Meie preili sai täna 2!
Pikka juttu ei tule – tuleb hoopis hunnik pilte:Esimesel pildil on kuuetunnine pesamuna kodus mõnulemas. 🙂 Teisel tema esimene käevõru. Kisakõri ise ka:Leia pildilt beebi:Nii veider, et meil pole enam ühtegi piiisi-piiisikest nohisejat, vaid hunnik piirikatsetajad. 😀 Täpselt aasta tagasi, kui pesamuna sai aastaseks:Ja täna, värske 2-aastane, kes ei oska naeratada:
Need ei ole näoilmed, mis ütleksid “emme, ma ei viiiiitsi enam”, vaid preili naeratab palumise peale. Näeb nii usutav ja siiras välja, eks! Mõtlesin, et äkki segab teda silmini tukk, lõikasin selle vahepeal lühemaks, aga kasutegur oli väike. Naerma ei ajanud isegi Kolmanda totrad näoilmed.
Preili veel ei tea, et täna on tema sünnipäev, sest issi läks nii vara tööle, et hommikune traditsiooniline üleslaulmine jäi ära. Kuid kohe-kohe jõuab issi koju ja siis katsume midagi välja mõelda, et veidi sünnipäeva meeleolu luua.
Tervitame ka preili kaksikõde (from another mother), kes sai samuti täna 2-aastaseks! Kahju, et ei saa täna koos kooki süüa. Siin nad maitsevad teineteise jalanõusid. 😀
Ennegi on ju öeldud, et printsessi elu pole lihtne. Naeratused saavad ka ükskord otsa 🙂 Aga see on jah naljakas, kuidas mingil hetkel enam poseeritud pilte teha ei saa, sest suurim naeratus näeb välja kui kõhuvalu…ja kui sa naerad selle peale, siis on laps solvunud, sest ta ju üritas niiii kõvasti 😀 😀 😀
Hahaa, see kõhuvalu võrdlus on täista kümnesse! 😀