Kui me majas remonti tegime, siis ostime sinna meie magamistuppa kasutatud täispuidust mööbli, mis nägi kasutatud välja ka. Seetõttu kapi sünnilugu ei tea, aga meie juurde tuli ta üsna plekilisena ja nii teadsin juba esimese kohtumise järel, et kogu mööblikomplekt saab kerge uuenduskuuri.

Paraku remont venis ja kappidega tegelemiseks polnud majas ruumi. Hiljem polnud enam aega, sest tahtsime võimalikult kiiresti sisse kolida ning mööbli uuenduskuur polnud enam prioriteet. No ja kui olime juba sisse kolinud, siis polnud jälle kappidega tegelemiseks ruumi. Mitte et praegu oleks olnud ruumi laiutada.

Igatahes korterisse kolimise järel oli valgusküllases magamistoas plekilise mööbli nägemine nii valus, et üsna kiiresti leidsin end Ehituse ABC kassast, korvis 18 kapinuppu, mitu pakki lihvimispaberit, 2,7 liitrit mööblilakki ja vahendid laki peale kandmiseks. See läks maksma 90 eurot, mille eest said uue välimuse öökapid, kummut, väike kirst, riidekapp ja kerge värskenduse sai ka kirjutuslaud, mis oli juba eelnevalt lakiga samas toonis.

Päris kirju olukord, aga asi on lihtsalt erinevates valgustes ja kaamera seadetes, tegelikult olid kõik asjad enne tumedaks tõmmanud männi tooni ja hiljem helepruunid. Kummuti õige toon ja uued nupud:

Väikeste mööblitükkidega ei olnud palju tööd, lihtsalt ebamugav oli neid magamistoas tuunida. Suurem töö ja veel suurem ebamugavus kaasnes riidekapi uuendamisega.

Kapp on 2,2 meetrit kõrge ja 2,5 meetrit lai ning oli viimistlemata, mis tegi töö veel raskemaks, sest lakk imbus kohe puidu sisse ja suurt pinda oli keeruline lakkida nii, et tulemus jääks ühtlane. See ei jäänudki ühtlane.

Enne.

Kui uksed said eest võetud, siis vastu vaatas paras korralagedus. Sorteerisin välja nii väikseks kui ka suureks jäänud riided ja sättisin allesjäänud asjad korralikult ära, et need siis tolmu ja laki eest kinni katta. Ma lihtsalt ei tahtnud teha kappi päris tühjaks, et siis elutoas riidehunniku otsas istuda. Niigi väljasorteeritud asjad jäid ühte ja teise nurka hunnikusse.

Lihvimisvalmis.

Esimene kiht lakki kuivab.

120 kruvi lahti kruvitud ja uksed lakkimiseks ette valmistatud.

No ma räägin, et laiutamiseks ruumi polnud.

Kui lõpp hakkas paistma. Uksed sain ette, kuigi jõudsin enne poolele külale kurta, et üksi ma sellega küll hakkama ei saa, aga et oleks kohe proovinud… Jäid veel jamad nuppudega, sest polnud õige pikkusega kruvisid ja uste sees olid üldse ilmatuma suured augud, mis vajasid erilahendusi.

Üks külg jäi nii laiguline, et sinna pidin käekotid riputama, et need vaataja tähelepanu hajutaks. Ühe nagi ostan veel juurde, siis olen tulemusega rohkem rahul:

Enne ja pärast:

Kuna me oleme liiga koonrid, et mööbitrendidega kaasas käia, siis ilmselt teenib see riidekapp (ja üldse kogu magamistoa puitmööbel) meid meie elupäevade lõpuni. Võib-olla kunagi saavad lihtsalt valge kuue selga (nagu mul oli alguses plaanis) ja näevadki jälle nagu uued välja.