Author: Liivi

Kivvi minu kapsaaeda

~ Liivi ~ 2 Comments

Waku Organicsis oli aasta alguses pikalt kampaania, mille ajal oli kogu kaup 25% soodsam – see oleks olnud hea aeg kirjutada ammu lubatud postitus juuksehooldustoodetest, aga paraku võtsin ma veel pikemalt hoogu ehk allahindlus sai enne läbi. Mõtlesin, et mis seal ikka, küll neid kampaaniaid tuleb veel ja siis kirjutan oma postituse, ega juuksehooldustooded ei kao vahepeal kuhugi…

Kaob hoopis Kivvi looduskosmeetika, sest Waku Organics keskendub edaspidi eeskätt orgaanilisele juuksehooldusele, seda nii veebipoes kui Tallinnas (Narva mnt 7b) ökojuuksesalongis. Kusjuures mulle seostubki Waku Organics rohkem juuskehooldusega, sest poolteist aastat olen peaaegu kõik juustele ja peanahale mõeldud tooted sealt ostnud, vaid turbamask on tulnud Turblissist ja retseptiravimid apteegist. Viimased, muide, ei ole psoriaasi sedasi leevendanud, nagu teevad seda Turblissi ja Radico juuksemaskid, pigem tõid need probleeme juurde, aga see on juba järgmise postituse jutt.

Selle postituse pühendan hoopis Kivvile, mis on praeguse tühjendusmüügi raames 50% soodsam. Ma alles küll tegin Wakust tellimuse, aga kasutasin taas võimalust ja soetasin uue mustsõstraekstraktiga näopesuvahu ning neli huulemarmelaadi (kaks mustika ja kaks kollase ploomi oma, mõlemad lõhnavad väga isuäratavalt). Mul endal on väga harva huulepalsamit vaja, aga Neljas nokib oma huuled pidevalt katki ja umbes sama järjepidevalt kaotab ta oma huulepalsamid ära, nii et temal peab varu ees olema.

Viimase Kivvi huulemarmelaadi puhul on mul tegelikult kuri kahtlus, et see ei kadunud ära, vaid see läks lasteaiast kaduma… See on vaid üks teooria, võib-olla on see hoopis kuskil kapi taga või leidis kogemata tee prügikasti – igatahes seisis Neljanda mustikamaitseline marmelaad tema kapi avatud riiulis vaid kolm päeva ja rohkem pole me seda näinud. Küll kuulsime kolmel õhtul, kuidas kõigile meeldis tema huulemarmelaadi lõhn, nii et ma ei välista võimalust, et kellegi jaoks oli see vastupandamatu. Olen ikkagi sama kogenud, kui plaanisin kollase ploomi huulemarmelaadi koos kehamarmelaadiga välja loosida ja seda salaja nuusutasin… Võitja sai endale küll mõlemad, aga huulemarmelaadi pidin uue ostma, sest esimene läks endal käiku.

Kui huulemarmelaadid tunduvad isegi poole hinna juures pigem kallid, siis pildil oleva Kivvi Pyrus Cydonia komplekti hind on praegu ainult 12.63 €, mis minu hinnangul on looduskosmeetika kohta igati taskukohane.

Näopesuvedelik, toonik ja niisutav geel.

Ma alles kasutasin seda sarja, 25%-se sooduka ajal varusin pudeli küdooniaekstraktiga näotoonikut juurdegi, mistõttu jätsin nüüd tühjendusmüügi ajal vaarika oma ostmata. Kui oleksin teadnud, et hinnad poole väiksemaks kahanevad, siis oleksin vaarika näotoonikut (7.69 €) eelistanud, eelmisel kuul rääkis teise kasuks lihtsalt taskukohasem hind. Praegu on neil muidugi ka hinnavahe, aga mitte nii suur, et ma ei raatsiks kallimat varianti osta.

Andes sarjale veidi tagasisidet, siis vahutav näopesuvedelik (3.63 €) teeb küll oma töö ära, aga vahutava vedeliku asemel on see pigem geel, mis ei lähe eriti vahtu, vähemalt mitte rohkem kui tavaline näopesuseep. Ripsmetušši see kõige paremini maha ei pese ja silma minnes kipitab, kuid näonahk jääb klaar, niisutatud ja mitte punetav, nii et sobib ka tundlikule nahale.

Näotoonikule (3.63 €) on mul ainult kiidusõnad, muidu uut pudelit ei oleks ostnud. Proovimise pärast oleksin küll muud eelistanud, kuigi ma ei kujuta ette, mille poolest võiks näiteks vaarika oma parem olla, ehk vaid lõhna poolest…

Intensiivselt niisutav geel (5.37 €) niisutas tõesti väga hästi, aga mulle meeldivad kreemid rohkem… Sellega jäi pealekandmise järel tunne, et näonahal on kilejas kiht. See tunne kadus küll ruttu, aga eelistan siiski edaspidi kreemi.

Kellele meeldib üheaegselt kasutada sama sarja tooteid, siis geeljad variandid nii hullud ei ole, et neid enda nahal proovida ei tasu, eriti veel praeguse hinna juures. Kes aga kasutab meeleldi erineva sarja või hoopis erineva firma tooteid, siis mustsõstraekstraktiga sarjast on saadaval veel näopesuvaht ja niisutav päevakreem.

Näopesuvaht (4.20 €) meeldis mulle väga, ostsin nüüd uue pudeli varuks, sest teise sarja geel saab peagi otsa. Ma ütleksin, et hoopis selles mugavas pumppudelis on vahutav vedelik, välja tuleb siiski ainult õhuline vaht, mis eemaldab tõhusalt, silmi ärritamata, ka ripsmetuši. Väidetavalt vähendab see vananemismärke, mustust ja rasu kindlasti, lisaks saab ühe pudeliga pikalt hakkama, nii et soovitan seda soojalt.

Mustsõstraekstraktiga päevakreemi (6.42 €) kasutamisest on küll omajagu aega möödas, aga mäletan, et mulle meeldis selle lõhn, see imendus hästi ja see niisutas tõhusalt. Kui mul ei oleks uusi lemmikuid Bon Merite näokreemide näol, siis varuksin ilmselt just seda juurde.

Teistest laos olevatest toodetest olen proovinud veel pigmendilaike vähendavat seerumit (19.17 €) ja pean ütlema, et möödunud suvi oli üle mitme aasta esimene, kus mind ei häirinud kordagi mu pigmendivuntsid. Seerum neid päris ära ei kaotanud, aga nii palju tagasihoidlikumaks muutis küll, et need ei karjunud mulle peeglis vastu, pidin neid hoopis otsima ja enamasti leidsin vaid ühe… Mu pigmendivuntsid ei ole iseenesest väga suured ega väga tumedad, nii et ma ei julge lubada, et seerum kõiki aitab, aga praeguse hinna eest tasub proovida. Kuna toodet kulub vähe, siis saab sellega üsna pikalt hakkama ehk tulemused peaksid ilmnema juba esimese pudeli juures.

Teisi poole hinnaga tooteid vaata ja soeta Waku Organicsi veebipoest või ökosalongist (endiselt Narva mnt 7b, Tallinn).

Minu poolt tänusõnad Waku Organicsile Kivvi tutvustamise eest ja soovin neile edu peamiselt juuksehooldusele spetsialiseerudes. Samuti soovin neile edukat tühjendusmüüki ja teile hea hinnaga looduskosmeetikat.

Ps! Võtsin ka selle postitusega nädalakese hoogu, õnneks on hinnad ikka pooleks, nii et seda kampaaniat ma maha ei maganud.

Pps! Waku Organics pole minult seda postitust oodanud ega selle ilmumist kuidagi tasustanud.

“Nakkus”

~ Liivi ~ 5 Comments

Iga kord, kui ma loen midagi koroonaviiruse kohta, tuleb mulle silme ette film “Nakkus”. Kes ei ole seda näinud, siis fataalsete tagajärgedega haiguspuhang saab seal alguse Hong Kongis, aga üheks esimeseks nakatunuks on Minneapolises elav naine, kes toob tundmatu viiruse koju, nii et inimesi hakkab riburada surema mõlemas linnas. Ja igal pool mujal ehk olukord võtab pandeemia mõõtmed.

Kui kirjutati, et koroonaviirus sai alguse kalaturult, meenus mulle filmi lõpp, kuigi seal ei olnud ei kalaturgu ega kalu, kuid mingid seosed mul ikkagi tekkisid. Rohkem oli seosteks ja mõtetes filmi jooksutamiseks põhjust, kui ilmusid artiklid, et haiguse algallikaks võivad olla nahkhiired… Nüüd ma ei saagi enam seda filmi silme eest, sest ülerahvastatud haiglad, suletud linnad, karantiinid, vandenõuteoreetikud ja muu filmis nähtu on samuti igapäevastes uudistes.

Olukord ei ole küll sama hull, aga ma usun, et avaldatust siiski hullem ja sarnaselt filmile üritatakse praegu lihtsalt (veel) suuremat paanikat ära hoida. Nii hulluks ma olukorda siiski ei pea, et ise muret tunneksin, aga mine tea, äkki ühel hetkel on viirus siin ja lüüakse samuti paarkümmend koppa maasse, et kiiresti uus haigla püsti panna.

Iseenesest ma pean võimalikest maailmalõpu teooriatest pandeemiat väga tõenäoliseks, aga seda mitte kuskil laboris loodud haiguse tagajärjena, vaid emakese Maa korraldatud parasiiditõrjena. See ei oleks ilmselt päris lõpp, aga korralik restart küll, sest asjad ei saa käia nii, et inimesed võtavad Maalt, mis võtta annab ja siis kolivad Marsile…

Muide, antud teooria puhul on peetud usutavaks, et selline pandeemia saab alguse just Aasiast ja seda loomalt inimesele kandunud muteerunud viiruse näol. Ma ei taha sellega nüüd öelda, et parasiiditõrje juba käib, vaid pean seda teooriat pigem üheks “Nakkuse” ja teiste sarnaste filmide inspiratsiooniallikaks.

Ühesõnaga, koroonaviirust ma ei karda, aga kõhugrippi küll, mistõttu võttis veidi kõhedaks, kui e-päevikusse tuli teade, et koolis, eelkõige 4.-6. klassis, on haiguspuhang, mille sümptomiteks on halb enesetunne, iiveldus, oksendamine ja nii edasi. Meie neljandikul piirdus asi vaid halva enesetundega ja ma jõudsin pääsemise üle juba rõõmustada… Kuni olin üleeile kõhugripiga pikali.

Õnneks on see möödas ja laste poolt lohutuseks toodud Bounty on söödud ehk kõik on jälle hästi. Loodetavasti on nakkustega ka nüüd mõneks ajaks ühel pool, vaid filmi võiks veel korra vaadata…

Selgus majas

~ Liivi ~ 8 Comments

Mul oli kolmapäeval lasteaias kohtumine eripedagoogiga, et rääkida Neljanda arengust ja teha kooli(pikenduse) osas otsus ära. Septembrini on küll veel omajagu aega, aga kui minna koolipikenduse teed, siis peaks seda juba varsti taotlema hakkama. Ainult et veel kaks kuud tagasi ei olnud ei minul ega lasteaia personalil selget nägemust, milline tee valida…

Ahh, hakkasin siia mingit pikka eellugu kirjutama, aga kustutasin ära, sest kõik mu postitused ei pea olema lõputud heietused. Ühesõnaga, Neljas on teinud kahe kuuga sellise arenguhüppe, et koolipikendus ei ole enam üldse kõne all. See tähendab, et meil on sügisest neli koolilast – nii uskumatu ja nii äge!

Kui eripedagoog küsis, kuidas minu arvates Neljandal vahepeal läinud on, siis vastasin, et mulle tundub, et ta on teinud väikese arenguhüppe… “Väikese? See on olnud ikka suur hüpe!” segas ta vahele. Mul hakkas hetkega kergem, sinnani kartsin, et äkki pole edusammud olnud piisavad ja saame ikkagi soovituse hakata koolipikendust taotlema. Me ei saanud isegi soovitust eelistada väikeklassi! Viimasest kui valikuvariandist siiski räägiti, aga tõenäoliselt tõstetaks Neljas peagi tavaklassi, nii et sama hästi võiks selle etapi vahele jätta ja vajadusel kodus lapsega rohkem tööd teha.

Kui Neljas arenes kahe kuuga hüppeliselt, siis pole välistatud, et järgmise seitsme kuuga areneb ta veel nii palju otsa, et ta ei vajagi üldse tavapärasest enam individuaalset tähelepanu.

Väike julge maailmaavastaja või tulevane zooloog?

Mul on hea meel, et nii läks, sest kuigi ma olen koolipikendust kaalunud, olen rohkem siiski koolimineku poolt olnud, sest ma tahaksin loota, et Neljas talub seda lasteaiast paremini…

Ma olen siin varem ka kirjutanud, et ta kogeleb, eks. See kogelus tuleb ja läheb ning muudab vormi – reegline tuleb see koos lasteaiaga ja läheb vaheaegadega. Tänaseks on ta taas olnud nädala kodus ja igasugused kõnehäired on kadunud, samas paar pikka päeva lasteaias mõjuvad talle nii, et ta tuleb koju ega saa sõnu suust välja. Kooli poole lühemad ja vähe vaiksemad päevad ehk ei mõju nii halvasti.

Lasteaias talle iseenesest meeldib ja pikema puudumise järel ta juba ootab sõpradega kohtumist, aga ta tahab ja vajab siiski vähemalt ühte vaba päeva nädalas, sest sealne lärm on talle liiast. Nii väga lasteaed siiski ei meeldi, et ta sinna veel üheks aastaks tahaks jääda…

Kõnehäired iseenest pole koolipikenduse puhul teemaks olnud, murekohtadeks on olnud hoopis õpihimu puudumine, tujutsemine, püsimatus, kiirustamine, vähesed teadmised ja oskused. Kõiges selles on Neljas tõepoolest palju edusamme teinud ja seda sõrmenipsust. Ilmselt käis tal lihtsalt õpihimu osas klõps ära ja sealt edasi oli suureks abiks töö, mida eripedagoog tegi lasteaias ja meie Silver kodus. Mitte et ma ei oleks üldse lapsega koos õppinud, aga Silver on seda päris kindlasti rohkem teinud, lisaks on ta olnud palju kannatlikum ja rahulikum, nii et suurem au kuulub õigusega talle.

Oh, kuidas ma tahaksin siia lõppu lisada pildi käpukil Silverist, kes lakib pealambi valguse abil Neljanda varbaküüsi, aga ta ei luba seda jäädvustust kuskil jagada. Pildi kirjeldamise kohta ei öelnud ta aga midagi, nii et vähemalt saate veidigi aimu, kuidas meie peres isa ja tütar kvaliteetaega veedavad.