Elu pärast koroonat

Tere, keda pole ammu näinud!

Kes Instagramis ei ole, see võib arvata, et heitsin hinge, sest viimati kirjutasin kaks kuud tagasi, kui olin koroonas. Õnneks ei olnud ma sellele lähedal, põdesin pigem kergelt, aga kaks hapnikupuuduses veedetud päeva on küll veel nii hästi meeles, et uuesti ma seda kogeda ei tahaks.

Kõige rohkem läks õnneks sellega, et mu lähikontaktsed jäid terveks. Ma kaldun arvama, et proovipäeval ma olin pigem see, kes nakatus, mitte nakatas, sest kui mu üheksateistkümnest (!) lähikontaktsest keegi haigeks ei jäänud, siis tahan uskuda, et pooleldi vaktsineerituna ei levitanud ma haigust edasi. Samuti usun seda, et mu riskirühmas lähikontaktseid kaitses nende täielik vaktsineeritus. Päevi lugedes andiski mulle lootust teadmine, et mu 84-aastane vanaema on saanud kaks süsti, sest temaga oli mul lähim kontakt ja ma poleks seda üle elanud, kui ta oleks minu pärast lämbumissurma surnud. Meil on ikkagi kokkulepe, et ma kingin talle 100. sünnipäevaks paksu pildialbumi ja ma väga soovin, et mu vanaema selle albumi ära näeb.

Rääkides nüüd elust pärast koroonat, siis mu lõhna- ja maitsemeel taastusid väga kiiresti, aga kohvi ma enam juua ei suuda. Selle maitse on endiselt sama, kuid see lihtsalt ei meeldi mulle enam. Koos kohvijoomise harjumusega kadus ka vänge higihais, millega olin pikalt maadelnud. Jah, ma olen kaalunud varianti, et ma lihtsalt endiselt ei tunne hästi lõhnu, aga Silver nuusutas mu terve päeva seljas olnud pluusi ja kinnitas, et see ei haise. Lisaks tunnen ma väga hästi, kuidas laste trenniriided lõhnavad, nii et ma saan oma nina usaldada.

Kes pole minu olukorras olnud, see ei kujuta ettegi, milline elumuutus see on, kui lõunaks ei käi higihais üle pea. Ma olen aegade jooksul ära proovinud kõik kallimad antiperspirandid ja need on nahka ainult kuivatanud, mistõttu olen haisenud ja sügelenud… Minu jaoks on olnud kõik kodust eemal veedetud pikemad päevad ebamugavad, sest olen põdenud, et teised tunnevad mu higikat. Ma olen minema visanud hunniku riideid, sest need on jäänudki haisema. Ma ei ole raatsinud kanda oma ilusamaid riideid, kuna olen kartnud neid oma higiga rikkuda. Ma ei ole raatsinud endale ilusaid riideid isegi osta – 99% mu riietest ongi Paavli kaltsukast just sel põhjusel, et kahju oleks ära visata mitukümmend eurot maksnud pluusi, mida sain kanda ainult kolm korda. Ma ei taha nüüd öelda, et Paavlis on koledad riided, aga valik ei ole seal siiski päris selline nagu suuremates kaubamajades.

Ühesõnaga, elu higikotina oli ebamugav ja kurb, kuid nüüd käin ma tööl, kus higistan pea iga päev nagu jõusaalis, ent mu higi ei haise enam. Vähemalt mitte nii, et rikub riideid ja levib kaugele. Ma olen päris kindel, et mu higi haiseb vähem tänu sellele, et ma ei joo enam kohvi, aga see pole ainus asi, mille olen avastanud. Apteegis soovitati antiperspirandi asemel proovida Lavilini deodoranti ja see tõesti neutraliseerib ebameeldiva lõhna. See ei oleks varem kindlasti sama tõhus olnud, aga praegu päästab see mu tööpäevi küll, sest mu särgi küljes on päeva lõpuks vaid aimatav lõhn. Lisaks avastasin Sanytoli desinfitseerimisvahendi riietele, mis samuti päriselt eemaldab ebameeldivad lõhnad, mitte ainult ei luba seda teha. Tunnistan, et ma ei ole kummagi koostisosasid uurinud, sest ma ei taha teada, mis mürke need sisaldavad, tahan lihtsalt elada nii, et ma ei haise. Olgu see elu siis kasvõi lühem…

Kõige suurem muutus pärast koroonat ongi see, et käin nüüd tööl. Kõik, kes on aegade jooksul muretsenud, et Silver minust (või minu ülevalpidamisest) tüdineb ja ma ise hariduse ning töökogemuseta tööd ei leia, saavad nüüd rahulikumalt magada – Silver ei ole minust tüdinenud ja vaatamata põhiharidusele ning olematule töökogemusele ei olnud mul raske tööd leida. Võiksin isegi öelda, et töö leidis minu ja seda oodatust aasta varem ehk eriala omandamine jäi vahele ning õpin kõike töö käigus.

Oma kabinetis. Sellises suures ja lärmakas.

Plaanisingi tegelikult täna pikemalt oma tööst kirjutada, aga jätan selle järgmiseks korraks, sest mul on veel muid tegemisi ja reedest on nii suur unevõlg üleval, et tahaksin täna vara magama jõuda. Vähemalt teate nüüd, et olen elus ega haise enam ja ma luban, et järgmist postitust ei pea te kaks kuud ootama.

Tsau!

11 thoughts on “Elu pärast koroonat

  1. Tore, et suhteliselt kergesti põdesid. 🙂 Aga tegelikult tahtsin sulle soovitada deodoranti mis võttis minul ära igasuguse higistamise. See on RITUALS pulkdeodorant. Poodidest on see hetkel otsas aga hetkel müüakse seda Tallinki e-poes. Lõhn on ka suhteliselt õrn.

    1. Jälle midagi uut, pole enne sellist nime kuulnud. 🙂

      Ma päris igasugust higistamist ära võtta ei tahaks, keha peab saama end ikkagi kuidagi jahutada ja selles osas mul pole tegelikult probleemi olnud, et ma palju higistaks. Kaenlaalused mul enne märjad ei olnud, aga see vähene higi, mida eritasin, haises vängelt… Nüüd higistan küll nii, et pluus on märg, sest tööl on palav ja töö ise on füüsiline, ent higi ei haise enam. 🙂

      Täpsustan, et siis on iseloomulikku lõhna ikkagi tunda, kui ma higipulka ei kasuta, aga kui hommikuti tõmban Lavilini peale, siis on kõik okei. Lavilin lõhnab samuti tagasihoidlikult ja neutraliseerib halva lõhna, mitte ei peida seda enda lõhna taha. Olen praegu rahul ega otsi proovimiseks uusi tooteid, aga kui juhtub, et keha harjub ära ja higihais hakkab uuesti häirima, siis tulen otsin sinu soovituse üles. 🙂

  2. Me ise kasutame mehega seda Lavilini kreemi, mis ~nädala kestab ühe kreemitamisega. Mees kasutanud juba 15+ aastat, muidu ka päris ränk higikas, niiet kui on tahtmist, võid seda ka katsetada.

  3. Mul oli ka parim asi koroona läbipõdemise juures kohvist loobumine, maitses jube halvasti. Aga higi lõhnab endiselt imelikult, olgugi et põdesin juba 10 kuud tagasi. Mul ja abikaasal mõlemal. Meie leidsime sellise pisikese tuubi nagu nuud. Sellega pole kummalgi paha lõhna, aga higistamisfunktsioon on alles. Kaenlaaluseid ka ei kuivata. Pisike tuub kestab suht pikka aega. 🙂

    1. Okeiii.. Et higihaisu kadumine võib hoopis koroona kõrvalmõju olla? 😀 Kuna mitmel teisel ka kohvijoomise lõpetamise järel sama tähelepanek tekkinud, siis panustan ikka sellele. 🙂

      1. Meil pigem juhtus see, et higi hakkas pärast koroonat ekstraimelikult lõhnama, selline imalmagus lõhn. Sibul ja muna ja bensiin ja veel mõned asjad lõhnavad ka pärast põdemist niimoodi, ei oskagi muudmoodi nimetada kui koroona lõhn. 😀 Umbes kuu pärast seda, kui lõhnad ära läksid ja juba tagasi tulema hakkasid, läks kõik täiesti pekki. Päris mitmel tuttaval, kes põdenud, on sama jura olnud, aga erineva kestvusega. Mul praegu kümnes kuu ja ikka on osad asjad täiesti valed. https://www.healthline.com/health/parosmia-after-covid#parosmia-and-covid-19 selline asi pmst 🙂

        1. Siis lõhnab higi ilmselt tavaliselt, lihtsalt nina petab. 😀 Kui mul maitsemeel hakkas taastuma, siis esimesed maitsed olid ka kalts, nõudepesuvesi, hallitus ja nii edasi, aga õnneks kestis väga lühikest aega. 😀

  4. Avastasin ka enda jaoks Lavilini deodorandi, sest otsisin midagi sellist, mis oleks alumiiniumivaba ja toimiks ka päriselt. Igasugu nunnukaid looduslikke asju sai proovitud, aga kahjuks need ebameeldivat lõhna ära ei kaotanud.
    Aitäh Sanytoli soovituse eest! Proovin kindlasti ära, sest rohkem kantud riietega on mul sama probleem.
    Ise põdesin ka koroonat suht kergelt eelmisel talvel, nii et vedas. 🙂 Maitse ja lõhn tulid nädalaga tagasi.

    1. Mul on Sanytol vanadelt riietelt ka hullema lõhna ära võtnud, ei ole enam nii, et kehasoojuse peale lööb hais välja. Päeva lõpuks siiski tekib lõhn kergemini võrreldes nende riietega, mis ei olnud eelnevalt rikutud. 🙂

  5. Kas Lavilin on nüüdsemal ajal tõesti looduslik? 20 a tagasi, kui ise seda katsetasin, oli alumiiniumit sisaldav, ja tõenäoliselt on tänapäevalgi – sest just see ühend ta mõjuaineks ongi. Mina seda aga kasutada väga ei saanud – jah, aasta pidasin vastu -, sest ärritas kaenlaaluseid korralikult (ja ei, raseerimisest oli möödas 2-3 päeva, ilma polekski saanud). Hambad ristis pidasin siis nii kaua vastu.
    Kohv aga tekitas sellist kassikusehaisu moodi higilõhna ka mul, nii et loobumisega oli märgatav vahe.

    1. Kas see just looduslik on, aga pakendi peal on küll suurelt kirjas, et ei sisalda alumiiniumi, alkoholi ega parabeene. Ma täitsa usun seda, sest see on nahale hell. Olen ligi 2 kuud kasutanud ja kaenlaalused ei kuiva ega sügele. Antiperspirantidega kuivasid. Kusjuures ma olen Lavilini isegi kohe pärast raseerimist kasutanud (tean, et ei tohiks), aga pole ärritanud. 🙂

      Kassikusehaisu osas saan samastuda, lõhnas minugi higi varem sarnaselt. Loodan, et kohv ei hakka mulle enam kunagi meeldima. 😀

Leave a Reply to K Cancel reply

Your email address will not be published.