Minu 97 tõde

Kas on mõni küsimuste-vastuste postitus mille ma vahele jätan? Loomulikult ei ole, nii et Mirjami 100 tõde postitust lugedes teadsin kohe, et pean oma tõdesid ka jagama. See võttis mul siin nii palju aega, et vastuseid on ööst vastu laupäeva ja ka pühapäeva keskpäevast, nii et teil peaks lugemist samuti paariks päevaks olema.

MIS OLI SINU:

1. VIIMANE JOOK: Pagan, juba tahaks valetada … Coca-Cola Zero.
2. VIIMANE TELEFONIKÕNE: Helistasin emale ja andsin teada, et läheme sinna.
3. VIIMANE SÕNUM: “Ma ikka ei tule, lapsed ei saa oma asju korda ja ma ei viitsi.”
4. VIIMANE LAUL, MIDA KUULASID: Kui ma vaid teaks, aga tuli muusikakanalist, mida lapsed vaatasid.
5. VIIMANE KORD, KUI NUTSID: Umbes nädal tagasi, kui üks lastest ei saanud järjekordselt väga lihtsast asjast aru ja mul tekkis hirm, et ta ei saa tulevikus iseseisva eluga hakkama.

KAS SA OLED KUNAGI:

6. KÄINUD KELLEGAGI KAKS KORDA? Ma olen käinud ühe inimesega ühe korra ja ma kahetsesin seda vist esimesest päevast alates, mistõttu vältisin järgmised kaks kuud oma peikat, kes oli enne käima hakkamist mu hea sõber. Olin siis 13 või 14 ja sealt edasi pole ma sellist väljendit sallinud.

Silveri puhul kartsin, et ta võib tulla lagedale küsimusega, kas ma tahan temaga käima hakata (sest ta oli nii tagasihoidlik ja häbelik), aga õnneks oli ta piisavalt küps, et seda mitte teha. Kui aus olla, siis me ei astunudki kuidagi verbaalselt suhtesse, me lihtsalt olime ühel hetkel koos.

7. OLNUD SUHTES PETETUD? Pean ainsaks suhteks seda, mis meil Silveriga ja vastus on ei.

8. SUUDELNUD KEDAGI JA SEDA KAHETSENUD? Pigem mitte, kuigi olen suudelnud kedagi teist meie suhte ajal … Ma olin endas pettunud, mul oli kahju, et ma Silverile haiget tegin, võimalik, et ma tol ajal ka kahetsesin ja oleksin võimalusel tehtu olematuks muutnud, kuid täna ei muudaks ma midagi, see oli õppetund.

9. KAOTANUD KELLEGI ERILISE? Ma olen kaotanud mitu erilist inimest surmale ja ühe elule, aga lein on olnud sama pikk ja valus.

10. OLNUD DEPRESSIOONIS? Jah, ilmselt olin juba enne lapsi, aga ma ei saanud sellest aru, pidasin oma enesetunnet mingisuguseks hormoonide poolt tekitatud teismeea kriisiks, mida esineb kõigil. Mitu aastat kestnud seletamatute peavalude pärast kirjutas neuroloog katsetuseks antidepressandid välja, mille võtmise ajal kadusid lisaks peavaludele ka igapäevane nutmine, väsimus ja tunne, et ei jaksa elada. Ma olin oma nutuhoogude ja väsimusega nii harjunud, et ma ei osanud ettegi kujutada, et teisiti on ka võimalik. Täitsa tore oli vahelduseks.

Antidepressante võtsin paar kuud, siis jäin rasedaks ja jätsin ravi pooleli. Peavalud tagasi ei tulnud (kui, siis migreenina, mida esineb paar korda aastas), aga nutmine ja väsimus elust saatsid mind vahelduva eduga esimesed 6-7 aastat lapsevanemana.

Kirjutasin sellest kõigest praegu pikalt ja ausalt, aga salvestasin teksti hoopis mustandite kausta, sest see tõde muudaks äkki terve postituse kibedaks ja seda ma ei taha.

11. OLNUD TÄIS JA OKSENDANUD? Jah, ühe korra ja see oli vist ka ainus kord, kus oksendamine oli puhas kergendus, mitte ei ajanud nutma. Alustades algusest, siis ootasin sõbra juures komandeeringust saabuvat Silverit koju ja sõber pakkus mulle pokaali veini, mille ma viisakusest vägisi sisse mekkisin. Kuna ma ei olnud alkoholiga sina peal, siis sellest piisas, et veidi vindiseks jääda ja vabatahtlikult veel ühe pokaali valget võtta …

Järgmisel hetkel olin juba pudeli punasega auto tagaistmel teel Tallinnasse, kus ma ei kannatanud avalikus kohas pissihäda ning kergendasin end kuskil pargis ilmselt poole Tallinna ees. Kus täpsemalt, ei tea, sest mu silm ei seletanud sel hetkel murust kaugemale ja sealt edasi ei seletanud üldse midagi ehk vajusin täiesti ära.

Vahepeal tekkis tahaistmele veel mingeid tüüpe, korra tajusin neid, kui oksendamise eesmärgil sõitva auto ukse avasin. Mingi hetk võeti mind pooloimetuna autost välja ja hoiti kuskil platsil püsti, et ma sõbra eputamise ajal ta autot täis ei oksendaks (nii hooliv temast). Mulle tundus, et ta põletas kummi meie ümber ringe tehes, aga kuna mul käis terve maakera ringi, siis see ei pruukinud üldse nii olla.

Kui autosse tagasi sain, siis magasin edasi, vahepeal jälle jõin vett ja oksendasin ning järgmisel hetkel olin juba täiesti sirgena (ainult pea valutas) Lehtses tagasi ja sammusin keset ööd, silmad maas, mind ootava Silveri käte vahele. Selline ootamatu pööre siis …

Kogu lugu mahtus umbes 6-7 tunni sisse, aga need olid ühed piinlikumad tunnid minu elus ja ma mäletan seda kõike liiga hästi, et hakata kunagi veinist lugu pidama. Jep, vein oli süüdi, mitte mina.

Kokkuvõttes ei ole ma varem ega hiljem alkoholiga sedasi liiale läinud ega alkoholi pärast oksendanud, mulle ühest korrast piisas, aitäh.

12. JÄRJESTA 3 LEMMIKVÄRVI: Täiesti normaalne jätk teemale, aga hall … hall ja hall? Ma ei tea, pole kindlaid lemmikvärve, aga hall meeldib.

SEL AASTAL SA:

13. SAID UUSI SÕPRU? Jah, Malluka. Tegelikult ei ole uusi sõpru saanud (ega otsinud), kuid mõned uued tuttavad tekkisid küll.

14. LÄKSID KELLESTKI LAHKU? Pole üldse mõtteski olnud.

15. NAERSID SENI KUNI NUTSID? Palju kordi, Silveriga tuleb seda sageli ette ja üldse mitte tema heade naljade pärast, vaid ikka nende pärast, mida tema kulu teen. Ärge muretsege, tema teeb minu kulul ka, aga minu naljad on lihtsalt naljakamad.

Ma ei tea, kus 16 ja 17 on.

18. KOHTUSID KELLEGAGI, KES SIND MUUTIS? Võib-olla, aga ma ei ütleks, et muutis, vaid pigem andis enesekindlust olla mina.

19. LEIDSID, KES SU TÕELISED SÕBRAD ON? Ma olen seda kogu aeg teadnud.

20. LEIDSID, ET KEEGI RÄÄKIS SINUST? Igasuguse leidmiseta tean, et minust on räägitud, aga see ei häiri mind, sest mina, minu valikud või teod ei saagi ega peagi alati kõigile meeldima ja pole midagi tavatut, kui see kõneainet pakub. Kindlasti pakub ka vastupidiselt ehk räägitakse positiivses võtmes, millega nüüd meenub, et ma ju leidsin, kuidas Mallukas minust rääkis ja mulle meeldis see …öelge kas seda tuleb veel … tahaks kuulda veel … siis veel natuke ja veel.

21. SUUDLESID KEDAGI OMA ORKUTI SÕBRALISTIST? Silver oli kunagi mu Orkuti sõbralistis, seega vastus on jah.SUC55748Kui me veel Orkutis olime.

ÜLDINE:

22. KUI MITUT INIMEST OMA ORKUTI SÕBRALISTIST TEAD PÄRISELUS? Ilmselt teadsin valdavat enamust, sama lugu Facebookiga, kuigi viimases on inimesi, kelle puhul ma ei pane pilti päris kokku, kuid mingil põhjusel nad seal siiski on.

23. ARMASTAD OMA PEREKONDA? Ilmselgelt ja seda vanaemani välja.

24. KAS SUL ON LEMMIKLOOMI? Soovin, et ei oleks, aga on … Issand, kas ma ütlesin selle kõva häälega välja? Ma lisasin praegu veidi dramaatilisust, tegelikult ma nii ei mõtle, aga seda mõtlen küll, et tubaseid loomi pärast Siidit, Saarat, Nupsikut, Muri, Robinit ja Ruubit enam ei tule. Kunagi tulevikus näitan, miks sedasi mõtlen.

25. KAS SA TAHAD OMA NIME MUUTA? Ei taha.

26 on ka kadunud.

27. MIS KELL SA TÄNA ÜLES ÄRKASID? Ma ei ole magama veel läinudki, nii et ma ei tea, mis kell ärkan, aga oletan, et magan vähemalt 10ni, sest on laupäev.

28. MIDA SA TEGID TÄNA SÜDAÖÖL? Kui südaöö on kell 3, siis loodetavasti magan selleks ajaks.

29. NIMETA MIDAGI, MIDA SA EI JÕUA ÄRA OODATA? Silveri talvepuhkust on raske oodata, aga õnneks on see juba lähedal.

30. VIIMANE KORD KUI OMA EMA NÄGID? Nädal tagasi ja täna näen uuesti.

31. MIS ON ÜKS ASI, MIDA SA SOOVIKSID OMA ELUS MUUTA? Ma soovin, et ma oleksin kooli õigel ajal lõpetanud, sest nüüd on seda raske muuta.

32. MIDA SA PRAEGU KUULAD? Vaikust – muusika mu kõrvadele!

33. KAS SA OLED KUNAGI RÄÄKINUD INIMESEGA, KELLE NIMI ON TOM? Ei, kui mitte arvestata Toomaseid, keda nii kutsutakse.

34. MIS KÄIB SULLE PRAEGU NÄRVIDELE? Et mul und ei ole ja põletikus sõrmeliigestega ebamugav trükkida on.

35. KÕIGE KÜLASTATUM NETILEHEKÜLG? Ma isegi ei tea, teen enamasti sama ringi: FB, Instagram, Delfi, ERR, Online, Gmail jne.

36. KUS SA PRAEGU OLLA TAHAD? Mitte kuskil mujal, sest praegu on täpselt selline tuju, et vedeleks, Silveri pikad pidžaamapüksid jalas ja kammimata juustest keeratud krunn peas, terve nädalavahetuse niisama kodus.

37. HÜÜDNIMED: Ei mingeid kindlaid hüüdnimesid, aga mõnikord Lifka.
38. SUHTESTAATUS: Abielus ja vallatu.
39. TÄHTKUJU: Kaksikud
40. MEES VÕI NAINE: Eelistan meest, või mis see küsimus oligi?
41. SILMADE VÄRV: Kõige tavalisemad sinakashallid.
42. KAAL: Elektrooniline AEG, mis näitab igasuguseid asju … liiga palju.
43. TELEFONINUMBER: Küsige ükskõik millise telefonimüüja käest, neil kõigil mu number olemas.
44. JUUKSEVÄRV: Loomulik kartulikoor, selline pestud, veidi kuldne.loomulik juuksevärv kartulikoor.jpg45. PIKAD VÕI LÜHIKESED: Pikad.
46. PIKKUS – Juuste pikkus umbes 65 cm (mõõtsin ära, korduvalt, sest ise ka imestasin), enda pikkus 158 cm.
47. KAS SULLE MEELDIB KEEGI (ROMANTILISELT)? Meeldib on vähe öeldud.
48. MIS SULLE ENDA PUHUL MEELDIB? Mõnikord kõik, mõnikord mitte miski.
49. AUGUSTUSED: Mõlemas kõrvas kaks, kasutuses ainult üks paar auke (heh, pidin katsudes kontrollima, sest polnud kindel), aga teised pole aastatega kinni kasvanud.
50. TÄTOVEERINGUD: Hiljutiste unenägude peale mõeldes – õnneks ei ole.
51. PAREMAKÄELINE VÕI VASAKUKÄELINE: Kummagikäeline, kui arvestada mu olematut kunstiannet, koledat käekirja, võimetust teha käsitööd, õnnetusi söögitegemisel ja nii edasi.
52. ESIMENE OPP: Kas ninakarbikute kõrvetamine on operatsioon? Kui jah, siis see oli esimene. Kui ei, siis tarkusehamba eemaldamist nimetati küll operatsiooniks ja raha küsiti ka vastavalt.
53. ESIMENE AUGUSTAMINE: Olin 10aastane, vanaema viis mind Tapale ehtepoodi (?), kus mulle tehti püstoliga kõrvaaugud.
54. KÕIGE ESIMENE PARIM SÕBER: Oli eriline.
55. KÕIGE ESIMENE POISS-/TÜDRUKSÕBER: Esimene poiss-sõber oli enne poiss-sõbraks saamist mu sõber, pärast ei olnud ei üht ega teist.

56. MIS ON SU LEMMIKRAAMAT: Mul ei ole sellist asja, sest ma unustan loetud raamatud umbes kahe nädalaga. Tean, et Khaled Hosseini “Lohejooksja” andis mulle augustis vägeva lugemiselamuse, aga suurem osa raamatu sisust on tänaseks ununenud.

57. KES ON SU PRAEGUNE PARIM SÕBRANNA? Mul on ainult kaks päris sõbrannat ja minu jaoks on nad mõlemad võrdsed.

58. ESIMENE ARMUMINE: Esimene päris armumine oli väga intensiivne, täis tuliseid tundeid ja valusaid pisaraid, aga maapinda jalge alt ei võtnud ning see vana arm on täiesti ära roostetanud. Silverisse armusin hoopis teistmoodi, vaikselt, sügavalt, roostevabalt.

Kaks päeva hiljem.

PRAEGUSEL HETKEL:

59. SÖÖD –Enam mitte, aga kaerasepiku puru on veel hammaste vahel.
60. JOOD – Jah, viimaseid kohvilonkse.
61. KAVATSED TEHA – Varsti vetsu minna …
62. KUULAD – Teises toas mängivaid lapsi.
63. OOTAD – Kui uuesti Silveri talvepuhkust mitte mainida, mida ma just tegin, siis ootan sünnipäevalt saabuvaid suuremaid poisse, et siis väiksem poiss järgmisele viia.

SINU TULEVIK:

64. TAHAD LAPSI SAADA? Tahtsin, sain neli ja mõnikord tunnen, et üks võiks veel olla.
65. TAHAD ABIELLUDA? Tahtsin, abiellusin, aga tahan seda tulevikus uuesti ja paremini teha, näiteks 25. pulma-aastapäeval.
66. KARJÄÄR: Ei igatse tavamõistes karjääri (kõrget kohta), mul ei ole seda vaja, et end kellekski pidada. Kui mul oleks sisemine soov pürgida mingile kindlale kohale, mis juhtumisi asub kõrgel, siis veel oskaksin puudust tunda, aga mul ei ole. Ma pigem mõtlen, et lahe oleks hoopis karjääris töötada …

MIS ON PAREM:

67. HUULED VÕI SILMAD? Silmad, kui nendes on see helk, mis viib suudluseni.
68. SUUDLUSED VÕI KALLISTUSED? Suudlused, need nagunii rohkem nagu kaks ühes ehk tulevad koos embusega.
69. PIKEM VÕI LÜHEM? Ma ise võiksin olla pikem, aga kuna ma ei ole, siis on vastuseks lühem, ikka lühem, et ma ulataksin pakiautomaadi ülemise kapini, külmaleti ülemise riiulini, Lindexis ülemiste rinnahoidjateni ja loomulikult partneri huulteni (ulatan ideaalselt, ta ei saa iial avalikus kohas mu üllatusmusisid vältida).
70. VANEM VÕI NOOREM? Siin vastaks küll, et või on parem.
71. ROMANTILINE VÕI SPONTAANNE? Vastaksin, et spontaanne, sest see võib sageli romantiline olla, aga samas võib millestki romantilisest midagi väga spontaanset edasi areneda, nii et ma ei teagi. Mõlemad on head.
72. ILUS KÕHT VÕI ILUSAD KÄED? Ilusad käed, päris kindlasti ilusad käed (alates õlgadest). Ma ei igatse nabapluuse kanda, aga varrukateta kleitides tahaks küll hea välja näha.
73. HOOLIV VÕI LÄRMAKAS? Mulle meeldiks, kui minust hoolitaks laupäeva hommikuti nii palju, et ei oldaks lärmakad.
74. KOHTING VÕI SUHE? Ma olen peaaegu 15 aastat suhtes olnud, aga pole mitte kunagi kohtingul käinud, nii et ma ei oska võrrelda, kumb on parem.
75. PAHANDUSTE OTSIJA VÕI KAHTLEJA? Pahandusi ma ei otsi, seega kahtleja.

KAS SA OLED KUNAGI:

76. SUUDELNUD VÕÕRAST? Ei.
77. JOONUD KANGET ALKOHOLI? Tahtsin vastata, et olen, aga 16% Vana Tallinna kooreliköörid ei lähe vist päris kange alla. Olen keeleotsa kastnud ka Stroh 80% sisse, aga see ei lähe jälle joomise alla. Mitte et ma liköörigi oleks nagu vett joonud.
78. KAOTANUD KONTAKTLÄÄTSED/PRILLID? Päikeseprillid kaotasin suvel ära, aga see oli ainult õnnistus, sest mu juuksed jäid kogu aeg katkise sangakaunistuse vahele kinni ja pidin neid raginaga lahti tõmbama.
79. SEKSINUD ESIMESEL KOHTINGUL? Pole seda esimest kohtingutki olnud … Aga ei, pole üldse kellegagi peale Silveri seksinud ja temaga ei juhtunud see ka kuigi ruttu, alates esimesest teineteise kaisus magamisest võttis see aega umbes kümme kuud.
80. MURDNUD KELLEGI SÜDAME? Ma ei tea, et oleksin.
81. OLNUD MURTUD SÜDAMEGA? Selle esimese intensiivse armumisega käis südamevalu kaasas küll, aga nagu ütlesin, siis suhet ei olnud, teistest tüdrukutest olin teadlik … Tüübi kehvast iseloomust samuti, mistõttu oli ka tema minu jaoks tore ajaviide ja ma ei oleks eales temaga midagi tõsist tahtnud, kuid haiget tegi ikka, kui ta näiteks mu parima sõbrannaga hakkas aega veetma. Kas see just mu südame murdis … Pigem vist mitte.
82. OLNUD ARRETEERITUD? Ei.
83. ANDNUD KELLELEGI KORVI? Olen andnud mitu korda korvi ja olen andnud ära paar punutud korvi.
84. NUTNUD KUI KEEGI SURI? Jah, nutan veel palju aastaid hiljemgi.
85. ARMUNUD SÕPRA? Ei, kui mitte arvestada seda, et me olime Silveriga esmalt sõbrad … kes aegajalt autos teineteise kaisus juttu ajasid.

KAS SA USUD:

86. ENDASSE? Ma ei tea, pigem vist usun, ehk isegi liiga palju, sest olen nii mõndagi ette võtnud, mida pole suutnud lõpuni viia. Kas või katse õppida kahes koolis korraga … Mis sellest sai? Ühest loobusin kohe alguses ja teisega pole samuti kuskile jõudnud.
87. IMEDESSE? Usun imedesse ja seetõttu need imed ongi, et neid juhtub harva, olgu selleks siis imeline paranemine surmahaigusest või imeline vedamine selle ainsa lotopiletiga, mis osteti vaid seetõttu, et raha lahti vahetada.
88. ARMUMISSE ESIMESEL KOHTUMISEL? Usun, aga ise ei ole kogenud.
89. TAEVASSE? Ma ei pea sellesse uskuma, näen taevast iga päev, aga ma usun, et näen veel oma maailma parimaid vanavanemaid, kuhu iganes ma pärast surma lähen.
90. JÕULUVANASSE? Ei usu, aga see ei tähenda, et ma ei oleks valmis kulutama tervet varandust, et Lapimaal jõuluvana kõrval pilti teha.
91. SUUDLUSESSE ESIMESEL KOHTINGUL? Muidugi ma usun, et esimesel kohtingul võib suudelda, aga ma ei usu, et mina seda kunagi teeksin. Ma muidugi ei usu ka seda, et mul võiks kunagi üldse esimene kohting tulla, aga kui peaks, siis ma tean, et minul võtavad endiselt sellised asjad aega.
92. INGLITESSE? Tiibadega valges kleidis inglitesse ei usu, aga ma usun hingedesse ja ma ei imestaks, kui keegi neist on selle taga, et ma vaatamata tehtud rumalustele endiselt siin olen. Ma olen olnud uppumisohus, kukkumisohus, avariiohus ja ehk ka mõnes endale märkamata jäänud ohus, nii et olen kaitseinglitele või -hingedele omajagu tööd pakkunud.

VASTA AUSALT:

93. ON SUL KUNAGI KORRAGA OLNUD ROHKEM KUI ÜKS POISS/TÜDRUK? Nii ja naa, mõnda aega käisid Silver ja mu esimene armumine paralleelselt mul külas, mõlemaga esines ka füüsilist kontakti, aga suhtes ei olnud ma siis kummagagi.
94. OLED SA KUNAGI TEINUD MIDAGI KEELATUT? Jah, aga seda enamasti põllu-, metsa- ja külavaheteedel, nii et päris paadunud liiklushuligaaniks ma end ei pea, kuid autode ja mootorratastega olen sõiduõigust omamata ringi sõitnud küll ja küll.
95. KAS SA LAULSID TÄNA? Jah, kui Lehtsest koju tagasi sõitsime.
96. OLED SA KEDAGI KUNAGI PETNUD (SUHTES)? Juba kirjutasin, et olen, kuigi ma enamasti ei nimeta seda nii. Jah, mul oli midagi teise noormehega, aga see lugu sündis peamiselt seetõttu, et Silver liblikate möödumisel väga jahedaks jäi. See oli see aeg, kus hakkas välja paistma meie erinev viis armastada ja mina ei tundnud end enam armastatuna. Silver teadis seda, aga ta ei teinud midagi, sest tema jaoks oli kõik korras … kuni tuli mängu kolmas. Ma olen end ka pärast seda korduvalt üksikuna tundnud, aga oleme osanud sellega varem tegeleda, nii et see oli õppetund meile mõlemale.

97. KUI SA SAAKSID MINNA AJAS TAGASI, MILLISESSE AASTASSE SA LÄHEKSID JA MIKS? Ma läheksin aastasse 1999, et veeta veel üks jõuluvaheaeg vanaisa ja vanaemaga. Arvake ära, kes nüüd nutab.
98. KUI SA SAAKSID VALIDA ÜHE PÄEVA EELMISEST AASTAST NING SELLESSE TAGASI MINNA, MILLINE SEE OLEKS? Ma ei tea, ei suuda valida, kas olla veel ühe päeva lastega reisil või Silveriga kahekesi Grand Rose spaas.
99. KAS SA KARDAD KELLESSEGI TEISESSE ARMUDA? Meil on juba pikka aega kõik nii hästi, et ise ka imestame ma ei näe oma elus ruumi armumisele, vähemalt mitte kellessegi teise, Silverisse armun endiselt, uuesti ja uuesti.

See imestamise osa, siis tegelikult ka on meil jutuks tulnud, kuidas kõik nii hästi on … Mitte et varem oleks otseselt halvasti olnud, aga praegu on kuidagi eriti hea ja harmooniline. Silver arvas, et asi on selles, et tema tööstress on eelmise hooaja algusest kahanenud peaaegu olematuks, aga kindlasti on oma roll ka selles, et ma olen eelmisest aastast saanud paremini magada kuni segamatult hommikuni välja.Processed with VSCO with c1 preset

100. KAS POSTITAD SELLE KUI OMA 100 TÕDE? Ei, ma postitan selle kui 97 tõde, sest 3 küsimust olid vahelt kadunud.

Pereelu vajab muudatusi?

Mulle jäi Delfis korduvalt silma pealkiri: Tee kiire stressitest ja saa teada, kas sinu pereelus on vaja muudatusi teha

Kuigi mulle viimasel ajal just tundub, et meil on kõik paigas, lasin end pealkirjal ära rääkida ja tegin selle kiire stressitesti ära. Vastata tuli jaatavalt või eitavalt ning viie ja enama jaatava vastuse puhul on tulemuseks, et stressitase võib kõrge olla ja ehk on aeg elukorraldus üle vaadata. Sain neli jaatavat vastust, aga võtsin testi kui puhast meelelahutust, sest ma oleksin viis aastat tagasi sama tulemuse saanud, kuigi siis ei möödunud päevagi, kus ma ei oleks (elu)väsimusest nutnud.

Küsimused ise on head neile pikemalt vastamiseks, ma polegi siin ammu pereelust ja muust sellisest kirjutanud.

1. Kas veedad enamuse tööpäevaõhtutest ja ka nädalavahetuse oma lapsi trennidesse, ringidesse ja võistlustele sõidutades?

Ei, sest trennid ja ringid on kõik sellised, kus lapsed saavad iseseisvalt käia. Maadlus, jalgpall ja ujumine on spordikeskuses, mis paistab meil põhimõtteliselt aknast ning inglise keele ring ja robootika on koolis kohe pärast tunde.

Väiksematel on lasteaias täitsa arvestatav ringivalik, aga käivad nad ainult jalgpallis ja võimlemisringis (mis on ettevalmistus maadlustrenniks) ning jaanuarist lisandub juurde lauluring. Lasteaia poolt on neil korra nädalas veel ujumine, siis nad tatsavad oma rühmadega spordikeskusesse.

Eelmisel nädalal käisin lastega neli korda maadlustrennis ja hetkeseisuga hakkamegi kõik seal käima, kaks korda nädalas toon väiksemad selleks varem lasteaiast ära, teistel päevadel saavad pärast lasteaeda käia. Sellel nädalal olen nendega vaid korra tennis käinud, aga loodan homme teist korda minna ja kavatsen samuti edaspidigi vähemalt paar korda nädalas kohal olla.

View this post on Instagram

Homme jälle ei liigu 😀 #lastegatrennis

A post shared by Liivi (@kuussidrunit) on

Kolmas on siiski rohkem trennis käinud, lihtsalt mina ei ole pidanud viima ega tooma, ta on läinud ja tulnud koos vendadega.

Tegelikult on täitsa lahe koos lastega trennis käia ja ma ei pea siin silmas ainult enda lapsi. Kolmel päeval olen ma trennis ainus täiskasvanu olnud ja lapsed pole mulle armu andnud: “Mida sa teed? Valesti teed ju. Miks sa nii aeglane oled? Kuidas sa ei julge seda teha, see on nii lihtne ju, vaata. Miks sa ikka nii aeglane oled?” Need ei ole olnud üleolevad küsimused, vaid lapselikud lõõpimised ja harjutuste ette näitamised on olnud siiralt abistavad, mitte esinevad. Ma ei tea, võib-olla olengi lihtsalt nii lapsik, et tunnen end nüüd endasuguste seas hästi, aga mulle tõesti meeldib, et nii päevases kui ka õhtuses vahetuses on laste osakaal väga suur. Veel rohkem meeldib mulle, et õhtuses vahetuses on vanused ja tasemed seinast seina, aga samas on kõik nii ühtne ja kõik toimib.

Kui Silver talvel koduseks jääb, siis oleks eriti lahe terve perega mitu korda nädalas õhtuti maadlustrennis käia, omamoodi kvaliteetaeg.

2. Kas istute koos perega ühise õhtusöögilaua taga kord nädalas või veelgi harvem?

Jah, kui Silver on Soomes, aga kui ta on kodus, siis igal õhtul sööme ühise söögilaua taga. Me teeme seda vabalt, päris nii ei ole, et enne keegi sööma ei hakka, kui kõik ei ole laua taha istunud ja keegi ei lahku, kui kõigil pole söödud. Mõnikord ei istu me kõik ka laua taga, vaid me Silveriga sööme diivanil teleri ees ja lapsed istuvad laua taga suunaga teleri poole. Need on need laupäevased multikaõhtud ja muud sellised pidupäevad.

3. Kas enamik kodutöödest on sinu õlgadel?

Jah, kui Silver on Soomes, aga kui ta on kodus, siis teeb suurema osa tema. Eelmisel talvel ei võtnud ma näiteks kordagi tolmuimejat kätte. Kui me oleme perega Soomes ja Silver teeb seal keskmiselt 12-tunniseid tööpäevi, siis ta endiselt võtab õhtuti kodutöödest osa, kuigi ma ei oota seda temalt.

Küll võiksid lapsed kodutöödest rohkem osa võtta. Ma tean, et see on meie endi süü, et nad seda ei tee, sest me oleme eelistanud kõike ise teha, saab kiiremi, paremini … Liigun selles suunas, et seda muuta, aga see ei ole lihtne, sest palju asju pean ikkagi üle tegema ja mõnel päeval ma ei viitsi üle teha, vaid teengi kohe ise. Nii palju siiski on edusamme, et alates septembrist on kodutöid, mida mina pole kordagi teinud.

4. Kas sul on lastekasvatuse teemal regulaarselt vaidlusi ja arutelusid oma abikaasa ja/või vanematega?

Ei, selliseid asju on vaid mõnel üksikul korral ette tulnud ja siis ka mitte väga tuliselt. Rohkem on olnud hetki, kus üks on olukorda valesti hinnanud või liiga kergelt ärritunud ning teine on leidnud, et lapse/laste suhtes käituti ebaõiglaselt ja seda välja öelnud. Mõnikord on see kasvanud meie omavaheliseks lühikeseks sõnavahetuseks, aga kokkuvõttes on ärritunud pool siiski kasutanud võimalust käed üles tõsta ja eemale astuda ning lubanud teisel ohjad üle võtta.

Hiljem oleme selliste olukordade tagamaid lastele selgitanud, sest alati oleme aru saanud, et põhjus polnudki tegelikult lastes, vaid meie endi väsimuses või meeleolus. Omavahel on see kõik sõnadetagi selge olnud ehk sellist asja ei ole olnud, kus ülereageerinud pool enda ülereageerimisest aru ei saaks ja end kuidagi õigustama jääks.

5. Kas sinu laps veedab suurema osa päevast televiisori ees, arvutis või nutiseadmes?

Ei, kuigi nad oleksid täiesti võimelised mängima hommikust õhtuni konsoolimänge. Ma tean, sest üksikuid selliseid päevi on olnud. Need on isu vaid kasvatanud. Kiusatuse vältimiseks on nii Xbox kui ka tahvelarvuti Soomes, koolipoiste endi arvutis (Silveri vana ja aeglane rüperaal) saavad nad ainult E-koolis ja Miksikeses käia, telefonide mälud on neil nii halvad, et mänge nad tõmmata ei saa ja väga palju aega multikaid ka vaadata ei ole, sest iga päev on kellelgi mingi trenn või on neid isegi kaks. Igasugused ekraanid on rohkem vaheaja teema.

6. Kas tunned, et peres on vaidlusi rohkem, kui vaja?

Jah, aga seda ainult minu ja laste vahel ning laste endi vahel, eriti palju just nende endi vahel. Mõni päev on parem, mõni halvem, mõni päev nii halb, et hommikust alates ei saa keegi omavahel läbi ja õhk on pingest paks. Sellised päevad võtavad õhtuks nii läbi, et ei jaksa isegi nutta.

7. Kas varahommikune siblimine on paras kaos, sest kõik söövad jooksu pealt ja sätivad ennast kiirustades ning üksteist segades minekule.

Ei, kuigi harmooniliselt me hommikud ka ei ole. Me ei kiirusta, aga ma pean pidevalt lastele meelde tuletama, mida nad tegema peavad ja kui ma pean midagi ikka mitmendat korda ütlema või vaatamata mu ütlemisele tehakse midagi valesti, siis ma ärritun ja kukun tänitama. Ei möödu vist hommikutki, kus ma üldse ei tõstaks häält ega tänitaks, nii et päris sellist asja ka ei ole, et me päiksekiirtena tegutseme ja õnnelikena uksest välja astume.

8. Kas sinul ja abikaasal on erinev lastekasvatusstiil?

Ei, aga me oleme erinevad lapsevanemad: mina leebem ja paindlikum, tema kannatlikum ja konkreetsem, mina kallistav ja musitav, tema möllav, mina avameelselt rääkiv, tema tegevustesse kaasav ja nii edasi.

9. Kas sinu lapsed on stressis, kui on kontrolltööde, võistluste või eksamite periood?

Ei, sest neil pole veel selliseid perioode.

10. Kas sinu pere käib ühiselt aega veetmas (kinos, jalutuskäikudel, sõpradel külas, kontserdil) harvemini, kui kahe nädala tagant?

Jah, kui Silver on Soomes, aga kui ta on kodus, siis me oleme enamuse ajast laste päralt, veedame ühiselt aega lauamänge mängides, käime iga nädal vanaema(de) juures, paar korda kuus väljas söömas ja korras kuus teeme mõne suurema väljasõidu.

View this post on Instagram

#bredenkids #kuussidrunit #lumelill

A post shared by Liivi (@kuussidrunit) on

Kui oleme perega Soomes, siis seal on kogu Silveri vaba aeg meie pere ühine aeg ja seda on täitsa hea veeta ka koduseinte vahel, kuigi me käime sealgi mänguväljakul, mere ääres, matkamas, harvem mängutubades ja erinevatel üritustel.

Ma siiski ei arva, et ühiselt aja veetmiseks tuleb kuskil käia, pealegi võib kodune õhtu pere keskel olla palju mõnusam ja stressivabam kui mõni perekondlik jalutuskäik või väljasõit.

11. Kas sinu kodus on täielik vaikus ka muul ajal, mitte ainult siis, kui kõik on kodust eemal või siis öörahu ajal?

Ei, kuigi mulle meeldiks vastata jaatavalt, sest see on midagi, mida ma kõige enam igatsen. Mõnikord on kõik neli vaiksed, kui nad vaatavad mingit eriti paeluvat filmi, aga teler siis ikkagi mängib, nii et ei ole ka siis täielikku vaikust.

Praegu ei ole tegelikult kõige hullem, sest igal argipäeval saan vähemalt lõunani vaikust nautida, aga mul ei ole veel suvevaheaeg ununenud … Kolm pikka kuud vaikuse vastandit. Hommikust õhtuni. tenorKokkuvõttes ma ise ei muudaks meie pereelu juures midagi, sest praeguse juures on suurimaks plussiks need neli-viis talvekuud, mil Silveriga mõlemad kodused oleme. Kui nüüd jõuaks veel sinnani, kus ta saab ka suviti kaks vaba nädalat (mis on reaalne), siis läheb veel paremaks. Me saame küll lastega suved Soomes veeta, aga kogu töise elu jooksul (15-16 aastat) on Silveril olnud ainult üks suvi, kus ta on saanud veidi kodus olla, see oli aastal 2013, ja seda on vähe. Motivatsiooni säilimiseks on selliseid suvesid rohkem vaja, nii umbes igal aastal.

Ka meil lastega on selliseid suvesid vaja, sest just siis oleks kõige mõnusam väljasõite teha, näiteks Pärnumaal ööbida ja Lottemaad külastada, paar aktiivset päeva Roosta puhkekülas veeta, Haapsalus Ameerika autosid vaadata, Lõuna-Eestit avastada ja Maanteemuuseumis käia, Laitse Rallypargis kogu raha eest aega veeta, RMK metsamajas ööbida, mitu päeva kuskilt telkida ja nii edasi. See kõik on see, mida me praegu kevade algusest sügise lõpuni perega ette võtta ei saa ja mida kõige enam muuta tahaks.

Vastused lugejate küsimustele: mina

Tahtsin selle postituse asemel video teha, aga avastasin, et pingutatud naeratuseta rääkides paistavad mul ainult alumised puseriti hambad, ülemisi ei ole üldse näha ja see häirib mind. Samas suvalistest asjadest ülevoolavalt rõõmsalt ma ka rääkida ei oska, seega jään ikka kirjutamise juurde, et mitte hambutu välja näha.

 

Mis on su iseloomu suurim miinus? Aga pluss?

Suurim miinus? Ma teen kõike homme ja nii iga päev. Ma lükkan kohustusi aina edasi, isegi viimasest minutist kaugemale ja teen asju hilinemisega. Kui ei ole võimalik hilineda, siis täidan kohustuse viimasel minutil. Sageli luban endale, et nüüd hakkan tubliks … Homme kohe alustan sellega.

Suurim pluss? Ma ei teagi, ehk mu empaatiavõime. Või äkki hoopis mu suurepärane huumorimeel. See on mul nii hea, et ma naeran oma naljade peale juba eos. Huumorimeele osa on siis iroonia, aga vähemalt on mul endal pidevalt lõbus.

Eelmisel nädalal pidin enda Tänaku fänni WRC katsetega kursis hoidma ja tahtsin pärast lõunavaheaega talle nalja teha, et õhtused katsed jäävad ära, sest mitmed sõitjad said lõuna ajal tugeva toidumürgituse, aga ma ei suutnud valetada, hakkasin juba enne toidumürgituse juurde jõudmist naerma. Tema tögab mind pidevalt selliste udujuttudega ja mina usun, aga samasuguse udujutu ajamisega ma hakkama ei saa.

Kui huumorimeel minu plusside hulgas ei ole, siis enda üle naermise oskust pean küll heaks omaduseks.

 

5 asja, mis teevad sind õnnelikuks

Kuna armastatud olemine ja armastamine oleks kõige klišeelikum vastus, siis ma oma inimesi siin üles lugema ei hakka, aga nemad tulevad siiski esimesena.

1. Lapsepõlvekodu. Talus üles kasvamine oli privileeg. Võimalik, et ma lapsena nii ei arvanud, kui pidin laudas abis olema või tuulekaera korjama, kuid ma ei mäleta, et ma oleksin kunagi soovinud kuskil mujal elada.

Mul on hea meel, et lapsepõlvekodu on koht, kuhu saan alati minna, kus mind ootavad emme ja issi (endiselt kutsun neid nii) ja kus lapsed saavad veidigi taluelu maitsta: vanaisaga põllul kaasa sõita, paljajalu laudas käia ja vanaemaga mune korjata, onuga loomi sööta, suurel taluõuel ringi joosta ja luuramist mängida, nagu ma vanasti vennaga mängisin. Mõnus! Koht ise on ka nii idülliline, et mõnikord õhtuhämaruses karjamaal mullikate keskel jalutades läheb meel vägisi härdaks.Koppel

2. Saun. Ma armastan kuuma sauna, leili võtmist, laval istumist ja mõtlemist. Mul on vaja neid hetki iseendaga, mida saun mulle annab. See on koht, kus mu keha lõõgastub, vaim virgastub ja kus saan puhtaks ka seest, sest higistan kõik vahepeal kogetud negatiivsed emotsioonid endast välja. Saun on pai kehale ja hinge.

3. Korras toad. Jah, ma tean, et korras toad on märk raisatud elust või midagi muud sellist. Mul ei olegi toad alati korras, pigem vastupidi, sest minu jaoks on päriselt korras tuba piinlikult puhas. Ma olen loobunud kahejalgsete vasikatega võidu jooksmast ja olen harjunud elama mõnikord piinlikult segamini kodus, aga see muudab mind tujutuks, närviliseks, väsinuks. Ma olen palju parem inimene, kui toad on korras.

4. Talv. Ma olen alati rohkem talveinimene olnud. Varem meeldisid mulle talved seetõttu, et siis pole putukaid, aga on mõnus lumi, mis kord sajab alla laiade helvestena, kord krudiseb jala all, kord hakkab kokku. Lisaks on soe tee ja kuum saun talvisel ajal hoopis paremad kui muidu. Silveri tulekust alates meeldivad mulle talved peamiselt seetõttu, et siis on ta kõige rohkem olemas. Viimastel talvedel ongi ta neli-viis kuud ainult meie päralt olnud ja hetkeseisuga jääb ta koduseks ka tuleval talvel ja talvel pärast seda ja nii edasi.

Ma ei usu, et ma oleksin õnnelikum, kui meil oleks kõige tavalisem elukorraldus, kus me mõlemad käime kaheksast viieni tööl ja puhkame aastas kokku ühe kuu, halvimal juhul erinevatel aegadel, et jagada omavahel ära juulikuu, mil lasteaed on kinni. Ma hindan kõrgelt võimalust olla kodune ja õnnelikuks teevad mind talved, kus saame kahekesi kodused olla.

5. Küsisin Silverilt, mis on asjad, mis mind õnnelikuks teevad, sest mul ei tulnud rohkem ühtegi pähe. Tema pakkus välja Coca-Cola, õunataskud ja raha. Esimene variant mind kindlasti õnnelikuks ei tee. Pigem teeb õnnetuks, kui see külmikus olemas on, sest see karjub mulle siis näkku, et ma olen nõrk. Hetkel olengi. Juba neljandat või viiendat korda selle suve jooksul.

Õunataskutest ma ei karda sõltuvusse jääda ja kui Silver on töölt tulles neid mulle toonud, siis olen õnnelik küll olnud, kuid ma ei oleks õnnetu, kui ma ei saaks elus enam ühtegi õunataskut süüa. Seda muidugi eeldusel, et kaneelirullid ja muud alternatiivid alles jäävad.

Raha … Selle juures jäin mõtlema, sest päris vale see vastus ei ole. Raha teeb muretuks ja muretuna on lihtsam olla õnnelik asjade üle, mis õnnelikuks teevad. Kui mina olen murelik ja õnnetu, siis ma ei hoia neid emotsioone endas, aga Silver hoiab ja muutub külmaks, negatiivseks, kinniseks, ükskõikseks. Minu armastust see kuidagi vähendanud ei ole, aga olen pidanud tundma end üksikuna, olen pidanud end tagasi hoidma ja samal ajal temani jõudmiseks ka rohkem pingutama, olen pidanud laskma nii mõndagi ühest kõrvast sisse ja teisest välja … See pole alati roosiline olnud.

Silveri murekoorem on viimase paari aastaga oluliselt vähenenud, ma näen ja tunnen seda, ta on taas rahulik, lõbus, positiivne, tähelepanelik ja tema pilgus on tagasi see helk, mis särab ainult mulle. Meie suhe on saanud uue energia ja see teeb mind õnnelikuks. Kui rahamuredest prii mees hoiab ja armastab mind sama tuliselt kui kunagi ammu suhte alguses või isegi tulisemalt, siis jah, kaudselt teeb raha mind õnnelikuks. SL

 

Millest tunned oma elus kõige rohkem puudust?

Seda postitust kirjutades sain aru, et kõige enam tunnen puudust ikkagi kodutundega kodust. Sellest kohast, kust lapsed võtaksid eluteele kaasa palju erilisi mälestusi, kuhu neil oleks alati hea tunne tagasi tulla ja kust ise lahkuks vaid jalad ees.

 

Kirjuta kellestki, kes sind inspireerib.

Ei ole kedagi sellist, kes mind igapäevaselt inspireeriks, aga on palju inimesi, kes on mingil hetkel innustavalt mõjunud või keda ühel või teisel põhjusel imetlen. Esimesena tuleb pähe Heli, kes on oma nelja tänaseks viie lapse kõrvalt väga tegus ja tubli.

Mind on innustanud mitme väikese lapse kõrvalt koolitee lõpetanud emad ja samal ajal imetlen inimesi, kes on põhi- või keskharidusega jõudnud elus kaugele või kõrgele. Mind on inspireerinud paljud kaalulangetajad ja kehavormijad. Kedagi nimeliselt välja tuua on keeruline, sest enamasti ongi tegu olnud hetkeinnustustega või inimestega, kelle nimi ei ütle teistele midagi.

Kui mõelda, keda ma sotsiaalmeedias olen jälgima jäänud, siis oma sihikindluse ja kõrge motivatsiooniga on silma jäänud Helena Mang. Tema füüsiline vorm ei ole see, mille poole ma püüelda tahaksin, kuid tema tahtejõud on küll inspireeriv. Hiljuti avastasin enda jaoks Liis Velskeri, kes on oma kaalulangetuse teekonnal pika maa läbinud, aga kelle tulemustest enam on mind kõnetanud eluterve suhtumine ja huumor, mille läbi ta teekonda jagab. See on see põhjus, miks teda jälgima olen jäänud. Kui võrdlen Helenat ja Liisi läbi Nike´i, siis esimene esindab minu jaoks brändi glamuurset Just Do It poolt, Liis aga elulist Just Don`t Quit seisukohta. Mulle meeldivad mõlemad, kuid samastun vaid Liisiga.

Enamasti on teised siiski vaid teoorias inspireerivalt ja innustavalt mõjunud, praktikas ei ole ma teiste saavutuste peale laste kõrvalt raamatuid kirjutanud, kooli lõpetanud, jõusaali läinud ega jooksma hakanud. Kuid nad on andnud teadmise, et kõik on võimalik ja see julgustab proovima.

Silveri armastus suusatamise vastu innustas mind küll sedasi, et hakkasin koos temaga suusatamas käima ja sellest sai alguse minu kaalulangetuse teekond. Ma väga loodan, et seekord tuleb lumi varakult maha ning saame Silveriga terve pika talve suusatamist nautida ja oma kilomeetrite rekordeid purustada.

Pildil on lukk pooleldi lahti sel lihtsalt põhjusel, et mu tagumik ei mahtunud jope sisse ära. Seda probleemi enam ei ole ja see innustab jätkama samas vaimus.

 

10 fakti sinust, mida lugejad ei tea.

  1. Mulle meeldib magama jääda nii, et ühe või mõlema käe sõrmed on aluspükste värvli all kinni. Kui magan alasti, siis pistan sõrmed Silveri aluspükste vahele.
  2. Ma olen osalenud noortalunike võistlusel, kus üheks alaks oli traktori vigursõit, kuid kinni panin vaid arvuti tundmise ja sedagi koolivennaga kahasse.
  3. Mul ei ole olnud ühtegi luumurdu ega õmblemist vajavat haava.
  4. Mul on Kreeka jalg ehk teine varvas on suurest varbast pikem ning mu väikesed sõrmed on eriti väikesed ega ulatu naabersõrme ülemise lülini.
  5. Ma pole viis aastat juukseid värvinud. Või isegi kümme, kui mitte lugeda värvimiseks paar korda aastas juustesse tehtud blonde triipe.
  6. Ma olen proovinud kanepit.
  7. Mul on nii tundlik kuulmine, et mind häirib isegi vaikuse kahin, mistõttu eelistan magada kaetud kõrvadega.
  8. Mul on psoriaatiline artriit, mida olen küll ka varem kirjutanud, kuid ma ei ole jaganud, kuidas see on viimase aastaga oluliselt süvenenud, minu igapäevaelu segama hakanud ja mind tuleviku pärast muretsema pannud.
  9. Ma kitkun kulme keskmiselt korra kuus, sest alles siis hakkab väljakasv silma torkama. Jalgu raseerin veel harvem ja siis ka vaid säärte esikülgi, sest mujal kasvavad udukarvad, mida pole näha ega tunda.
  10. Ma armastan jalapenot.

 

Minust ei ole rohkem midagi kirjutada, aga kirjutage teie mulle endast. Oleks tore lugeda, kui vanad te olete, kas olete suhtes/abielus, kui palju teil lapsi on, kas elate oma unistuste kodus, millistele karvalistele ja sulelistele kodu pakute, mis alal tegutsete, kas olete õnnelikud.

DeliriousAppropriateBull-small