Mäletate, kirjutasin suvel Aubrey looduslikust deodorandist, mille lõhn meenutas mulle alguses sääsepeletajat? Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga sääski see deodorant siiski ei peleta.
Päris kindlasti on hea aga see, et Aubrey deodorant on vaatamata looduslikule koostisele nii tõhus, et ma ei ole enam pidanud antiperspiranti kasutama. Ma ei võtnud viimast isegi Türgi kolmekümnekraadisesse palavusse kaasa, vaid usaldasin Aubrey looduslikku deodoranti ja see ei vedanud mind alt.
Aubrey deodorant ja Türgis tehtud endel, mille taustal on see näha. Lisaks on riiulil Yesforlov parfüüm, veel vana disainiga ABC teepuuõliga vistrikupulk, Kivvi niisutavad kreemid ja näotoonik, mis on kallatud Turblissi spreipudelisse, sest tooniku enda pudel oli käsipagasi jaoks liiga suur.
Ma unustasin siin mingi aeg saunakoti Silveri vanemate juurde ja seal sees oli ka Aubrey deodorant, mistõttu pidin kaheksa päeva selleta hakkama saama ja kodus olnud antiperspiranti kasutama. Ma ei tea, kuidas ma suutsin seda varem päevast päeva teha … Kaenlaalused, mis ei hinga, aga sügelevad ja kisuvad … Nahk, mis on katsudes ebameeldivalt kuiv ja kummine ega lähe duši all kergelt puhtaks … Ei aitäh, kui saab ka teisiti!
Aubrey deodorant on koostiselt kerge ja pehme, see imendub kiiresti ja niisutab nahka, mitte ei kuivata seda. Ma saan deodoranti kasutada vahetult pärast raseerimist või kaenlaaluste koorimist, sest see ei pane nahka kipitama ega ärrita ka muudmoodi.
Kaenlaaluste koorimisest, siis ma ei kasuta keha pesemiseks dušigeele ega muud sellist, igapäevaselt pesen end ainult veega ja nädalas korra või kaks kasutan kehakoorijat, kaenlaalustes eriti hoolikalt. Kui pärast seda Aubrey deodoranti kasutada, siis on kaenlaaluste nahk eriti pehme ja see on miski, mida antiperspirandiga ei koge. Viimast ei tohiks üldse pärast koorimist või raseerumist kasutada, sest see ärritab nahka, olen enda omal järele proovinud, kipitab ja kiheleb korralikult.
Aubrey deodoranti tuleb enne pealekandmist loksutada, aga parem on seda teha küljelt küljele, sest üles-alla loksutamise ajal kipub roosa vedel sisu rulliku vahelt välja tulema. Jah, Aubrey deodorant on roosat värvi ja see määrib riideid, kui kanda seda peale vahetult enne riietumist või olles juba riides. Pesus tulevad plekid kenasti maha, ka valgetelt riietelt, nii et katastroof see ei ole, aga ma siiski väldin roosasid plekke ja käin kaenlaalused vetsupaberiga üle, kui pole aega lasta deodorandil üleni nahka imenduda. Tõhusust pole see vähendanud.
Lõhna osas, siis ma ei ütle selle kohta enam ühtegi paha sõna, sest seda on vaevu tunda ja see vähene lõhnab täitsa meeldivalt. Silver ei saa enam üldse aru, et ma seda “vanainimese deodoranti” kasutan ning sääsepeletajast on asi kaugel.
Ma ei imestaks, kui lõhn ehmataks alguses teidki, kuid täna julgen seda ehmatust soovitada. Tugev lõhn on alguse asi, lõhn ise harjumise asi, sest see ei ole ligilähedal mitte ühelegi Rexonale ega muule sarnasele, mida poodides müüakse. Samal ajal pole ükski Rexona ega muu sarnane deodorant või antiperspirant tekitanud tunnet, et olen kaenlaalustele vaid niisutavat kreemi kandnud, kuid Aubrey deodorant just sellise tunde jätab. See ei koorma nahka, vaid hooldab seda ja on sealjuures nii tõhus, et see on esimene looduslik deodorant, mida ostsin nüüd teist korda.
Kui looduslike deodorantide hulgas on see oma kümneeurose hinnaga ilmselt üsna keskmine, siis tavapoes müüdavate deodorantidega võrredes on Aubrey deodorant küll oluliselt kallim, kuid selle raha eest saab peaaegu kaks korda rohkem toodet ja kordades vähem kahjulikke aineid. Ma olen deodoranti neli kuud kasutanud ja päris otsakorral see veel ei ole – sedasi tuleb hinnaks umbes kaks eurot kuus, mis ei ole väga kallis.
Miks seda juurde varusin, kui esimene veel otsakorral ei ole? Sest šampooni pidin nagunii juurde ostma ja otstarbekas oli siis deodorant ka praegu ostukorvi lisada, mitte hakata seda kuu või kahe pärast eraldi tellima.
Pildil on hiljuti tühjaks saanud rohelise tee šampoon, mille augustis ostsin, ning peaaegu täis rohelise tee palsam ja tšiiaseerum, mille Waku Organics mulle oktoobris saatis.
Kuna Waku Organics üllatas mind šampooni juurde sobiva palsamiga, siis “pidin” rasustele juustele mõeldud šampooni juurde varuna. Olen tegelikult rohelise tee šampooniga nii rahul, et oleksin seda nagunii veel ostnud, see peseb peanaha korralikult puhtaks, ei ole enam kõõma ega jää ummistunud rasunäärmetest pärit “liivaterakesi” sõrmede alla. Juuksed siiski kauem puhtad ei püsi, parima tulemuse saavutamiseks peaksin pesema iga päev, aga enamasti venitan siiski kaks või isegi kolm päeva ära. Viimasel juhul muidugi mütsita kodust välja minna ei taha …
Kui šampoon on tumepruun ja peaaegu vesivedel (aga vahutab hästi), siis rohelise tee palsam on helepruun ja väga paksu konsistentsiga ning kirjade järgi toniseerib ja niisutab nii peanahka kui ka juukseid, lisaks muudab viimased siidiseks, läikivaks ja lopsakaks, sealjuures lõhnab taevalikult mandariiniselt. Kõige muuga võin veel nõus olla, aga lõhna iseloomustusega mitte, nii šampoon kui palsam lõhnavad taimselt nagu nõia ravimikapp, mis on täitsa okei.
Aubrey šampooni ja palsami kasutamise ajal on tunda, et tegu on toodetega, mis ei sisalda parabeene, sulfaate, ftalaate, silikoone ja kahjulikke lõhnaaineid. Seda nii värvuse, konsistentsi ja taimse lõhna kui ka sõrmede alla jääva tunde tõttu – šampoon muudab juuksed pesemise ajal pigem raskeks ja kuivaks, igatahes mitte libedaks, ka palsamiga ei teki mingit libeduse efekti.
Ma ei ole kõige parem palsami arvustaja, sest mu juuksed on vaatamata kahususele ka selleta hästi kammitavad, aga seda võin küll öelda, et kui seda kanda juukseotstest juurteni (sest kuidas muidu saaks see peanahka niisutada), siis lähevad juuksed kiiremini mustaks. Juuste siidiseks muutmise osa on ka selline nagu on ehk juukseid päris siidiselt siledaks sellega ei saa, aga kui ma kasutan ainult šampooni, siis olen mõnikord selline:
Tean, kehv pilt, aga üldiselt ma halva soengu päevadel pilte pole teinud ja seetõttu on raske näidismaterjali leida.
See ka parem pilt ei ole, lisasin selle siia vaid seetõttu, et kana on lahe. Võib-olla veidi juukseläike pärast ka.
Kuigi palsam ei muuda juukseid imevähel sirgeks ja siledaks, aitab see kahusust veidigi vähendada ja koos Aubrey tšiiaseerumiga võib tulemusega juba täitsa rahule jääda.
Olen seerumit katsetanud nii ja naa ning jäänud püsima variandi juurde, kus lisan selle pärast pesu rätikkuivadesse juustesse, käin juuksed kergelt kammiga läbi ja lasen loomulikult kuivada. Kuivadesse juustesse ma seerumit tavaliselt ei lisa, sest ma ei oska seda teha nii, et esimene puutekoht ei jääks õliseks.
Seerumit kulub väga vähe, ma olen seda poolteist kuud iga pesu järel kolm kuni viis tilka juustesse lisanud, vahepeal ka Neljanda juustes kasutanud ning pudelike on endiselt peaagu täis. Pildil ei ole seda küll hästi näha, aga pudeli sisu ja sildi ülemine serv on üsna ühel tasapinnal.
Esimesel pildil olen pead pesnud ainult šampooniga ja kohe pärast pesu juuksed lohakalt patsi pannud. Kui ma nii talitan, siis kuivamise järel on tulemus sageli selline nagu pildil. See on üsna tavaline tulemus ka siis, kui ma kuskile minna tahan ja hoolikalt kõikvõimalikke siluvaid vahendeid kasutan. Olgu, liialdan, aga tavaliselt just siis ei hoia juuksed hästi, kui ma tahan, et nad seda teeksid.
Teisel pildil kasutasin tšiiaseerumit kuumakaitsena. Kodulehel seda infot ei ole, aga pudelil on kirjas, et kuumakaitsena kasutamiseks tuleb seda kuivadesse juustesse kanda ja siis juukseid töödelda. Ma tavaliselt ei armasta sirgendada, nii et olen seerumit vaid korra proovimise pärast kuumakaitsena kasutanud. Ma ei tea, kas toimis või ei, aga kärsakat ei tekkinud ja juuksed õliseks ei jäänud, nii et see midagi hullemaks ka ei muutnud.
Kolmandal ja neljandal pildil on juuksed enne ja pärast kammimist, kui olen rätikkuivades juustes tšiiaseerumit kasutanud ja juustel lahtiselt kuivada lasknud.
Kahususe taltsutajana on seerum täitsa asjalik ja sealjuures väga leebe koostisega. Kui võrrelda Macadamia õliga, mille kahte varianti ma varem kasutasin, siis tuntud nime taga tegelikult head koostist ei ole ja ma sain seda oma juustel tunda. Võib-olla mõni õli on neil parem, aga Loverte kodulehelt, kus enda kaks varianti ostsin, leidsin kolm Macadamia õli ja kui neid koos tšiiaseerumiga kosmeetikatoodete koostiosade analüsaatori abil võrrelda, siis tulemus ei ole väga võrdväärne. 
Soovitan selle programmi oma järjehoidjaribale salvestada, sest see on hea abimees sobivate toodete valimisel. Kuna programm ei erista ära, kas analüüsid näokreemi või juukseõli koostist, siis ei saa “dry skin”, “oily skin” ja “sensitive skin” näitajate põhjal seisukohta võtta, kuid alumine protsendijoon on küll heaks koostisosade näitajaks.
Kui tšiiaseerumis on kokku viis koostisosa, mis ei sobi kuivale ja tundlikule nahale, siis tegelikult pikka koostisosade tabelit vaadates ei ole seal välja toodud mitte ühtegi kollast ega punast tilgamärki, mis koostisosade kahjulikkusele viitab. Kuivale ja tundlikule nahale ei sobi vaid mõned seerumis olevad looduslikud õlid ja alkohol.
Samal ajal Macadamia õlide koostiosade tabelitest leiab palju kollaseid ja punaseid märke, mis viitavad näiteks phenoxyethanoli, butylphenyl methylpropionali, benzyl alcoholi, coumarini, alpha-isomethyl ionone`i, hydroxycitronellali ja muu sarnase kahjulikkusele. Kusjuured nende kollaste ega punaste märgete all ei ole silikoone, mida ühes õlis on isegi kahte erinevat sorti, nii et lisaks tilga värvidele tuleb jälgida ka koostisosade märkusi.
Ütlen taas, et sedasi koostisosade vaatamine absoluutset tõde ei näita, aga mingi suuna annab ikkagi kätte ja tšiiaseerumit ma ei karda kasutada. Samas Macadamia õlisid ei kavatse ma rohkem soetada, nendega läksid mu juuksed väga käest ära, kamm ei läinud enam läbi ja õli hakkas aina rohkem kuluma, sest muidu nägid juuksed kogu aeg sellised välja nagu ülemisel pildireal:
Ülemisel real endiselt ainult šampooniga pesemise ja juuste patsis kuivamise tulemus, alumisel šampooni, palsami, tšiiaseerumi ja lahtiste juuste loomuliku kuivamise kooslus.
Kui Macadamia õli pidin lisama ka kuivadesse juustesse, sest hommikul ärkasin ülemisel pildireal näha oleva kahususega, siis tšiiaseerumit ei ole ma pidanud kasutama rohkem kui ainult pärast pesu ja järgmisel päeval on juuksed veel siledamad ja sirgemadki.
Päris sirged on mu juuksed siiski vaid pärast sirgendaja kasutamist, kuid sirgeid juukseid ma ei igatsegi, olen oma loomulike lainetega sõbraks saanud ja mulle täitsa meeldiks, kui need veel rohkem lokki kisuksid.
Sirgendatud juuksed või loomulikud lained?
Blogija Lilli, kellel on võimsad lokid, kirjutas siin ka vahepeal Aubrey juuksehooldustoodetest ja samuti Waku Organicsi e-poes müüdavast Radico taimsetest juuksevärvidest, täpsemalt ütles ta tere oma uutele juustele. Mul on mõnikord pärast pesu sama tunne, nagu mul oleksid uued juuksed, tervemad, läikivamad ja siledamad.
Lilli uus juuksevärv on ka nii ilus, et mul hetkeks tekkis soov enda juukseidki värvida, seda enam, et tegu on taimse juuksevärviga, mis ei kahjusta juukseid. See jäi siiski vaid äkkmõtteks ja juukseid ma värvima ei hakka, mulle meeldib mu loomulik toon.
Kes aga värvib juukseid, siis Lilli (ja ka Palja Porgandi) kogemuse põhjal soovitan proovida täiesti ohutuid taimseid juuksevärve, mis väidetavalt isegi hooldavad juukseid. Vaadake Lilli pikki ja tihedaid lokke, mille värvimiseks piisas vaid ühest pakist looduslikust juuksevärvist, mis maksab 12 €. Kaksteist eurot!!! Kui palju läheb maksma tavaliste poevärvidega juuste värvimine? Kui on pikad ja paksud juuksed ning väga ei priiska, siis kahe või kolme odava värvipakiga peaks sama hinnaga hakkama saama, eks. Kui valiku tegemine ei anna rahakotis väga tunda, aga juustes annab, siis tasub vast eelistada seda, mis on juustele kasulikum – Radico taimset juuksevärvi.
Eh, ma ei tea, kuidas ma juuksevärvini jõudsin, kui tahtsin tegelikult pigmendilaike vähendavast Kivvi näoseerumist kirjutada. Mul pigmendilaikudega silmatorkavat probleemi ei ole, eriti praegu, kus suvine jume on peaaegu kadunud, aga minu silmi mu pigmendivuntsid ikkagi torgivad, mistõttu soovisin proovida just seda seerumit, kuigi valikus on ka noorendav variant.
Kui koostisosade analüsaator hindab mõlemad seerumid parabeeni-, sulfaadi-, alkoholi- ja silikoonivabaks, lisaks on mõlemad madala allergiariskiga ja sobivad aknele kalduvale nahale, siis plusspunkti väheste koostisosade eest saab ainult pigmendilaike vähendav seerum. 
Pigmendilaikude vähendamise eest on veel vara plusspunkte anda, kuid kuna seerumit kannan tervele näonahale, mitte ainult laikudele, siis on ehk heledama naha taga veidi seda ka.
Kivvi Skin Renewals kerge koostisega tõhus seerum sobib igale nahatüübile ja ma tunnen seda hästi oma segatüüpi nahal – kuiv nahk saab niisutatud ja rasune nahk ei jää üldse rasune. Seerum tõmbab naha hommikuti mõnusalt klaariks, niisutab sügavuti ega ummista poore, mistõttu olen nüüd igapäevaselt põhiliselt seda kasutanud, muu järele pole vajadust tundnud.
Signe Seebid näovõiet kiitsin siin ka vahepeal, et ei jäta nahka üldse rasuseks, aga tegelikult ikkagi jätab, kui seda kanda peale suvalisel ajal, mitte pärast saunas käimist ja turbamaskitamist. Viimasel juhul imendub see kohe ja muudab naha nii mõnusalt pehmeks. Kusjuures Turbliss soovitab kasutada pärast turbamaski tegemist näoõli, et lukustada mingid kasulikud ained näonahka või muud sellist. Signe Seebid näovõie on põhimõtteliselt nagu näoõli ja tõesti on koos sellega maskitamise tulemus teine, veel parem, nii et näovõidel on mu potsikute hulgas oma koht olemas.
Tagasihoidlik kogus potsikuid-totsikuid, mis saunakotis alati kaasas on. Jalavannisool on tegelikult harva kaasas, ainult haiguste perioodil, aga juuksemask, näomask, kehakoorija on lisaks šampoonile ja palsamile alati olemas, ilma ei kujuta sauna enam ette.
Minnes tagasi Kivvi näoseerumi juurde, siis ma ei teagi, miks ma varem pole uuesti mingi seerumi poole vaadanud (vahepeal kasutasin Novexperti hüaluroonhappega seerumit), sest see tõesti on mõnusalt kerge, samas nii tõhus. Lugesin, et seerumite aktiivainete kontsentratsioon olla suurem ja seetõttu avaldub toime kiiremini. Ma ei tea, kui kiiresti, aga mu näonahk on pärast seerumi kasutamist nii mõnusalt sile, et ma ei raatsi sinna peale veel niisutavat kreemi kanda ja ma ei näe selleks ka vajadust. Ainult nohu ajal kreemitasin ninaalust, aga nüüd on sellega korras ja seerumist üksinda piisab.
Mustsõstraekstraktiga Kivvi näohoolduskomplekt ei ole mul veel otsas, aga ma ei kasuta neid praegu igapäevaselt, vaid vastavalt vajadusele. Näopesuvahtu kasutan kõige sagedamini, sest sellega on hea ripsmetušši maha pesta või pärast pikka päeva nahka turgutada, aga muidu on rasueritus praegusel jahedal ajal nii palju vähenenud, et sooja veega pesemisest täiesti piisab ja nagu ütlesin, siis kreemidega ma lihtsalt ei raatsi seerumi siledust katta. 
Waku Organicsist ostetud ja kingituseks saadud looduslikud juukse- ja nahahooldustooted. Kiidan kõiki.
Kui otsite looduslikke juuksehooldustooteid, siis soovitan vaadata Waku Organicsi e-poodi, nende tootevalikust leiab isegi juukselakke ja -geele. Ma ei teadnud, et sellised asjad looduslikena üldse olemas on, aga samas ma ei imesta ka, juuksevärvid ju on. Seda ei pea vist mainima, et nahahoolduse osas on seal ka valik huulemarmelaadist kuusevaigukreemini välja …
NB! Kuni 26. detsembrini (kaasa arvatud) kehtib sooduskood sidrun, mis annab täishinnaga toodetele 15% soodustust!
Teie kõik, kes te jõudsite postituse lõpuni lugeda, olete ära teeninud ühe mõnusa auhinna, aga kahjuks saan selle anda ainult ühele ja selleks, et loosis osaleda, peate kommentaari ka jätma, ehk jaksate veel. Tehke seda toimiva e-mailiga, et võitja hiljem ikka kätte saaksin.
Loosin välja komplekti, kuhu kuuluvad Kivvi kehamarmelaad ja huulemarmelaad, mõlemad on kollase ploomi omad ja ma võin kihla vedada, et mõlemad lõhnavad vastupandamatult. Ma nimelt patustasin ja nuusutasin huulemarmelaadi ning olin müüdud! Võtsin selle ise kasutusse ja auhinnakomplekti ostsin uue huulemarmelaadi. Kui kehamarmelaad lõhnab sama hästi, siis pärast selle kasutamist tekitate kindlasti teistes kannibalismi mõtteid …
Kivvi marmelaadide komplekt, mille loosin välja 24. detsembril.
See ei ole kõik, jõululaupäeval loosin välja ka Waku Organics e-poe kinkekupongi 25 € väärtuses, loe lähemalt siit: Facebooki loosimäng
Häid jõule Triinu, said jõulukingituseks Kivvi marmelaadide komplekti! Võtan Sinuga ühendust.
Pelle mängud on mõeldud rohkem koolieelikutele, mistõttu on need meie koolipoiste jaoks veidi igavad, ühe erandiga, kapteni mäng neile meeldib. Selles osas oleme Silveriga poistega samas paadis, ka meile meeldib see kolmest mängust enim.
“Pelle Kapten” kaardimängus tuleb saada kokku viieliikmeline laevameeskond (kapten, tüürimees, kaks erinevat madrust ja laevakokk), kes peavad olema kas samast loomaliigist või peavad olema esindatud kõik viis loomaliiki (part, konn, siga, kass, koer). Mäng on lihtne ja kiire, aga minu jaoks piisavalt kaasahaarav, et seda koos lastega veel ja veel mängida.
Pildil olen vaid ühe sammu kaugusel võidust, mul oli puudu kokk-kass ja parajasti oli maas kaks sellist kaarti. Enda käigu ajal vahetasin pardi kassi vastu välja ja minu meeskond oligi komplekteeritud.
“Pelle Kaptenit” saab mängida ka memoriinina, Neljas kasutab seda varianti, kui keegi temaga mängida ei viitsi.
“Pelle Rongijuht” ei ole minu jaoks eriti kaasahaarav, aga Neljandale meeldib see mäng ja ma ei sure päris igavusse, kui tema rõõmuks talle vastaseks olen. Selles mängus võidab see, kes oma kaartidest esimesena lahti saab ja mõnikord juhtub see kõigil juba kuuenda käigu ajal, mis tähendab, et keegi pole pidanud kaarte juurde võtma ja võidab see, kes alustas. Kuna alustab alati noorim, siis selle noorimal on iga kord ka suurim võimalus võita. Mõnikord aga läheb ühel või teisel kehvemini ja kaarte koguneb aina juurde. See oleneb sellest, kui hästi on kaardid segatud ja kui palju on ootejaamu maha pandud.
Pildil on maas kolm ootejaama, tänu millele meie kaardipakid hakkasid hoogsalt vähenema. Rong kasvas ka veel pikemaks, nii et selle mängu mängimiseks võib olla vaja palju ruumi, seetõttu me põrandal mängisimegi.
“Pelle Piloot” ei kõnetanud meist kedagi. Teoorias (laual 5 lennukit suunaga mängulaua keskele, iga mängija ees tema lennuk ja võidab see, kelle lennuk kõige kõrgemale lendab või see, kellel on kaartide lõppedes viimane lennuk suurima numbriga, lisaks saab teisi mängijaid elimineerida “lennates” nende kaardirivile otsa) tundus küll huvitav, aga praktikas sai enda lennukit nii vähe kõrgemale lennutada, kõik kasvatasid ja pöörasid rohkem vastase kaardiridu ning see ei mõjunud kaasahaaravalt. Võib-olla mängisime valesti, võib-olla pole lihtsalt meie maitsele mäng, aga võib-olla ongi teistest kehvem variant, ei oska öelda.
Juustumängus tuleb koguda juustuauke (täringu silmade arv = juustuaugud), aga samas olla ettevaatlik, sest osade kaartide all ei ole lõbus hiir, vaid hiirelõks. Mida rohkem juustuauke kaardil, seda suurem risk, et kaart peidab endas hiirelõksu. Kolm lõksu lõpetavad mängu kõigi jaoks ning võitjaks on see, kes kogus kõige enim juustuauke.
A
