Broneerisin just laevapiletid ära ja täpselt kahe nädala pärast samal ajal loksume Soome poole. Jeee! Samuti broneerisin ära edasi-tagasi piletid jaanide ajaks, sest varsti on piletid juba ulmekallid. Mitte et praegu ei oleks, sest see kuu on meil kulunud laevapiletite peale 370 € ehk isegi rohkem, kui maksab A+++ energiaklassis pealtlaetav pesumasin, mida oleks vaja enne, kui vana vedru täielikult välja viskab.

Kui Härra käis emadepäeva paiku kodus, siis ilma autota läks Tallinki laevaga edasi-tagasi loksumine 85 € maksma, aga nüüd nädala pärast tuleb ta õnneks nii ebapopulaarsel ajal, et saab koos autoga üle lahe 39 € eest. Perega läheme Soome aga Eckeröga, sest Tallink küsis 155 € ühe otsa eest, mis on minu jaoks päris ulmeline. Samal ajal küsis Vinking 67 €, aga selle peale oleksime pidanud hakkama juba hommikul kell 6 sõitma, mis on natuke liiga vara.Ideaalselt klappis Eckerö oma 62 euro ja 40 sendiga, mis on ikka kõvasti väiksem summa Tallinki küsitust, selle kokkuhoiu nimel olen iga kell valmis pool tundi kauem seilama.

Oleks siis nii, et üks laev on alati odavam, kui teised, aga ei, hinnad on nii seinast seina, et iga kord laevapileteid broneerides tuleb uurida kolme laevafirma pakutud variante ja igaks juhuks nende Facebooki lehti ka uurida, sest äkki saab just täna piletid sooduskoodiga poole hinnaga. Sedasi on vedanud küll, aga mitte täna. Ühesõnaga päris ajamahukas töö, kui arvestada juurde ka läbirääkimised Härraga sobivate aegade suhtes.

Kuna eelmisel nädalal arvas Härra, et on vara hakata jaanideks pileteid ostma, siis jäime ilma võimalusest sõita Tallinkiga edasi-tagasi 125 € eest, mis oli siis kõige parem pakkumine hinna ja väljumisaegade suhtes. Viking oli 4 € odavam, kuid väljumisajad olid kehvad, seega need 4 € ei oleks muutunud määravaks. Küll jäi nädal tagasi valikust välja Eckerö, sest nende hind oli 150 € ja seda ei olnud vaja isegi kaaluda.

Tänaseks on tuul suunda muutnud ja me käime jaanide ajal kodus just nimelt Eckeröga, sest Tallinki hind oli tõusnud 187 € peale. Nädalaga kerkis pileti hind 62 €! Ma ei taha teada, milliseks kasvavad summad jaanipäeva nädalaks… Vikingi hind kasvas nädalaga 15 €, aga miinused jäid kõik endiselt samaks ja valituks osutus Eckerö, sest tolle 150 € oli kasvanud vaid 5 € kallimaks. Kuna tuleme väga hilja ja loksume 2,5 tundi, siis ostsin kajuti ka juurde, mis tegi lõpphinnaks 184 €. Tallinki ega Vikingi peal ei oleks samuti kajutita hakkama saanud, sest ilmselt on vastu jaanilaupäeva laevadel korralik tunglemine ja lapsed liiga väsinud, et selles tunglemises rõõmsalt vastu pidada. Tallinki online broneerimissüsteem ei võimaldanud valida ainult ühte neljast kajutit kuuele, vaid surus peale kahte ja kergitas lõpphinna 247 € peale. Ühe kahjutiga oleks hind jäänud 217 € peale, mis on siiski 33 € kallim võrreldes Eckeröga ja see number juba mängib valiku tegemisel rolli, nii et sellise kokkuhoiu eest võib küll pool tundi kauem loksuda.

Kui järgmisel kuul tahaksime kolme vaba päeva sees tegeleda pesumasina ostmise ja vahetamisega, siis oleks isegi positiivne, et praegu ostetud piletite võrra on juunis rohkem vaba raha. Tegelikult on see nii või naa positiivne, sest vahetult enne jaanipäeva oleksime pileteid ostes äkki korraga pesumasinaraha välja käinud. Tallinki puhul isegi mitte äkki, vaid päris kindlasti, sest juba selle nädala lõpus võiks üks nelja väikese lapsega pere maksta kodus käimise eest 366 € ja praegu pole isegi mitte pühade aeg! Pole siis ime, miks paljud Soome kolinud pered ei saa ega taha iga kuu korra Eestis käia. Mõnel kuul on äkki vaja hoopis uus pesumasin osta, eksole.

Sain hiljuti ühelt lugejalt pika ja põhjaliku kirja, mis mind puudutas. Lühidalt öeldes kolisid põlised linnainimesed maale keset kaunist loodust ja ühtset kogukonda, kus tõrvatilgaks meepotis on kool, mis ei ole päris selline, nagu võiks ja kuhu tahaks oma lapsed viia, sest omavalitsuse ja lastevanemate vaated on erinevad, aga viimastel sõnaõigus puudub. Arvamust saavad läbi hoolekogu avaldada küll, aga omavalitsus ei pea sellega arvestama.

Ühest küljest minu jaoks võõras mure, aga varsti võib olla täitsa oma, kui koolielu lähemalt näen. Seetõttu andsin mina oma allkirja eelmainitud kogukonna loodud petitsioonile ja palun ka teil seda teha. Isegi, kui tundub võõras mure, siis soovitan ikkagi petitsiooni teksti läbi lugeda ja kui vähegi puudutab, siis oma toetav allkiri anda.

Lapsevanemad soovivad rohkem kaasa rääkida oma laste koolielus. Eesti põhiseadus ütleb, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Haridusministeerium on viimasel ajal korduvalt kutsunud lapsevanemaid üles arendama oma piirkonnakooli ja mitte otsustama erakooli kasuks.

Kehtivate seaduste alusel on lapsevanemal õigus piirkonnakooli arendamisel kaasa rääkida läbi hoolekogu. Hoolekogul on paljudes küsimustes võimalus või suisa kohustus arvamust avaldada, kuid hoolekogu arvamusega arvestamine ei ole kooli juhtkonna ega koolipidaja jaoks kohustuslik ja sõltub üksnes nende tahtest. Koolijuhi valib koolipidaja ehk omavalitsus määramata ajaks.

Nii ongi Eestis kujunenud olukord, kus põhiseaduse järgi vastutab oma lapsele hariduse andmise ja tema koolivaliku eest lapsevanem, tegelikkuses aga vanemate ettepanekuid sageli ei arvestata ning laste hariduse üle otsustab vaid omavalitsus…

Edasi saab lugeda (ja allkirjastada) siit: Kool kogukonnale! 

Mulle jäi just silma uudis, et Soome numbrimärgiga auto sõitis ülekäigurajal jalakäijale otsa ja sellega meenus, kuidas meile endile taheti sadamas otsa sõita ja kuidas see ei tekitanud mingit imestust, sest noh – soomlased ju!

Imestust tekitas pigem see, et laeva ootasid kümned politseinikud, kellest ükski ei seisnud ülekäiguraja kõrval, et lihtsa vaevaga järjest soomlastele trahve teha, sest nemad reeglina teed ei anna ja saavad veel vihaseks ka, kui julmalt teele astud. Võib-olla mõni vihasem, kes on näiteks Soome hullumajast Eestisse pakku tulnud, sõidab veel meelega otsagi.

Me Härraga hakkasime, lapsed käe otsas, sadama väravate eest üle tee minema, kui autod just laeva pealt maha sõitsid ning järjest tulid soomlased, kes teed ei tahtnud anda ja kui pikema vahe peale ise juba sammu ülekäigurajale astusime, siis eemalt tulnud Soome numbrimärgiga kaubik lisas kiirust juurde ja sõitis väikese põikega meie nina alt läbi. Selle manöövriga kaasnes ka pilk, mis oleks võinud tappa ja agressiivse suu liigutamise järgi võis eeldada, et ta ei närinud nätsu, vaid saatis meid, vi*un virolaiseid, sinna, kus päike ei paista. Tema taga sõitnud Soome numbrimärgiga auto jäi selle manöövri peale ehmunult seisma, aga kõrvalreast tulnud soomlane ei kavatsenudki teed anda ja sõitis samuti tapva pilguga nina alt mööda. Järgmine auto juba võttis hoo maha, aga see oli vist Eesti numbrimärgiga, nii et loogiline.

Kui mõnikord on tundunud, et meil siin on liikluskultuur veidi käest ära, kui mõni juht ei anna ülekäigurajal teed või mõni jalakäija keerab peatunud auto poole selja ning vaatab niisama taevasse, nagu ei tahakski üle tee minna, aga teeb seda siiski kohe, kui auto on mööda sõitnud, siis Soomega võrreldes on meil kõik korras. Kui ma siin ikka julgen eemalt läheneva auto ees ülekäigurajale astuda, siis Soomes ma seda teha ei julgenud, sest see ei pannud juhte peatuma. Ja kui ma lolli eestlasena julgesin autoga liigeldes jalakäija üle tee lasta, siis võis isegi signaali saada – kes siis ülekäiguraja ees sedasi liiklust takistab?!

Härra on Soomes 99% autoinimene, tema ehk jalakäija mätta otsast ei oska seda asja vaadata, kuigi ta teab, et soomlased väga teed ei anna. Tema annab ja mõnikord paneb see teda ropendama, sest sageli viibatakse talle käega, et sõida edasi. Ilmselt ei ole kahel jalal liikuvad soomlased harjunud, et neile teed antakse, aga selle peale nad ei mõtle, et kui raske koormaga veoauto on juba seisma jäänud, siis võiks viisakusest üle tee minna, et autoga kohalt mineku vaev läheks asja ette. Sama sageli õnneks läheb ka ja siis juba viibatakse käega tänutäheks või noogutatakse laia naeratusega. Viimaste osaks olen isegi saanud ja samuti olen neid jaganud nendele erakordselt lahketele juhtidele, kes on mulle teed andnud ilma, et oleksin pidanud seda julmalt ja külmalt teele astudes ise võtma.

Seega, kui näete ülekäiguraja ees seistes Soome numbrimärgiga autot lähenemas, siis ärge parem teele astuge, soomlane võib võtta seda väljakutsena ja valgeid jooni finišijooneks pidada.