Meid on nüüd kaks nädalat ja natuke peale kuus olnud ehk Härra on vist juba talvepuhkusel. Igaks juhuks võttis tulles kogu oma elamise kaasa, kuigi jutt jäi, et puhkab veidi kodus ja siis teevad veel 2-3 nädalat tööd. Rohkem pole tööst juttugi olnud ja aknast välja vaadates (eeldades, et Poris on üsna sama vaade) võib öelda, et ilmselt ei tule ka enam, aga kunagi muidugi ei tea. Me igatahes arvestasime, et Härra käib veel korra Soomes ja kuna ootamatu kojutulekuga jäi kasutamata üks edasi-tagasi laevareis, siis lükkasime need piletid rohkem kui kaks nädalat tagasi suure ajavaruga edasi ning eile avastasime, et see ajavaru oli kätte jõudnud, aga jõudsime vaid tõdeda, et laev, millele oli ostetud pilet koos kajutiga, oli jõudmas sihtpunkti, nii et päästa ei olnud enam midagi ja jäime kulutatud rahast ilma. Üldse ei aja tigedaks, kui isegi kaks pead ei suuda sellist asja meeles hoida!

Koos olles on aeg muidugi hoopis teisiti kulgenud, möödunud kiiremini ja sisukamalt, pole siis ime, et rohkem kui kaks nädalat edasi lükatud laevareis ootamatult kätte jõudis. Selle kahe nädala sees oleme käinud kinos, mängutoas, uut (teise vana) autot ostmas, teatris, ühe autoga ülevaatusel, teisega keemilises, ühega Webastot paigaldamas, teisega diagnostikas, kahega rehvivahetuses ja kolmandal vahetas Härra ise rattad ära. Oleme uue auto puhul “liigutanud” nii vanemate kui ka sõpradega, oleme teinud koduseid filmiõhtuid, käinud saunas ja väljas söömas ja siis sõprade juures söömas ja vanemate juures söömas ja me mõlemad oleme Härraga selle lühikese aja jooksul sedasi kosunud, et täna otsustasime crosstraineri osta.Härra tõi mulle väikese rullakebabi, et ma näost ikka veel ümaramaks läheksin. See oli Soomes mu lemmik ja see maitseb isegi külmana väga hästi.

Lisaks olen ma vahepeal kulutanud vähemalt 3 täispikka päeva autode varuosade ja laste talvevarustuse otsimise-ostmise peale ning mõlema kategooria summad jäid samasse auku. Kahe lapse täisvarustus saabastest mütsini läks maksma sama palju kui Chrysleri esiamordid, tagumised pidurikettad koos klotsidega ja erinevad filtrid + 5 liitrit täissünteetilist mootoriõli. Kusjuures lastele soetatud asjade hulgas on korraliku soodukaga laojääke ja isegi kasutatud asju, aga auto varuosad on kõik uued ja keskmisest kallima hinnaga variandid (firmad), mida internetiavarustes soovitati. Ma ei oska nüüd hinnata, kas autoosad on soodsad või on lasteasjad kallid…

Selle kahe nädala sisse on jäänud ka omajagu tatirätikuid – Neljas jäi haigeks, nädal hiljem jõudis järg Kolmanda kätte ja Esimene sai ka oma osa ning puudus koolist esimest korda haiguse pärast. Ainus, kes on augustist alates korralikult lasteaias käinud (rekord!), on Teine, tema pole veel päevagi haige olnud. Ja nüüd ma sõnusin selle ära.

Nädala alguses ei käinud mina ka koolis, sest ma ei saanud kuidagi vedama. Oli mu halva enesetunde taga ainult Neljanda tõttu magamata ööd või oli mul endal ka mingi vimm sees, ei oska öelda, aga püsti ma end ei saanud ja ma olin nii rahul, et mul oli Härra kodus, kes ise terved lapsed lasteaeda viis. Ma olin üldse nii rahul, kui Härra ütles, et ta saab vähemalt nädalaks koju puhkama – jee, mul hakkab ka puhkus ja ma saan rahulikult keskenduda õppimisele! Reaalsus on see, et ma ei ole vahepeal pea üldse õppinud. Ikka tahaks õhtul tema kaisus telerit vaadata, mitte omaette “Rakvere romaani” lugeda ja päeval oleme enamuse ajast lennus olnud, nii et siis pole ka olnud aega õppida. Täna läks Härra ilma minuta Teisele vanaema juurde järele, et ma saaksin rahus kooliasjadega tegeleda ja mida ma teen…

Kuna ma homme taas kooli ei lähe, sest lapsed on ikka haiged, emal on sess ja Härral Tartus uuringud, siis ma saan tänased tööd ka veel homse varna lükata. Tegelikult ma nii ei tee. Kirjutaksin küll pikemalt maast ja ilmast ja sellest, kuidas ma pärast eilseid sündmusi oleksin valmis isegi Keskerakonna poolt hääletama, aga tahan ikka täna tubliks hakata ja teha ära need asjad, mille tähtaeg on juba kukkunud või kukub tänase kuupäevaga.