Härra ärkas täna koos lastega ja lasi minul tunnikese kauem magada. Nii mõnus oli! Kui ärkasin, siis Härra tegi parasjagu endale lahustuvat kohvi ja ma võtsin ennast sappa, kallasin pulbri ja suhkru tassi, valasin kuuma vett peale, läksin avasin külmiku ukse…

Härra: “Piima pole.”

Mina: “Me ei käinud eile üldse poes, eks.”

Härra: “Ma tegin ju lastele mannaputru, panin kõik piima sinna.”

Mina: “Ja minule ei võinud väikest tilka jätta?”

Härra: “Ma unustasin, anna andeks! Aga oota…” Võtab prügikastist piimapaki ja pigistab mulle sealt tilga kohvitassi. “Näed, täpselt Sinu jaoks!”