Võluvalu

July 2, 2020July 2, 2020 ~ Liivi ~ 6 Comments

*Ausõna, see ei ole valus… Kui püksid on jalas.*

Vahepeal ringes palju koostööpostitusi Pranamatiga ja mulle jäi silma, kuidas nii mõnigi kiitis, et sai massaažimati abil seljavaludest lahti. Ma mõtlesin kohe Silveri peale, sest selg on tema nõrk koht… Kahjuks või õnneks ei hakanud rahakott tol ajal matile peale ja odavat kahtlase kvaliteediga Aliexpressi analoogi ma ka ei tahtnud, nii et elasime ilma edasi. Kuni järg jõudis minuni ja sain Pranamatilt koostööpakkumise, kus nende poolt oli matt ja padi ning vastu ootasid nad ainult ühte Facebooki postitust. Loomulikult võtsin selle vastu, sest selles koostöös tööd nagu polnudki…

Aga siin ma nüüd olen, kirjutamas ikkagi blogipostitust, sest mul lihtsalt on nii palju öelda, et see ei mahu ühe Facebooki pildi alla ära. Sama jäädvustuse alla, millega seda postitust alustasin. Selle pildiga on nii, et see on lihtsalt pilt, üle mõne sekundi ei suutnud ma paljaste kintsudega matil istuda. Nali naljaks, aga mul oli tõesti kiire sealt püsti saamisega, sest mul oli – pardon my French – mitu ora perses.

Tegelikkuses istun ma matil küll, aga teen seda pükstega. Mul on reielihased sageli pinges ja eriolukorra ajal avastasin, et Pranamat ECO mitte ainult ei leevenda neid pingeid, vaid kaotab üldse ära. Kui ma enamasti lihaspingeid ei taju, sest need on nii igapäevased kaaslased (vist sellest, et mul on lühikesed jalad ja istudes soonib tooliserv mulle alati reitesse, eriti vasakusse, sest mul on kombeks istuda parem jalg üle põlve), siis eriolukorra ajal läks asi nii hulluks, et ma lonkasin nädalaid.

Mitte et ma oleksin siis palju istunud, vastupidi, siis ma seisin palju laste selja taga ja aitasin neil õppida, aga ma seisin nii, et toetasin vasakut jalga toolile ja küünarnukkidega toetusin omakorda jalale. Nii päevast päeva, kuni mu põlv ütles üles ja reielihas väsis ära. Esimese asjana loobusin üks jalg toolil seismisest, aga olukorda see enam ei parandanud, põlv jäigi streikima – jalga kõverdada sain, aga sirgeks ajada ei saanud.

Ma lonkasin paar nädalat Pranamat ECO karbist mööda, enne kui tulin massaažimati proovimise peale ja siiski kahtlesin, et see võiks liigesejamasid leevendada, aga see leevendas ja kaotas ära ka lihaspinge reies. Viimase puhul saabus leevendus koheselt, põlvevalu puhul sain järgmisel päeval aru, et olukord on parem, nii et kordasin matil aelemise protseduuri ja kolmandaks päevaks oli põlvejama kadunud.

Põlvega rohkem probleeme ei ole olnud, kuid ebamugavustunde pärast reites olen matti või patja kasutanud küll ja küll. Patja rohkem, sest seda on voodis pikutades mugav reite alla sättida.

*Minu tavapärane massaažiseanss, mille ajal pole tõesti valus, isegi püksata mitte.*

Muide, massaažimatt vähendab ka tselluliiti, aga nagu pildilt näete, siis sellel eesmärgil ma seda kasutanud ei ole. Ma kasutan matti või patja nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, sest mu jalad on täis pisikesi psoriaasitäppe, mis tekkisid pärast korduvat kupumassaaži ega ole siiani kuskile kadunud. Kuigi psoriaasi leevendatakse ka nõelraviga, kardan mina, et teravate lootoseõitega massaažimatt on naha jaoks pigem väike trauma ja psoriaasile traumad meeldivad.

*Teravate kroonlehtedega lootoseõied*, *mis on kinnitatud mati külge liimivaba tehnoloogiaga, mõlemad on Pranamat ECO poolt patenteeritud.*

Pilt näeb ehk veidi valus välja, aga tegelikult see ei ole valus, kui lebada matil pehme aluspinna peal. Minu jaoks on ainus valus hetk see, kui matilt või padjalt tõusen, aga see valu muutub kiiresti mõnusalt tulitavalt sügeluseks.

Kui vaadata nüüd auke, mis mati kasutamisega kaasas käivad, siis see on peamine põhjus, miks ma jätsin ostmata mõne Aliexpressis müüdavatest analoogidest. Massaažimatt peab olema tervisetoode, mitte tervist kahjustav toode ja sealsete odavate analoogide puhul ei saa ma olla kindel, et kasutatud pole materjale, mis võivad näiteks vähki tekitada. Ma ei taha selliseid materjale sügavale oma naha sisse.

Pranamat ECO tooted valmivad käsitööna Lätis (ikkagi EU oma nõuete ja asjadega, ei saa toota nagu Hiinas), kasutatavad materjalid on ohutud nii inimesele kui ka keskonnale ning tegijatele makstakse õiglast või vähemalt õiglasemat tasu kui Aasia (laps)orjadele. Viimane on ka üks põhjus, miks ma üleüldse Aliexpressist suurt midagi ei telli, mõnikord harva vaid originaaltooteid, mis on nagunii made in China ja mida siit ei leia.

Minnes nüüd tagasi päris algusesse, siis tegelikult ei tahtnud ma Pranamat ECO matti üldse endale, vaid Silverile, kes on aastas korra seljavaludega voodisse aheldatud. Mõnikord on ta saanud EMO-s mingeid süste, mis on valu blokeerinud, mõnikord on talle öeldud, et selliseid süste pole olemas ja elagu oma närvipõletik üle. Ma ei tea, kas see on närvipõletik, mis teda aeg-ajalt kimbutab, kuid mingisugune kaasasündinud opereerimatu anomaalia tema seljalülide vahel on, mistõttu ta alaselg suurt koormust ei talu. Tavaliselt ütlebki ta selg üles pärast talvepuhkust, mil koormus kasvab hüppeliselt, nii ka tänavu. Ainult et seekord olin minagi Soomes ja Pranamat ECO oli minuga kaasas.

Silver oli äärmiselt skeptiline, kui ma laotasin tema hoolikalt sätitud padjakuhjale massaažimati, et ta selle najal telerit vaataks, kuid riietega oli ta nõus seda tegema. Ja see mõjus, kuigi matt oli pehmel pinnal ja Silveril pluus seljas! Mõju oli tunda küll alles järgmisel hommikul, aga see motiveeris veel paaril õhtul seanssi kordama ja sellest piisas seljavalust pääsemiseks. Igaveseks ta sellest muidugi lahti ei saanud, kuid nüüd on vähemalt abivahend olemas ja ta ei pea käima EMO-s palumas, et talle süsti tehtaks.

Praegu muidugi peaks, sest massaažimatt ongi kodus, mitte temaga Soomes… Järgmisel korral annan talle mati kaasa ja padja jätan enda reitele koju.

Pranamat ECO ei leevenda ainult lihaspingeid ja valusid, vaid regulaarsel kasutamisel parandab ka unekvaliteeti, vähendab stressi, annab energiat ja tugevdab immuunsust. Ma seda kõike küll kinnitada ei saa, sest ma ei ole matti igapäevaselt ega isegi iganädalaselt kasutanud, kuid ma võin omalt poolt lisada, et massaažimatil kõndimine on pannud mu jääkülmades jalalabades vere liikuma ja minu jaoks on see suur pluss, sest mõnikord mu jalad lausa valutavad külmetamisest. Seda isegi soojal ajal.

*Kohe näha, kes käivad õues paljajalu – mina ja Neljas suudame kahe jalaga matil seista, pehmete beebitaldadega poisid mitte.*

Massaažimatt ei sobi paraku kõigile, vastunäidustusteks võivad olla:

kasvajad
hüübeprobleemid (hemofiilia) või verevedeldaja kasutamine
epilepsia
märkimisväärne nahakahjustus (tõsine ekseem või psoriaas, vöötohatised) Pranamat ECO kasutuspiirkonnas
rasedus
palavik või äge haigus
südamehaigus või muu pärgarteri häire
misiganes haiguse äärmuslik vorm
mõni seisukord, mis tekitab sensoorse informatsiooni töötluse häiret, eelkõige seoses stressiga

Eelmainitud seisundite korral tuleb enne massaažimati kasutamist arstiga konsulteerida. (Ma enda psoriaasi osas ei konsulteerinud, sest mul ei ole kasutuspiirkondades tõsiseid koldeid.)

Kellel tõsiseid tervisemuresid ei ole, kuid istuvast tööst on tagumik haige või õlalihased pinges, siis soovitan soojalt lootoseõitel lebamist. Selle nädala lõpuni on Pranamat ECO toodete hinnad kuni 30% soodsamad ka, aga tegu pole kindlasti viimase sooduspakkumisega, nii et kiirustama ei pea, kuid tulevaste kampaaniatega kursis olemiseks tasub nende Facebooki lehel silma pealt hoida.

Samuti tasub tutvuda Pranamati kodulehega, sest see on tõeliselt põhjalik. Hoiatan, et nende koduleht tekitab isegi rohkem ostuhuvi kui kellegi blogipostitus, kaasa arvastud minu oma…

Ahjaa, olulise infona mainin veel ära, et Pranamat ECO annab kaks garantiid: 5-aastane garantii toodetele ja 30-päevane rahulolugarantii tellimusele ehk kui 30 päeva jooksul massaažimatt end ei tõesta, saad raha tagasi (välja arvatud saatmiskulu).

Kui sul on kodus massaažimatt olemas, siis kuidas see sind aidanud on?

Ps! Ma eespool küll juba ütlesin seda, aga igaks juhuks kordan, et postitus on ja ei ole sündinud koostöös Pranamatiga. Matt ja padi on saadud küll tasuta, kuid blogipostituse kirjutasin omal soovil, mitte koostöö tingimusena.

Kes ei söö toorjuustu?

October 14, 2019October 14, 2019 ~ Liivi ~ 9 Comments

Olete kindlasti tähele pannud Philadelphia toorjuustude reklaame erinevate blogijate erinevates kanalites. Mina olen ka, aga ma pole kunagi nendesse süvenenud, sest ma ei söö toorjuustu. Õigemini ei söönud…

Kui ma ise sain nüüd pakkumise proovida seitset erinevat Philadelphia toorjuustu, siis ma võtsin selle vastu põhimõtteliselt ainult tasu pärast ja veidi ehk ka Milka toorjuustu pärast, aga olin valmis selleks, et isegi see ei lähe mulle peale. Ma olen ikkagi toorjuustu maitsenud ja see on olnud minu jaoks sama jube asi kui maitsestamata jogurt. Ma viimast ei osta kunagi ja toorjuustu olen ostnud ainult siis, kui olen teinud Olga Kaju retsepti järgi küpsisetorti, ehkki ma ei saanud hästi aru saanud, kuidas nii maitsetu asi saab sobida nii maitsva tordi sisse.

Igatahes, koostöö kokkuleppe ja toorjuustude minuni jõudmise vahele jäi päris pikk aeg ning mul tekkis selle jooksul isegi kerge uudishimu, või siis päris suur, sest ma jäin poes Philadelphia toorjuuste vaatama ja tõin küüslauguga variandi koju kaasa. Kodus tundsin kergendust, sest see oli nii hea, et lapsed sõid selle mul põhimõtteliselt eest ära. Tänu sellele tekkis mul ettekujutus, millised neist saavad meilt kiidusõnu ja millised mitte (ikka need kõige tavalisemad, imelikud, maitsetud) – ütlen etteruttavalt ära, et päris täppi ma ei pannud ja ainsana valmistas pettumust maitse, millele panin kõige suuremad lootused.

Teistsugune lõunasöök – toorjuustude degusteerimine.

Kuna Estover soovitas proovida toorjuustu võileivakattena (seda nii või kui ka juustuviilu asemel), siis määrisin erinevaid maitseid näkileivale, kaerasepikule ja mitmeviljakuklile ning juurde lisasin vaid tšillisädemeid, salatilehti ja tomatit. Kui esimesed pildid said tehtud, siis lasin näljased lauda – mis te arvate, millisest maitsest lapsed alustasid?

Loomulikult Milka toorjuustust! Mulle meenutas selle maitse natukese kakaovõid – kas olete seda kunagi söönud? Seda müüdi samasuguses pakis nagu tavalist võid, aga ma pole seda juba aastaid poes näinud, ma pole muidugi otsinud ka.

Nutellat ega teisi taolisi šokolaadikreeme ma koju ei osta, aga Milka toorjuustu varusin küll täna juurde. Muide, ma pole juba aastaid koju valget saia ostnud, nii et Milka toorjuustu määrime ka sepiku peale ja täitsa hea on sedasi. Ütleksin, et sellise kombo näol on tegu isegi täitsa süütu maiusega – Milka toorjuustus on ikkagi poole vähem kaloreid kui Nutellas ja täisterasepik sisaldab palju kiudaineid.

Suva see Milka, näkileib ja küüslauguga toorjuust on teema!

Kõigile Milka toorjuust siiski peale ei lähe, Neljandale ei maitsenud see üldse, ta ei söönud isegi poolikut sepikuviilu lõpuni. See eest meeldisid talle teised neli maitsestatud versiooni ja ta määris neid näkileibadele, kuni viimased otsa said. Näkileibade näksimine meile meeldib, siiani olime peale määrinud juustu-küüslauguvõiet, aga selles on ligi kolm korda enam kaloreid kui light toorjuustus, nii et edaspidi jääme viimase juurde – küüslaugu ja ürtidega variant on ideaalne alternatiiv.

Teine maitserohelisega toorjuust on murulaugu oma, see on sama hea ja sobib nii näkileiva peale kui ka mitmeviljakukli vahele. Tavaliselt on mul mõlemad kuklid võiga määritud ja vahel on juust-salatileht-tomat-juust ning mõnikord veel singiviil ka. Nüüd ainult määrisin toojuustu ja panin salatilehe koos tomatiga vahele, see tundus nii … lahja. Tegelikult oli sedasi isegi parem, toorjuustuga ma ei koonerdanud, nii et kukkel oli mõnusalt mahlane ja maitsev.

Võileivad on meil kodus au sees, esiteks ei suuda mina juua kohvi, kui ma midagi sinna kõrvale ei söö ja viimasel ajal joon ma palju kohvi (et siis teate, miks ma jälle paksuks olen läinud), teiseks söövad lapsed koolis lõunat kell pool 11, aga selle najal nad õhtuni vastu ei pea ning sinna vahele oleks liig veel üks soe toidukord lisada, nii et koju tulles teevad nad endale võileiva või kaks. See ka muidugi ideaalne lahendus ei ole, kahe võileiva toiteväärtus võib olla suuremgi kui ühe korraliku supi oma , aga mitte siis, kui katteks on ainult toorjuust.

Selles burgeri vahel on ohtralt kreemist toorjuustu, aga kaloreid on kokku ainult ca 280. **Tass** on pärit EBA kinkekotist, sain alles nüüd selle hinna teada – rohkem sellest kohvi ei joo.

Viimased kaks nädalat pole meie kodus olnud ei juustu ega sinki ja keegi ei igatse ka neid, lapsed määrivad meeleldi sepikule või palaleivale toorjuustu ning panevad peale viilu tomatit või kurki ja sellest täiesti piisab.

Muide, ma alustasin postituse kirjutamisega eile ja mul oli seda väga raske teha, sest mul on õhtuti hull nälg ja see pildimaterjal ei aidanud hästi kaasa. Ma läksin kella 23 ajal külmiku juurde, et teha endale üks toorjuustuleib, kuid kapis oli ainult tühi karp, oli teine isegi juba puhtaks pestud… Midagi muud ei olnud ka võtta, nii et tegelesin piineldes piltidega edasi.

Hommikul aga läksin lasteaiast otse poodi ja ostsin lisaks Milka omale ka Philadelphia Original toorjuustu ehk siis selle kõige tavalisema, imeliku, maitsetu… Tuleb välja, et see polegi nii halb, tšillisädemete ja tomativiiluga on see pigem isegi vastupandamatult hea ja just sedasi ma seda eile õhtul süüa tahtsingi. Sõin siis täna hommikul. Eilse eest ka…

Nii lihtne ja nii hea! **Coopi palaleib** on ka uus avastus, üldse vist uus toode – see on tehtud täisterajahust, sellesse pole lisatud suhkrut ja see maitseb hästi.

Ma ei tea, kas klassikalisel ja klassikalisel toorjuustul on vahe, aga minu arvates maitseb Philadelphia oma hoopis teistmoodi võrreldes nendega, mida proovinud olen. Tõenäoliselt oli toorjuustu maitse minu jaoks lihtsalt võõras ja ma ei hakanud rohkem proovima, sest tegelikult ei ole toorjuust üdse maitsetu, hoopis väga maitsev on. Eriti hästi sobib see sushi sisse.

Hehee, tegelikult ei ole mul õrna aimu ka, kas **“Philadelphia” sushis** on just Philadelphia toorjuust, aga eeldan, et on.

Philadelphia Light ei jätnud mulle erilist muljet, kuigi tšillisädemete ja tomativiiluga oli see ka täista hea, klassikaline lihtsalt on parem.

Minnes tagasi maitsestatud toorjuustude juurde, siis teised kaks maitset on sibula ja paprika oma ning magusa tšilli oma. Esimene ei kõlanud isuäravatalt, aga on sama hea kui maitserohelisega variandid – seda ütlen pigem laste arvamuse põhjal, ma sain sellega vist ainult ühe näkileiva, järgmisel hetkel leidsin külmikust juba tühja karbi. Tahtsin seda juurde osta, aga Konsumis või üleüldse Coopis seda ei leidu, ka e-poes on olemas vaid kolm varianti (millel on kuni 29.11 soodushind).

Magusa tšilli oma osas olid mul suured lootused, sest ma olen tšillisõber ja ma eeldasin, et selles on mõnusat tulisust, aga minu jaoks oli selle maitse väga läila. (Näki)leiva peal ei läinud see üldse peale, ka siis mitte, kui tšillisädemeid ohtralt juurde lisasin. Lapsed ütlesid, et neile see meeldib, aga teised maitsed meeldisid nii palju rohkem, et see jäi seisma.

Üritasin magusa tšilli toorjuustu teisiti ära kasutada ning tegin kooresid nuudleid krevettide ja šampinjonidega, aga ei läinud see ka peale. Magus tšilli pole minu teema, aga kellegi jaoks on see kindlasti lemmik.

Et postitus ei lõpeks pettumusenoodiga, siis jagan veel üht eriti lihtsat küpsisekoogi retsepti: võta küpsis, määri peale Philadelphia Milka toorjuustu, head isu!

Kuidas teiega on lood, sööte või ei söö toorjuustu? Aga võileibu?

Armastus esimesest puudutusest

May 13, 2019May 13, 2019 ~ Liivi ~ 17 Comments

Ma ei tea, kuidas teistel on, aga kui ma istun laua taha ja lülitan arvuti sisse, siis kulub mitu head minutit, kuni siin midagi tegema saan hakata. Tavaliselt ma kasutan seda aega püstijalu ära, pesen näiteks nõusid või midagi. Seekord sisustasin aega istudes, määrisin oimukohtadele ja ninajuurele eukalüptiõli ning sõrmeliigestele eukalüpti ja lavandiini segu. Umbes 10 minuti möödudes andis mu artriit vähem tunda, õhk käis ninast paremini läbi ning peavalu hakkas hajuma. Tahaksin öelda, et uskumatu, aga nüüd ma juba usun seda mõnda aega.

Mul oli ühel päeva pea paks, aga ma ei pööranud sellele erilist tähelepanu, sest öö oli jäänud lühikeseks ja arvasin, et olen lihtsalt väsinud, aga mingi hetk tekkis kahtlus, et äkki on mul hoopis palavik. Oligi, lausa 37,3 kraadi, nii et ma ei olnud lihtsalt väsinud, vaid mul oli põhjust otsida peavalu leevendamiseks valuvaigistit, aga mida polnud, seda polnud. Siis meenus, et eukalüptiõli pidavat ka aitama, määrisin seda oimukohtadesse ja pool tundi hiljem oli mu enesetunne sellise pöörde teinud, et ma enam ei lohistanud jalgu ega oodanud kannatamatult hetke, mil lapsed magama lähevad, vaid koristasin energiliselt kööki. Ma ei korista muidu energiliselt isegi siis, kui mul väsimust ega peavalu ei ole, aga tol õhtul tuli järsku täielik tuhin peale.

Liigesepõletike leevenduseks olen eukalüpti ja lavandiini segu kasutanud umbes neli nädalat ning olen selle ajaga eeterlike õlide tõhususele korralikult kinnitust saanud. Tundsin tegelikult juba esimesel kasutamisel, et see tõesti toimib ja isegi kiiremini kui Diclac, aga ma ei julgenud siis veel mingeid järeldusi teha, nüüd julgen – eeterlikud õlid on võimsad! Eukalüpti ja lavandiini segu aitab lisaks artriidile leevendada ka stressi ja unetust, mistõttu olen seda kasutanud nii enda kui laste patjade kõrval uinumise soodustamiseks, saunas leilivees ja kodus ruumi lõhnastamiseks ning 10 ml pudelist on alles veel veidi üle veerandi, seda lihtsalt kulub nii vähe.

Võib-olla peaksin nüüd häbenema, aga ma sain alles eelmise kuu alguses teada, et eeterlike õlide ainus omadus ei ole lõhnamine… Ma olen külmetushaiguste puhul küll eukalüpti- ja teepuuõli kasutanud, aga ma arvasin, et nende eesmärk ongi vaid lõhnaga hingamisteid avada, nii et ma ei kasutanud neid kunagi nahal, ainult (voodi)riietel, et õhk käiks ninast paremini läbi. Okei, mul hakkas praegu veidi häbi küll.

Igatahes, eelmise kuu alguses kirjutas mulle Turblissi-Sirli ega rääkinud sõnagi Turblissist, vaid küsis, milline on minu suhe aroomiteraapiaga. Enda arvates oli meie suhe täitsa hea, mul on ikkagi enamuse ajast eeterlikud õlid saunas kaasas olnud ja vetsu olin ka juba mitu kuud sidrunheinaga lõhnastanud – tõeline aroomiteraapia ju. Sirli teadmiste ja kogemuste kohta lugedes sain aga aru, et mul ei ole eeterlike õlidega mingit suhet, ma isegi ei tea nendest midagi.

Sirli on eeterlike õlide maailmas olnud 15 aastat ja tema armastus aroomiteraapia vastu oli igast lausest sedasi tajutav, et tema sisemine missioon muutus iga kirjaga aina enam ka minu omaks. Ma ei olnud selle kirjavahetuseni kuulnud kordagi nime Balscand, aga täna võtan ka mina mütsi maha hallipäise Harry ees, kes on varsti 25 aastat õlide vallas tegutsenud, aga pole (tsiteerides Sirlit) Balscandile kunagi reklaami teinud ega tea isegi midagi Facebookist ja Instagramist, vaid on terve selle aja elanud oma paksude aroomiteraapia raamatute vahel, analüüsinud maale toodud õlisid ning ajanud detektiivina tootjate jälgi, et tagada õlide eetilisus ja kõrge kvaliteet. Balscandi jaoks on kvaliteet kvantiteedist olulisem ja sama oluline on pakkuda seda kvaliteeti taskukohase hinnaga, et eeterlikud õlid oleksid kõigile kättesaadavad.

Balscandi tootevalikus on 80 erinevat eeterlikku õli, mis on väga muljetavaldav, aga (tsiteerides taas Sirlit) keegi ei tea ega räägi neist midagi. Inimesed lihtsalt ei leia Balscandi üles ja Sirli sisemine missioon ongi tuua Balscand kogu oma säras ja hiilguses inimeste ette. Tundub, et see on nüüd minu missioon ka… Enne Sirli kirju lubasin endale, et ma ei tee edaspidi ühtegi koostööd tasuta või mingi protsendi võrra soodsamate toodete eest, aga siin ma nüüd olen, Balscandi värske kliendina neile tasuta reklaami tegemas.Ma olen Balscandi juba ümmarguselt 30 eurot jätnud ja seda suurte loobumistega, sest oleksin tahtnud osta veel igasuguseid erinevaid eeterlikke õlisid, baasõlisid, viirukeid, pakendeid segude tegemiseks ja nii edasi. See maailm tekitab lihtsalt hasarti, aga sellesse süvenemine võtab aega ning päris uisapäisa ei saa tegutseda, eeterlikud õlid on siiski tugeva toimega ja neid on võimalik üleannustada, nii et tasub tegutseda tasa ja targu.

Kui Sirli küsis, millise eeterlike õlide segu vastu mul huvi oleks, siis esimesena meenus mulle anti-stress segu, mis kunagi vanemate saunas oli ja millesarnast ma leidnud ei ole, kuigi olen proovinud veel mitmeid taolisi variante. Mul ei ole tegelikult aimugi, kas need kõik on olnud 100% eeterlikud õlid, võib-olla on tegu olnud lihtsalt aroomiõlidega, ma hakkasin alles paar aastat tagasi sellisele asjala tähelepanu pöörama. Igatahes, vastasin Sirlile, et ma tahaksin mingisugust stressivastast segu ja üldse mitte seetõttu, et mul oleks stress, ma lihtsalt mäletan nii hästi, millised emotsioonid tolle anti-stress lõhnaga kaasnesid ja ma tahtsin neid uuesti kogeda.

Tegelikult võib mul mingi allasurutud stress kuskil olla, sest kui ma Balscandi eeterlike õlide valikuga tutvusin, siis automaatselt läksid ostukorvi kõike need, mis aitavad depressiooni, stressi või kurvameelsuse puhul. Ma ei tea, miks ma tundsin, et mul on just neid vaja, aga igatahes oli ostukorvi summa lõpuks üle 100 euro ja see ei tundunud enam üldse anti-stress… Tookord ma siiski ainult tutvusin valikuga, midagi ära ei tellinud ja kui lõpuks ostmiseks läks, siis oli fookus stressivastastelt õlidelt juba mujale liikunud.

Tahtsin tsitronellat, mis eemaldab higilõhna, leevendab grippi, peletab sääski; ylang-ylangi, mis lõdvestab, kõrgendab seksuaalsust, ravib putukahammustusi, soodustab juuskekasvu ja vähendab rasueritust; teepuuõli, mis turgutab immuunsüsteemi, lahtistab röga, kiirendab haavade paranemist, leevendab põletikku, hävitab parasiite; sidrunheina, mis maandab stressi, alandab palavikku, mõjub hästi juustele, peletab putukaid; lavendlit, mis rahustab, lõdvestab lihaseid, vähendab valu ja krampe; roosipuud, mis vähendab väsimust, leevendab ohatist, aknet ja dermatiiti; piparmünti, mis aitab iivelduse vastu, vähendab nohu, leevendab nii peavalu kui ka lihas- ja liigesvalusid, rosmariini, mis ergutab, parandab mõttetegevust, aitab kõõma vastu, korrastab seedesüsteemi; (ja loomulikult) sidrunit, mis suurendab keskendumisvõimet, leevendab köha, tõrjub tolmulesti, rahustab närvisüsteemi ja nii edasi.Tõin praegu õlide omadused väga lühidalt välja, sest kõik need eeterlikud õlid teevad veel palju enamat ja nende kasutusvõimalusi piirab vaid fantaasia. Minul on seda veel vähe, ma saan ideid Sirlilt, internetist ja raamatutest. Sirli soovitusel lisan pesu pestes pesuvahendi hulka eukalüpti ja mul ei ole olnud mitu nädalat vajadust sapiseebiga riideid hõõruda, Kolmanda pükstelt kadusid isegi rasvased plekid, mis olid juba korra pesust ja kuivatist läbi käinud, nii et ma ei lootnud neist enam lahi saada. Põrandaid pestes olen kasutanud sidrunit (et tolmulestad mujale põgeneks), mis on põranda särama pannud ning andnud tuppa mõnusa lõhna. Olen tilgutanud lavendlit riidekappi, et riietel oleks parem lõhn juures ja olen seda samal eesmärgil tilgutanud ka suvalisele riideesemele, kui olen pesu kuivatisse visanud. (Eeterlikud õlid ei jäta plekke, neid võib isegi paberi lõhnastamiseks kasutada.)

Ma olen alles algaja ja vaimuvaene, ma muudkui loen ja mõtlen, et peaks seda, teist või kolmandat katsetama, aga katseteni jõudmise asemel on pea nendest mõtetest hoopis umbes. Viimastel nädalatel on infotulv seoses eeterlike õlidega lihtsalt meeletu olnud, kuid minu huvi on ainult kasvanud, otsisin infot isegi juba aroomiteraapia koolituste kohta, mis enda lõbuks jäävad siiski veidi kalliks. Balscandi koduleht on muidu samuti väga hea infoallikas ja seda täiesti tasuta, neil on õlide juures põhjalik kirjeldus nii toimete kui ka kasutusviiside osas ning “kasulik teada” rubriik on täis väärt näpunäiteid ja retsepte. Ma olen end seal õlide ja retseptide sisse tundideks unustanud ja endale põnevaimad asjad üles märkinud, näiteks “Erootilise puudutuse” massaažiõlide retseptid, mis on mehele ja naisele erinevad.

Ma tahaksin jagada veel palju seda, mida ma endasse viimaste nädalatega olen ahminud, aga kardan, et see oleks ühe postituse kohta liiga suur infotulv, nii et ma jätan oma arvukad märkmed praegu jagamata. Ilmselt ongi targem nendeni siis jõuda, kui need pole enam ainult märkmed paberil, vaid enda kogemused.

Millised on teie kogemused aroomiteraapiaga? Kasutate eeterlikke õlisid tervise turgutamiseks, iluprotseduuride tegemiseks, saunas lõõgastumiseks, majapidamistööde juures või hoopis aias lehetäide peletamiseks? Kui siiani ei ole neid üldse kasutanud, siis kas tekkis huvi proovida? Saad seda teha Balscandi õlidega 10% soodsamalt, kui tasud arvega ja kirjutad kommentaaride lahtrisse “sidrun”, soodustus kajastub arvel ning arve tuleb koos pakiga. Harjumatu eks, nagu samm tagasi kiviaega, aga nii see on, Balscandi aur on läinud toodete kvaliteedi tagamise, mitte kaasaegsete lahenduste ja turustamise peale.

Vaata ka blogi Facebooki lehele, sest Balscand kingib ühele lugejale 15 € väärtuses eeterlikke õlisid ja ma loosin selle virtuaalse kinkekaardi seal 20. mail välja. Tingimused on lihtsad (nagu alati), ei mingeid kohustuslikke jagamisi ega lehekülgede laikimisi, aga huvilistel soovitan küll vabatahtlikult Balscandi Facebooki lehte jälgida. Sirli ehitab seda vaikselt üles ja tutvustab seal lühidalt, aga põnevalt erinevaid eeterlikke õlisid ja nende kasutusvõimalusi ning annab häid ideid. Viimati lisas ta lehele õpetuse, kuidas valmistada ise puidupulkadega kodulõhnastaja, mis on üdini naturaalne ja näeb nii hea välja, et tahan enda koju samasugust.

Kas te muidu teate, mis häält teevad eeterlikud õlid? Umbes sellist, vähemalt nii ma kuulen, kui õlisid kasutan: