Vaatasin eile “Pealtnägijat”, kus räägiti Perekoolist? Või Mallukast. Kes kuidas võtab.
Minu jaoks oli teemaks ikka Perekool ja ma vaatasin seda saatelõiku huviga, sest olen vilksamisi minagi sellest toredast pereväärtusi hindavast portaalist läbi käinud. Õnneks minu blogipostitus oli lihtsalt teemaalgatuse ajendiks, mitte ei lahatud mind ennast, või kui, siis hästi vähe. Teemaalgatuses oli midagi sellist, et miks ma olen elanud oma elu raskeks ja saanud väikese vahega lapsed, kui vanuse poolest oleks aega küll olnud. Juba esimene kommentaarija, kes ilmselgelt polnud kunagi mu blogi lugenud, ütles, et loomulikult raha pärast. Tema teab muidugi paremini, eks.
Kui ma avalikult blogin, siis kas see annab õiguse kellelgi kuskil foorumis väita, et ma olen oma lapsed raha pärast teinud? Kui Ines on valinud laulja karjääri, siis kas see annab õiguse teistel Perekoolis arutada, kui palju tal mehi on olnud? Kui läbi meedia otsitakse abistajaid, kes aitaksid sünnitraumaga lapse hirmkalli ravi eest tasuda, siis kas see annab õiguse kommenteerida selle lapse välimust? Ikkagi ise sündis ju puudega?!
Ma arvan, et tagantjärele võiksid Perekooli õelad käod saada juurde päris nimed ja näod ning vastutada enda sõnade eest. See on ilmselt paljude õelutsejate õudusunenägu, sest päriselus üritavad nad oma madalalaubalisust peita ja oleks hirmus piinlik, kui nende tõeline pale välja tuleb. Seda esiteks. Teiseks oleks kindlasti nii mõnelgi üht-teist nende välimuse või olemuse kohta öelda. Aga milleks karta – nad ju ise kommenteerisid Perekoolis. Selle taha ei saa peituda, et neil on õigus jääda anonüümseks, sest kui ma ei eksi, siis Lipsuke ja Printsess on kaks blogijat, kes alustasid anonüümsetena, aga kelle nimed ja näod lihtsalt nuhiti välja ning riputati üles. Miks ei võiks sama teha mõne käoga, kes on eriti halvustavalt kellegi kohta sõna võtnud?
Ma pooldan igati sõnavabadust, aga ainult siis, kui sellega käib kaasas vastutus sõnade eest. See on asi, mis anonüümsetel kägudel puudub. Kõige hullem on see, et see on nakkav. Olen ka ise tundnud mõne teravama teema puhul, et tahaks paar sarkastilist kommentaari lisada ning siis tundnud, et appi, see ei ole mina. Sest see tõesti ei ole mina, aga sellises õelust ja sarkasmi täis keskkonnas tahaks vastata samaga ja mitte avaldada enda arvamust, vaid teha maha teise oma. Ma saan siiski öelda, et kuigi ma olen sellised kommentaarid valmis kirjutanud, siis avaldamiseni pole jõudnud. Olen hoopis tundnud end halvasti ja Perekooli kinni pannud, et mitte päriselt nakatuda. See on nagu zombidega – saad hammustada ja hakkad ise teisi hammustama.
Sellele probleemile on väga lihtne lahendus. See käomajandus tuleb lõpetada ja kasutajanimeks võib küll jääda eiütle33, aga selle taga peab olema id-kaardiga kasutajaks registreerimine. Alles jääb õigus arvustada avaliku elu tegelasi, aga ma arvan, et seda õigust ei kasutata enam nii agaralt ja sõnu valitakse palju hoolikamalt. Õigus sõnavabadusele jääb alles, aga lisandub vastutus nende sõnade eest. Hirmus inimõiguste rikkumine, eks!
Mõned on küll öelnud, et Mallukas ise on teinud ka nii või naa ning talle vastatakse lihtsalt samaga, aga ma küsiksin, et mida halba on näiteks Ines teinud, või ükskõik milline teine tuntud tegelane, kes on kägude hammaste vahele jäänud? Või “roosamanna blogijad”, kes ei ole oma blogides kedagi risti löönud? Nad on lihtsalt olemasoluga andnud kägudele õiguse arvustada näiteks nende meeste või laste välimust? Jaa, muidugi – kui ronid Eurovisioonile või pead blogi, siis pead olema valmis ka selleks, et sa ei meeldi kõigile ning pead taluma kriitikat. Sest see on ju igati konstruktiivne kriitika, kui öeldakse, et laps on kole.
Perekoolis, Õhtulehes, Delfis ja muudes anonüümset “kritiseerimist” võimaldavates portaalides kohtab rohkem sulaselget narrimist, ärapanemist, nõmetsemist ja kõike muud, mis on kaugel kriitikast. Lisaks MMSi grupi liikmete jahtimisele tuleks jahtida ka igasuguste portaalide kägusid, kes on potentsiaalsed laste mürgitajad luues nendest koolikiusajaid. Ma kaldun arvama, et nende pahatahtlike kommenteerijate peredes on söögilauas ka teemaks, kui nõmedalt nende maakatest naabrid täna riides olid või kuidas meie rõvedale peaministrile oleks paras, kui pagulased ta naise ära vägistaksid. Kurb, kui laps sellisest suhtumisest mürgituse saab ja tal koolis kõrvalnähud avalduvad…
Kõige lihtsam on elada nii, et sa ei tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks. Mürgitusnähtudest vabanemiseks võiksid käod seda endale korrutada, enne kui kellegi kohta anonüümselt sõna võtavad. Võib-olla tuleb välja, et polegi midagi öelda…
Kõige muuga olen põhimõtteliselt nõus, aga mis puudutab Inest ja tema eraelu, siis sellega on küll jah nii juba ajast aega, et avaliku elu tegelane arvestab oma karjäärivalikul sellega, et huvi tuntakse ka palju muu kui vaid tema eriala vastu.
See käib meelelahutajaks olemise eluga paratamatult kaasas ja enamasti need inimesed ka arvestavad sellega, et sellistest asjadest kõnelema hakatakse.
Mingil määral minu meelest võiksid ka avalikult blogivad inimesed arvestada sellega, et nende teiste ette laialilaotatud elu arutatakse ka väljaspool seda blogi. Oleme ju meiegi seda omavahel erinevate blogijate puhul korduvalt teinud.
Labaseks minemine ja alusetud kuulujutud on teine teema. Aga kui see, et mujal lahatakse blogist alguse saanud teemasid, käib väga vastukarva, soovitan mina avalikust blogimisest loobuda. Mina näiteks tegingi seda, sest mulle ei meeldinud, et üht minu postitust lahati teise blogi kommentaarides. Sestpeale pean blogi kinnisena.
Ma ei mõelnudki, et avaliku elu tegelased ei pea arvestama suurema huviga. See on normaalne, kui Kroonika teeb Inesega intervjuu ning selle elab ka üle, kui mõni kõrvalseisja teeb telefoniga pilti uue kaaslasega õhtustavast Inesest ja selle ajakirja saadab. Aga see enam ei oleks normaalne, kui Kroonika kirjutaks juurde, et vaadake, kole harkjalgne Ines jälle uue kaaslasega, on ikka libu. Sama ei ole ka normaalne kuskil anonüümses foorumis. See ei peaks olema asi, millega arvestada ja millega leppida. Oma postituses ma peangi silmas vaid seda labaseks minemist, mitte konstruktiivset kriitikat või viisakat arutelu. Meie arutelusid paljude anonüümsete kommentaaridega väga võrrelda ei saa. 🙂
Ja selleks ei peagi üldse blogima, et inimestele kõneteemat anda. Piisab, kui elada väikses kohas ja juba teavadki teised sinu kohta rohkem, kui sa ise. 🙂
Mind hämmastas eilses saatelõigus Perekooli poolne kõneisik oma oskamatusega sõnu seada. Nagu ta oleks tänavalt kinni püütud ja jooksu pealt palutud asja kommenteerida. Või see lõigati tahtlikult nii kokku. Mallukas sai suht hästi hakkama, kartsin hullemat 😉
Aga Perekoolis pole lugemas käinud juba aastaid, just sellesama üdini pahatahtlik suhtumise tõttu ükskõik mis teema puhul. Loodan väga, et see muutub, sest on palju inimesi, kelle enesehinnang pole piisavalt hea ja saavad sellisest pori loopimisest elukestva trauma.
Ma olen nõus, et kui inimene peab avalikku blogi ja selles avaldab infot enda kohta siis see info ongi avalikkusele mõeldud aga kui hakatakse laimama ja sõimama tema lapsi, vanemaid, sõpru jne siis on see liig. Ma astun igal hommikul koduuksest välja aga see ei anna kellelegi õigust mulle jalga ette panna kuna “ise ma ju jalutasin väljas”. Natuke totter loogika. Ja see kui ma panen oma blogisse või FB seinale pildi oma uuest vaasist ei ole minu meelest kutse seda maha tegema. Kommenteerimine ja arutelu ei ole päris sama kui pahatahtlikud kommentaarid ja igal juhul ära panemise vajadus. Mina näiteks suudan lugeda foorumiteemasid ilma tungiva vajadusete kellelegi kehvasti öelda. Isegi kui autor midagi mitte väga tarka kirjutab. Aga eks oskus oma emotsioonidega enda sees toime tulla on mõne jaoks keeruline 🙂
Just. Paljud meist lisavad Facebooki pilte, mis on nähtavad sadadele sõbralisti liikmetele või on päris avalikud. Siis on tegu ju samuti oma elu avalikult üles riputajatega, keda justkui võiks tümitada. Ma arvan, et ükski lahmiv anonüümne kommenteerija ei lepiks sellega, kui tema avalik Facebooki profiilipilt lingitakse Perekooli ja tehakse teema, et vaadake, kui kole naine, tal on albumis lapsest ka üks pilt, see on samasugune peletis. “Ise ju lisas need pildid Facebooki” ei teeks antud teemaalgatust õigeks.
Ja kui Facebookis saaks anonüümselt kommenteerida, siis küllap vohaks ka seal vaenulik lahmimine.
Ma ei imesta üldse. Ei perekooli ega malluka suhtes.
Seni kuni sônavabadus on “nii suur” ettekääne ja reaalseid karistusi keegi ei saa, siis vaevalt miski muutub niipea…