Meie kolimine edeneb suurepäraselt!

Kuna kolimine üksi on igav, siis tuleb ikka ja jälle samal ajal autodega tegeleda. Üks auto sai kõik jupid kätte, teine pooled, aga pole aega autosid kuskile remonti viia. Voyageril hakkas Saaremaalt tagasi tulles radiaator lekkima ja mitte vähe, vaid ikka sorinal. Me pole leidnud sobivat radiaatorit ja pole aega sellega tegeleda, aga õnneks lekkepeataja andis veidi ajapikendust. Autod on hetkel teisejärgulised, aga loodetavasti elavad üle ega vea meid alt. Ka selle kohutava külmaga mitte.

Jep, ilmataat saatis meile kolimiseks ideaalsed ilmad. Kuigi ma olen vähe väljas tegutsenud, olen ma väga külmunud. Härra on tõeline kangelane, et sellise külmaga üldse mitte sobilikes riietes õues või õue vahet mässab. Täna, kui termomeeter näitas -28 ja mu sõrmi torkis jäänõelte armee, küsisin kõrvalhoonet tühjaks tassivalt Härralt ega tal külm ei ole. “Ei. Mul on lihtsalt %¤*”¤#&@ jääkülm.” Minu saatis ta tuppa sooja, ise jäi külma trotsides tegutsema.

Kuna külmaga pole ikka veel piisavalt põnev kolida, siis otsustas Ruubi ka väga haigeks jääda. Kibekiire pakkimise ja kolimise vahelt jõuab ju ikka viia kassi kliinikusse tilguti alla ning ta pärast sealt ära ka tuua ja sedasi kaks päeva järjest. Kusjuures eile jõudsime just kalli rendikaubikuga koju, kui pidime kohe kassiga Rakverre edasi minema, sest tema olukord oli tundidega ikka väga hulluks läinud. Nagu kiuste ei läinud Voyager külma pärast käima, et oleksin saanud üksi minna. Õnneks saime selle sõiduga 18 m2 vaipkatet korterisse toimetatud ja õhtul sain juba Voyageriga kassile järele minna ning Härra sai tegeleda kolimisega, milleks me kaubiku rentisime.
Enne kassi kliinikusse viimist tõime ka Härra kipsjalaga venna Tallinnast koju, millele kulus paar tundi. Õnneks oli ka siis väike kasu sees, sest leidsin sel ajal, kui tema karkudel Maksimarketist söögikraami ostis, Bauhofist laste magamistubadesse lambid. Olukord oli hämaruse saabudes siiski natuke koomiline – meie kallis kolimisauto oli olnud pool päeva kiirabibussi eest.

Ahjaa, kaubikule läksime rongiga järele, aga rong hilines külma pärast ja nii me seisime 20 minutit käreda pakase käes, hiljem sõitsime külma kaubikuga koju ja külmetasime kolimise käigus ning täna külmetasime terve päeva, sest majast viidi ära 3 kaubikutäit asju. See tähendab, et mehed käisid 27374849 korda toa ja auto vahet ning terve selle aja oli uks lahti. Kaks väga külma päeva on seljataga ja homme tuleb kolmas hirmuskülm päev, kus viime aiast kiige, mis tuleb enne lahti võtta, laste mängumaja mõõtu auto ja jänesepuuri koos jänestega. Kuna kõik korraga kärule ei mahu, siis tuleb kaks korda sõita.

Majas on ka veel veidi pakkimist köögis ja vannitoas, lisaks kõvasti koristamist ning Härra peab natuke torutöid tegema, sest meil pole (nõude)pesumasinatel kraane vahel ning seetõttu on need suured asjad veel kolimata. Kuna täna sai kütta külmakraadite kohta liiga vähe ja uks oli enamuse ajast valla, siis homme ootab meid ilmselt jääkülm maja.

Kui homme ei saa majaga otsi kokku tõmmata, siis ülehomme küll. Tahaksime, et see kõik juba läbi saaks. Esiteks on kirjeldamatult kurb näha, kuidas armsad nurgad aina tühjemaks jäävad ja kõik mälestused kaubikusse tassitakse. Teiseks on kole külm. Kolmandaks ei saa lapsed ja kassid igavesti pagendatud olla.

Tegelikult on nii kurb olla, et enda koos hoidmine on korralik väljakutse.

Veidi veel…

Järgmine kord kirjutan juba korterist. Ühes, teises või mõlemas mõttes.