Kuna mu pea on viiendat päeva täidetud nohuga, siis mahub sinna vahele ainult kerge mõttetöö, mida etteantud küsimustele vastamine on, nii et siit tulevad vastused Printsessi blogist näpatud küsimustele.

Kohv versus tee? Praegu kohv, aga vahepeal on perioode, kus ei joo seda ka. Teed joon ainult haigena.

Sinu suurim reisiunistus, mis on täitunud? Pariis ja seda kaks korda, aga need täitusid enne, kui sellest unistama jõudsin hakata.

Riik, kuhu sa tahaksid tulevikus kindlasti minna? Itaalia.

Kui saaksid osata ühte keelt, mida sa veel sõnagi ei räägi, siis mis keel see olla võiks? See üks keel võiks olla vene keel, sest paraku on see meie teine mitteametlik riigikeel ning selle oskus kulub mõnikord ära. Näiteks venekeelse taksojuhi puhul, kes sõnagi eesti keelt ei räägi, aga hirmsasti tahab õpetada, kuidas tuleb taksot valida. Kui Härra poleks tõlgiks olnud, siis ma oleksingi rumalaks jäänud.

Millised on need blogid, mille püsilugeja sa kunagi olid, aga enam ei ole? Kui püsilugeja on see, kes loeb läbi 100 % postitusi, siis ma ei ole ühegi blogi püsilugeja. Kõigi jälgitavate blogide puhul on teemasid või reklaampostitusi, mille sihtgrupp ma ei ole ja mida ma enamasti ei ava. Vloge avan ka harva ning vaatan neid katkendlikult või lisan veidi kiirust juurde, mis moonutab küll hääli, aga vähemalt saab kiiremini läbi.

Millised on need blogid, mille püsilugeja sa kunagi ei olnud, aga nüüd oled? Kõik blogid on sellised. Täna just üritasingi meenutada, et kuidas ma üldse blogideni jõudsin, aga ei mäleta. Igatahes alguses sattusin FB kaudu Malluka kõmulistele postitustele, aga lugema hakkasin siis, kui Mari oli ammu sündinud. Samamoodi nägin näoraamatu vahendusel paari Briti pulmateemalist postitust, aga lugema hakkasin millalgi Ella ootusaja lõpus. Nende blogrollide ja hiljem ka Bloglovini kaudu olen omakorda järgmistesse blogidesse jõudnud ja nüüd ongi tänaseks umbes kahe aasta tagune aeg, mil ma blogidest midagi ei teadnud ega arvanud, ähmane minevik.
Valetan, Haljapiigade blogi teadsin tänu pereklubile ja seda lugesin küll.

Milline blogija(blogi) on sinu jaoks natuke igavaks muutunud? Kõigil on mõnikord igavaid postitusi.

Sinu uued avastused blogide hulgas? Ebapärlikarp. Rohkem polegi selliseid, mida saaks nimetada värskeks avastuseks. Olen küll minu jaoks uutesse blogidesse sattunud, aga lugema pole jäänud. Vahepeal üldse märkisin Bloglovinis kümnete viisi avamata postitusi loetuks, sest nagu ma ei jõudnud vahepeal kirjutada, nii ei jõudnud ma ka lugeda, ei vanu ega uusi. Nüüd hakkan vaikselt nii kirjutamise kui ka lugemisega järjele tagasi saama.

Mis sind sinu kaaslase juures närvi ajab, aga samas ka meeldib? Päris kindlasti on see tema jahedus. Ma küll ei saa öelda, et see närvi ajab, aga see on miski, millega mul on vihkamise-armastuse suhe. Mõnikord nii väga tahaks, et temas voolaks sama kuum veri nagu minus, aga samas mulle jälle meeldib tema kättesaamatus ja just see mind päris esimesena Härra poole tõmbaski. Siiamaani tõmbab ja siiamaani lähevad jalad nõrgaks, kui tema mulle esimesena läheneb, sest seda lihtsalt juhtub üsna harva.

Kas su kaaslane väljendab oma emotsioone pigem sõnades või tegudes? Igapäevastes tegudes. Mul ei ole küll meest, kes mind hommikust õhtuni kallistuste ja ilusate sõnadega üle valaks, aga mul on mees, kes on mind endast ettepoole tõstnud, kelle kõrval ma tunnen, et minust hoolitakse ja minu eest hoolitsetakse, kellega ma saan alati arvestada.

 

Mida sa praegu tahaksid? Midagi magusat.

Seks hommikul versus seks õhtul? Hommikul ja õhtul.

Mis su lemmiksöök on? Ja lemmikjook? Esikohta jagavad koorene lõhesupp ja krõbedad praekartulid külma sibula-hapukoorekastmega. Lemmikjooki mul ei olegi, kui vett mitte arvestada. Stressirohkel ajal käivad neelud coca-cola järele, aga ei pea seda oma lemmikuks, pigem halvaks harjumuseks.

Lemmiklinn Eestis? Aegade algusest on see olnud Tartu.

Kas “Titanic” on sind nutma ajanud? Jah, ka teisel, kolmandal, neljandal, viiendal, kuuendal… Aa, ei, neljandal korral vist ikka ei ajanud nutma.

Kui tihti sa pisaraid valad? On olnud kuudepikkuseid perioode, kus nutsin iga päev. On olnud perioode, kus nutsin sageli. Ilma selge põhjuseta. (Pikalt kestnud depressioon.) Viimasel aastal olen pigem harva nutnud ja pisaratel on põhjus olemas olnud.

Kui saaksid üheks päevaks oma sugu vahetada, siis kas teeksid seda? Ei. Esiteks ma ei oskaks pissida ja teiseks ma ei oskaks selle erilise päevaga lihtsalt midagi peale hakata. 

 

PS! Nüüd on juba kuues päev ja pea ei ole enam nohust paks – laatsaret hakkab lõppema!