiga ning loodan, et see tulemus jääb kestma. IMG_5424Tõstsin nende toa kolmandat või neljandat korda ringi ka, aga esimest korda nii, et muutsin voodil redeli asukohta. Muidu on hea voodi, aga redeli asukoha muutmine on keeruline, seda pole lihtsalt ette nähtud, seetõttu jäid vanale asukohale augud sisse. Nutma need siiski ei aja ja üldmulje on endiselt ilus, eriti nüüd, kus voodi sai endale kastid ka alla. Väikeste toas on sama voodi koos kastidega, nii et ilmselgelt olen ikkagi voodiga rahul.IMG_5431IMG_5432Kuigi ma ütleksin, et meil on võrdlemisi värviline kodu, siis ühise joone tervele elamisele annab hall, mistõttu oli igati loogiline samm värvida uksed halliks. Lisaks ühisele joonele ühtlustas esiku remont tervet elamist ja kuigi siin teha veel on, on hetkeolukord juba mõnusalt hubane. Isegi motiveerivalt hubane, ma olen kodu juba 3 päeva korras hoidnud ja ma ei lase enam kunagi olukorda siin totaalselt käest. Naer.

Majalood: Köök ja söögituba

Kuigi kööki ja söögituba eraldab vahesein, said need ruumid ühtse uuenduse. Täna näitangi pigem uut välimust, sest protsessist endast sai väga vähe pilte tehtud. Ilmselt oli see see aeg, kus Kolmas oli alles sündinud ja ma ei käinud esimestel kuudel peaaegu üldse majas. Või olin lihtsalt laisk. Ei mäleta.

enneNeed on siis taas pildid, mis olid kuulutuses. Vasakul on köök, paremal oli vist magamistuba, aga meie tegime sellest söögitoa, sest me ei mahuks mitte kuidagi kuuekesi umbes 6 m2 suurusesse kööki. Eriti arvestades seda, et köögis on 3 ukseava ja pliit, seega seina- ega põrandapinda üleliia ei ole.

Lisan ka plaani, mille proportsioonid on taas jumala mööda, aga kirjutasin umbkaudsed pindalad juurde, et vähe selgemat pilti luua. Enne remonti ja pärast remonti plaan:I korrusPeale vannitoa ehitamise sai vähendatud ka uksi ja ukseavasid. Kaks vana ust jätsime, uks ühendab kahte esikut ja teine läheb köögist koridori. Mõlemad on tavalised siledad valget värvi uksed, teised uksed vahetasime uute vastu ja need peitsisime pruuniks. Kahte ust ei asendanud üldse – kui enne oli köögis 3 ust, siis nüüd on 1 uks ja 2 ukseava. Söögitoa muutsime kinniseks, et lapsed ei hakkaks hullunult ringiratast jooksma ning me ise ei kipuks taldrikuga diivanile teleri ette lösutama.

pliitKöögis sai alustatud pliidiremondist. Uus pliit ei oleks eelarvesse mahtunud, aga vanaga olid mingid probleemid. Igatahes pottsepp lammutas sisemuse laiali, ladus seal midagi uuesti ja siis krohvis pliidi üle. Viimast muidugi minu soovil, mitte seetõttu, et see oleks kuidagi pliidi omadusi parandanud. Selline remont läks koos materjaliga 150-200 € maksma, täpset summat ei mäleta, aga igatahes oli see palju odavam kui uue pliidi ehitamine.

pliit 2Krohvitud pliidi värvisin alguses kollaseks ja seinad tahtsid värvida halliks, aga hiljem mõtlesin ümber ning värvisin hoopis pliidi halliks ja seinad kollaseks.

ClipboardSee esiplaani pepu on 25-aastane ning asub see ca 185 sentimeetrit pika vallalise noormehe küljes, kes ei tarbi alkoholi ega tee suitsu. Kui keegi tunneb huvi, siis võin numbri anda.

Köögi juurde minnes, siis papi alt tuli välja selline roheline laudpõrand, söögitoas olid jällegi teistsugused lauad, aga mina tahtsin, et terves majas oleks ühesugune põrand ja lauad jookseksid ühtepidi ja nii edasi. Söögitoas sai uus põrand vana peale paigaldatud, aga köögipõrandaga oli mingi teema, miks see tuli lahti võtta ja miks ei saanud seda tagasi panna. Igatahes köögipõrand sai kõrgemaks tõstetud ja korralikult soojustatud ning (peaaegu) loodi ka aetud.

14See kalake läks söögituppa, aga hiljem mõtlesin, et oleks võinud ju selle kala koos poolemeetrise lauajupiga alles jätta, lauajupi servad laineliseks lõigata ja selle looduse kunstiteose seinale panna. Praegu on too kala vaiba all peidus. 🙁

17Söögitoa soojamüür sai pliidiga sarnase välimuse, aga seekord krohvis Härra ise ja sai kenasti hakkama. Ka teise korruse korstnajalg sai samasuguse lahenduse.

soemüür 1 soemüür 2

Täitsa suvalised vahepealsed pildid:24 33Köögi juures oli kõige raskem köögimööbli ehitamine, tegutsesime selle kallal kahekesi ligi nädala, veidi aega läks raisku ka, sest üht-teist tuli teha uuesti ja paremini. Närvid olid vahepeal täitsa läbi, aga kokkuvõttes jäime tulemusega rahule, (meie) silmale ilus ja rahakotile sõbralik ka. 😀

mööbel1

See sai ehitatud otse põrandale ja taas olid kõik asjad erimõõtudega, sest põrand siiski ei ole 100% loodis ning seinad jooksevad veidi viltu. Esimese asjana panime akna alla tööpinna paika, seinast seinani ja ka see sai lõigatud nii, et ühest servast on see pikem kui teisest. Kui töötasapind sai korralikult paika pandud, siis oli ka ühes otsas töötasapinna ja põranda vahe ühte mõõtu ja teises otsas teist mõõtu. Seetõttu sai mööbel ehitatud põranda külge ja just selle konkreetse ruumi jaoks, mujale seda mööblit viia ei saa. Ühesõnaga paras nikerdamine oli. 😀

38

mööbel 3 mööbel 2Ülemiste kappidega oli vähe lihtsam, kuigi ka seal tuli veidi nikerdada, sest nurk ei ole täisnurk. Seega on ka selle kapi ülemine ja alumine plaat erimõõdulised, üks serv on pikem kui teine.

Piltidel läigib vastu värskelt lakitud tööpind. Muud pinnad said lakitud vähe mahedama saunalakiga, mis ei jättis puidu pinna üsna naturaalseks. Härra arvas, et sellest jääb väheks ja arvas, et ikka kõik tuleks paksu lakiga üle teha. Tegin siis üle ja see lakk hakkas voolama, pintslijäljed jäid sisse ning tulemus oli kohutav. Härra siis võttis kogu mööbli uuesti lahti, lihvis puhtaks, pani kokku ja mina alustasin viimistlemisega uuesti, katsin ainult saunalakiga. Sellega läks kaotsi terve tööpäev.

Kuid lõpuks sai mööbel valmis ja võis kolima hakata:

46

Pliidi ees on tükike kipsplaati, millel värvisin mustaks köögimööbli hinged, käepidemed, vanade uste ukselingid ja mingisugused uksenupud, aga mul pole hetkel aimugi, mille külge viimased panime.

Pärast pildid:

pärast 5

Köögimööbel läks maksma kokku umbes 850 € ja selle hinna sees on kogu materjal ja tehnika peale nõudepesumasina.
pärast 4 53

See suur pilt sai ostetud kaltsukast 2 € eest vaid suure pildiraami pärast, ma pilti ennast ei vaadanud. Kui remont ükskord valmis sai, siis Härra vaatas pilti ja ütles, et see on ju nii kena pilt, kas seda ei võiks seina panna. Vaatasin ka esimest korda, mis pildi ma üldse ostsin ning pidin Härraga nõustuma. Sobib hästi meie söögituppa. 52 51See laud oli majas olemas ja sellel olid vaheplaadid ka ning mul oli plaanis see pikendatult kööki panna, kuid vaheplaadid ei tulnud poole aasta jooksul välja (ilmselt viskas Härra või tema isa need kogemata jäätmejaama mineva prügi hulka). Kuna mulle meeldisid lauapinnal olevad kulumisjäljed, siis ma ei olnud nõus ka sellega, et teeme ise suvalised plaadid vahele ning viskame laualina peale. Müüsime laua hoopis 150 € eest maha ning ostsime sama raha eest Mööbliaidast uue laua asemele ja lõpuks mahtusid kõik toolid laua ümber ära.

Kööki lisandus ka vahepeal õhupuhasti ja vaip.

pärast 6

8 (2) 7 SöögitubaSöögituppa lisandus juurde ka kuivati, mis mitte kuskile mujale ei mahtunud. Mulle endale üldse ei meeldi see valge mürakas seal nurgas, seetõttu ehitan juba varsti 2 aastat kuivatile puidust kappi ümber (loe: pole alustanudki).

Nagu tavaks, siis enne ja pärast kõrvuti:

pliit pärast pärast 1 pärast 3 pärast 2