Võõras mure ja minu mure

Eelmise postituse jätkuks – nüüd on 110% kindel, et Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis jookseb viimane õppeaasta, petitsiooniga kogutud 900 allkirja ei kõigutanud volikogu ega ole piisav, et Riigikogu õpilaste muresse süveneks. Eks see täiskasvanute keskhariduse omandamine olegi kõrgelt haritud rahvaesindajate jaoks võõras mure, samuti paljude teiste jaoks, kes omandasid hariduse õigel ajal ega mõista, miks osadel see üle kivide ja kändude käib.

Minu postitust loeti 2500 korda, aga petitsioon avati ainult 56 korda ja allkirju anti veel vähem. Isegi mu sõbranna ei andnud allkirja, sest ta ei viitsinud teemasse süveneda ja see polnud allkirjastamiseks piisav põhjus, et minu jaoks on teema oluline. Ma ei heida talle midagi ette, tegu ongi teemaga, mis puudutab väikest huvigruppi ega tekita teistes soovi süveneda, veel vähem süvenemata kaasa rääkida.

Minu mure on nüüd järele jäänud ajaga lõpetada 12. klass, sest praeguse seisuga ma ametikoolis jätkata ei soovi – see võiks kõne alla tulla alles siis, kui kõik on uue olukorraga kohanenud ja süsteem toimib. Kui see üldse hakkab toimima, sest tegu on katse-eksituse meetodiga.

Muhv soovitas mul siin mitte mõelda ja lihtsalt tegutseda. Ma täna tegin seda – pidin minema nahaarsti juurest edasi kirbukale (üleliigseid asju müüki viima), aga nende vahele jäi kolmveerand tundi vaba aega, millega ma ei osanud midagi peale hakata – kuni sõitsin koolist mööda… Pikemalt mõtlemata helistasin õppenõustajale, kes oli minu õnneks majas olemas ja järgmisel hetkel allkirjastasin tema kabinetis juba kooli astumise avalduse.

Ausalt, ma arvan, et ma olen bipolaarne ja mul on praegu lihtsalt maania faas ning varsti olen teki all keras ja kahetsen oma otsust. Tegin enne mingi testi ka, mille tulemus oli soovitus minna psühhiaatri juurde, sest üle 50% jaatavaid vastuseid andis põhjust kahtlustada meeleoluhäiret ja minul oli see protsent 85. Mõned asjad olid seal muidugi sellised, mida mina seostan tsükliga, näiteks nädal enne menstruatsiooni on mu unevajadus suurenenud (vajan und 10-12 tundi), nädal pärast menstruatsiooni aga hoopis vähenenud (3-5 tundi on magamiseks piisav, hommikuti on küll raske ärgata, aga õhtul siiski und ei tule) ja siis on mul ka – tsiteerides testi – “seksuaalsed vajadused ülemääraselt suurenenud” (ovulatsioonile eelnev aeg). Mine tea, võib-olla need polegi tegelikult tsükliga seotud, vaid olengi pisut bipolaarne. Või on mu tsükkel bipolaarne.

Igatahes, esimene samm on nüüd tehtud ja see tuli väga kergelt, igasuguse ärevuseta, pigem olen hoopis entusiastlik. Ma tean, et tänane tunne ei jää püsima ja mul on tegelikult hirm, sest ma arvestasin, et läbin 12. klassi kahe aastaga, aga nüüd olen võtnud eesmärgiks teha see ära vähem kui aastaga, alustades võlglasena, sest esimene veerand on juba möödas… Ei ole just kõige parem stardipositsioon.

Ma mõtlesin, et ma ei kirjuta siin selle kohta midagi, sest järjekordne ebaõnnestumine pole üldse välistatud ja sellisel juhul ei peaks ma seda vähemalt siin tunnistama, aga võib-olla see just lohutaks kedagi või annaks vajaliku annuse kahjurõõmu, nii et siin ma olen ja saate olla minu õnnestumise või ebaõnnestumise tunnistajateks.

Ma kõlan nii nagu ma juba eos välistaks õnnestumise variandi, aga päris nii see ei ole – lugesin Silverilegi sõnad peale, kuidas ta peab mind seekord toetama ja teleri kinni panema, kui ma õppimise asemel istun tema kõrvale filmi vaatama ning vajadusel igal esmaspäeval ja teisipäeval mulle ütlema, et ma paneks kenad riided selga, sest ta viib mind Pihlaka kohvikusse hommikukooki sööma, aga tegelikult viib mind kooli.

Nali naljaks, ma võtan asja ikka tõsiselt (kuigi – ma ei saa märkimata jätta – see tundub suur suutäis) ja seetõttu hakkangi kohe Sofi Oksaneni “Puhastust” lugema, sest selle lugemiskontrolli tahan esimeste asjade hulgas järele teha.

32 thoughts on “Võõras mure ja minu mure

  1. Hei, Liivi, ma tean see kõlab nüüd nagu mingi hull blogifänn, aga ma tahaks nii kangesti sind kuidagi aidata:) ma ise olen tihti probleemi ees, et ei ole motti midagi teha ja siis sisustan lihtsalt aja mingi mõtetusega ära. Ma ise olen see kes vahel vajaks kellegi võõra toetust, noh et pidin midagi ära tegema aga ei viitsi, siis mõtlen et kui pean kellelegi veel aru andma siis ei taha piinlikku olukorda jääda ja teengi ära:D Ehk siis, kui sulle ka tundub et tahaks kedagi kellele kurta/kes üritaks lisaks veel motiveerida jne ntx messengeri teel siis võid mulle vabalt kirjutadaa:D

    1. Ei kõla üldse hullu blogifännina. Mul ainult üks selline on ja tema soovitas mul viimati traktori otsa ronida ja veel poegida. 😀

      Aitäh toreda pakkumise eest, jätan selle meelde. 🙂

  2. Väga tubli otsus. Olen ise Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi lõpetanud ja soovitan sellist kooli kahel käel, kui mott langeb siis räägi klassikaaslastega, toetage üksteist, aidake üksteist, õppige koos ning julge küsida ka alati õpetajatelt ja tunnista, kui ei oska, ei saa aru või ei jõua- sellistes koolides saadakse aru, et elu tahab ka elamist ja kõike ei jõua alati tähtajaks valmis. Enneta kurja pilku ja tunnista varem, et probleem on ja usu endasse, et suudad seda kõike teha.

  3. Sa pole üksi, kõik kes me siin kommenteerime ja kirjutame, hoiame sulle pöidlaid ning soovime et sa õnnestuks! Paljudel meil on oma hirmud, raskused jms :S. Jõudu ja jaksu ning üks päev (kui vaja, üks tund) korraga! 🙂

  4. Sul oli küll eesmärk lõpetada 12. klass kahe aasta jooksul aga ma usun, et see on ühega täiesti teostatav. Isegi kui sul on esimese veerandi tööd vaja järgi vastata. 12. klassi kevad läheb ju eksamiperioodi tähe all. Kui tavakoolides kuskil märtsikuus auditoorne õppetöö lõppeb ning jäävad vaid eksamite konsultatsioonid ja eksamid siis teoreetiliselt peaks ka teil sama rütm olema? Ees ootavad eksamid võivad ju järgmine “hirmu faktor” olla aga samas ained ja arvestused saavad enne neid ju tehtud.
    Igatahes saadan palju häid mõtteid su poole. Ja ära pelga abi küsida kui sein on ees või aju kinni jookseb… 😀

  5. You go, girl! Mul jäi kuidagi see eelmine postitus kahe silma vahele, muidu oleks hea meelega allkirja andnud. Aga mina usun Sinusse! Ma näiteks ei saa aru, kuidas vanemad rohkem kui ühe lapsega hakkama saavad, aga näe, Sul neli vahvat ja toredat last! Minu arust on see tõeline vägitegu 🙂

  6. Minu esimene mõte postitust lugedes oli ka, et nii tahaks kuidagi toeks või abiks olla – sa oled nii tubli! Ma töötan keeletoimetajana, nii et kui eesti keelega abi vajad, siis kirjuta. 🙂 Edu, mul on kaks väikest last ja ma nibin-nabin jõuan nende kõrvalt kodused asjad tehtud, tänan jumalat, et kooliga ühel pool on. 😀

  7. Keskkooli lõpetamine täiskasvanute gümnaasiumis on kättevõtmis asi – just vaja on motovatsiooni – aga selle saad võtta ainult iseenda seest. Ehk siis kõige olulisem on stabiilselt kohal käia 🙂 ja kodused tööd tuleb ka ära teha muidugi.

    Mul oli siuke imelik motivaator, et lähedased ei uskunud minu kooli lõpetamisse ja see ajas mind vihale. Ja kiuste tegin ära alustasin 9 klassist ja lõpetasin ülikooli bakaga 🙂

    Jaksu kui endal tahet jagub saab kõigega hakkama.

  8. haapsalus on midagi sellist tehtud ja ma küll aru ei saa, et seal midagi halvasti oleks
    neid, kes tahavad gümnaasiumis käia ei sunnita ametit õppima
    https://www.hkhk.edu.ee/taiskasvanute-uldhariduse-omandamine-jatkub-sugisest-haapsalu-kutsehariduskeskuses/
    Täiskasvanute üldharidusõpe kutsehariduskeskuses ei ole seotud kutseõppega. Õppetöö toimub tulevases osakonnas edasi gümnaasiumi ja põhikooli õppekava alusel – nii nagu täiskasvanute gümnaasiumis senini olnud. Osakonna lõpetaja saab põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse.

    või mida seal rakveres siis nii hirmsat kavatsetakse teha? et ainult kesharidust ei saagi enam? pead mingi ameti ka valima kohe?

    1. Haapsalu õpilastelt on saadud negatiivset tagasisidet, päris sujuvalt asjad seal vist ikka ei toimi, mis on ka arusaadav, sest igasugune suur muutus võtab aega.

      Asi ei ole selles, et peaks hakkama ametit juurde valima, see oleks paljude jaoks kindlasti pigem pluss, kui saaks mingi erialase aine juurde võtta. Asi on rohkem selles, et enamus ei taha keset õppimist vahetada kooli, õpetajaid, õppekava, e-õppe lahendust ja nii edasi. Paljude jaoks on niigi koolitee jätkamine raske ja kui see tee on juba ette võetud, siis ei mõju eriti hästi uudis, et nii, nüüd paneme aasta pärast kooli kinni ja suuname teid ametikooli, aga me veel ei tea täpselt, kuidas see toimima hakkab, meil pole veel uut õppekava ega uut e-õppe platvormi (mille loomisele pühendasid RTG õpetajad aastaid ja nüüd ametikool teeb selle ära loetud kuudega?). Antud muudatusega kahaneb oluliselt ka personali arv õpilaste kohta, mis tähendab, et täiskasvanud õpilaste jaoks jääb individuaalset lähenemist vähemaks, aga seda on neil/meil sageli just rohkem vaja.

      Eriti suur komistuskivi on see, et praeguse muudatusega mõeldakse ainult keskharidust omandavate õpilaste peale, aga RTG-s käivad täiskasvanud ka 8. ja 9. klassis – mis neist saab?

      Ma leian, et õige oleks olnud teatada vähemalt 3 aastat ette (nii nagu seda alguses tehti, aga siis muudeti see järsku aasta peale), et sellised ümberkorraldused toimuvad, kõige ausam oleks olnud isegi 5 aastat ette teatada, et äsja 8. klassi astunud inimene saaks lõpetada kooli, millega ta alustas, mitte ei peaks kohanema uuesti uues kohas ja uute õpetajatega. Samuti annaks see 3-5 aastat ametikoolile aega paremini ette valmistuda, sest lahenduse mõte peaks olema kvaliteedi parandamine, kuid praegu küll rõhk kvaliteedil ei ole, tegu on uisapäisa tegutsemisega.

      RTG-s on aastaid täiskasvanuid haritud ja seda on tehtud südamega. Ma ei näe, et antud muudatuse eesmärk oleks anda täiskasvanud õppuritele midagi juurde, omavalitsust innustab pigem kokkuhoid ja ametikooli suurenev pearaha. Eriti tase on veel see, et RTG direktor ja õpetajad pidid kooli sulgemise otsust lugema lehest. Nii teeb ainult teerull…

  9. Mina küll andsin oma allkirja, aga võib-olla ei oleks pidanud andma. Vaat kui hästi see kooli sulgemine motiveerib ennast kokku võtma. Tahaks ka kuidagi abiks olla, aga seda ära teha saad sa ainult ise. Tean, et suurim komistuskivi on sul matemaatika, minul oli see koolis lemmikaine ja pärast ülikoolis aitasin veel teisigi järjepeale ja eksamistest läbi.

    Ma võin ju öelda, et matemaatika on tore ja nii äge on lahendada võrrandsüsteeme, kus antakse ette suur pussakas ja siis õnnestub see lahendada nii, et saad vastuseks midagi lihtsat ja toredat nagu näiteks 2 (ilmselt haakub see mu noorpõlve korraarmastusega), aga see ei muuda midagi Sinu jaoks lihtsamaks. Kui abi vaja, siis võin nõu anda küll.

    Anna endast parim ja kui tervet ei jõua, tee pool (ja see on tore, kui on kodus keegi, kes korrale kutsub).

    Ma töötasin kunagi kutsekoolis ja sinna sattus päris hulga ka selliseid noori, kes polnud põhiharidust omandanud. Nad olid jäänud pidama kas 7. või 8. klassi juurde. Ma püüdsin ka leida võimalusi, kuidas nad saaksid koos kutsega ka põhihariduse kätte, sest ilma põhihariduseta on ikka tõesti kõik uksed-aknad su ees suletud. Tihtipeale olid nad jäänud matemaatika taha kinni ja samamoodi oli neil peale pikka mitte õppimist keeruline ennast motiveerida ja kippusid järjest koolist ära kaduma. Väga kahju oli. Aidata ei osanud.

    Sul on seis ikka väga palju parem. Ainult üks aasta veel ja on kõik haridusvalikud su ees valla. Ja kui sa oled suutnud ära teha kõigi varasemate klasside matemaatika, siis kui hull see viimane aasta saab olla, ilmselt suures osas korratakse. Alles hiljuti lugesin ühe matemaatika abiõpetaja manitsust, et probleemid matemaatikas saavad enamasti alguse sellest, et korrutustabel pole peas. Sul ilmselt polnud asi selles vaid ebanormaalses õpetajas.

    Proovi siis vaim panna valmis lisaks kooliraskustele ka lastehaigustele jmt. Siis ei raba ehk mõõnaperioodid nii hullusti jalust. Ja kui ikka loobumismeeleolud peale tulevad, siis mõtle sellele, et kas sa tõesti lased sellel tropil, kes su matemaatikaõpeataja oli oma elu ära rikkuda. Kas ta väärib sellist trofeed?

    1. Ma oleksin selle sammu teinud ka siis, kui kool oleks ajapikendust saanud. Õigemini ma just sellisel juhul plaanisingi selle sammu teha, tänane oli pigem spontaanne tegutsemine. Ma küll mõtlesin vahepeal korduvalt sellele variandile, aga ma ei teinud peas ühtegi otsust. Allkirja eest olen igatahes tänulik, mis siis, et mu lootused tõeks ei saanud ja ma nüüd topelt pingutama pean. 🙂

  10. Sa saad hakkama!
    Kaks täiesti motiveerivat inimest minu jaoks on Tanel Padar, kes ka ju täiskasv.gümn lõpetas ja nüüd ka kõrgharudust omandab. Alati, kui juhtun lugema, mõtlen, et nii tubli!
    Teine on mu oma kunagine kursaõde, kes sai keska ajal lapse ja kool pooleli jäi. Kuid lõpetas ka täisk.gümn, siis omandas kõrghariduse ja nüüd on ühel vägagi kõrgel ametikohal.
    Sul on loomulikku intelligentsi ja ka emotsionaalset intelligentsi. Lisaks väga lai silmaring. Sa saad hakkama! Kasuta seda tuge, mida sulle siin pakutakse! Kõigil sellist tuge pole. Sul on!

    1. Aitäh!

      Padar on minu jaoks ka motiveeriv. Tema muusikat ma ei fänna, aga mulle väga meeldib, milliseks ta inimesena kasvanud on. 🙂

  11. Hei hei olen ka lahkesti nõus sind toetama kui sa seda vajad:) anna lihtsalt märku! Proovi püstitada endale väikesed vahe eesmärgid ja kui need tehtud premeeri ennast. Raskustele vastu astumine ja hirmudega silmitsi seismine teeb sind tugevamaks ja enesekindlamaks. Klisee eks… Kuid see toimib, olen ise püüdnud oma hirmudele vastu astuda ja pannud ennast ebamugavatesse olukordadesse ja mind see aitab. Kivi kotti ja edukat kooli aastat!

  12. Mina ei toetanud petitsiooni, sest väljaspool olijana ei pidanud õigeks lihtsalt algatusega “kaasajoosta”. Õpilaste murest saan aru, linna võimalused on paraku piiratud ning usun tõepoolest seda, mida Ametikool on lubanud.
    Mul puuduvad võimalused sind õppetöös aidata, lapsehoidmisega on omalgi raskusi. Seega jääb pöidlahoidmine ja usu, ma ei väsi sulle pöidlaid hoidmast blogi vahendusel! Matemaatika eksamit minu kooli lõpetamise ajal ei olnud, muidu käiksin siiani Rakvere Gümnaasiumis 🙂
    Sa oled suurepärane sõnastaja ja analüüsija. Jääb vaid see tarkus ja oskus õppetöösse kanaliseerida.

  13. Sa saad hakkama… kõik see laste ja koduga toimetamine ja üksi hakkamasaamine. Ma täiega imetlen sind ning see viimane aasta pole hullu, vajadusel saab ju riigieksami uuel aastal uuesti teha (kui ülikoolis kõrgemaid punkte eeldatakse) aga ära suudad selle klassi kindlasti lõpetada! Mindki ootab ees uus väljakutse – loodan ka hakkama saada aga õppimist ja enese kurssiviimist on kõvasti. Jaksu!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga