Täna öösel tundsin puudust võimalusest anda kolme ja poole aastasele rinda, sest millegi muuga ma ei osanud last lohutada. Beebide seletamatute nuttude puhul on see aidanud, aga kuidas aidata nutvat last, kes lihtsalt ei väljenda end verbaalselt, kui mitte arvestada läbi nutu “uui-uui-uui-uui-uui” ulgumist?

Kolmas magas eile algusest peale rahutult, aga kella poole kaheteistkümnest hakkas ta läbi une vaikselt tihkuma ja lõputult mööda voodit aelema. Tõusis korduvalt istuma ja viskas end uuesti pikali, ise samal ajal vaikselt jorises ja nuuksus. Kui see nutt hakkas hullemaks minema, siis küsisin, kas tal on kuskilt valus, miks ta nutab. Selle peale hakkas ta üldse voodist käpuli maha minema, oleks äärepealt nina ees alla kukkunud. Sealt edasi hakkaski see “uui-uui” lohutamatu nutt pihta.

Süles ta rahulikult ei olnud, end kaisutada ei lasknud, ühelegi küsimusele ei vastanud. Läks ainult aina rohkem endast välja, lõpuks ta nuttis, köhis, krooksus ja öökis samal ajal. Viisin ta vannituppa, kus ta köhis ja öökis suure hunniku venivat ollust välja, mille puhul ei saanud aru, kas see tuli kopsudest või maost. Pärast seda ta hetkeks rahunes, aga siis hakkas uuesti “uui-uuitama” ja see ärritas. Ma ei saanud aru, mis tal viga on , ta ise ei rääkinud ühtegi sõna ja ajas ennast ise aina suuremasse hüsteeriasse. Ta nuttis nii, et tema rindkeresse tekkis iga nuuksatusega sügav lohk ja ma pidin enda ribisid kompima, et aru saada, kas see on normaalne. Ma ei saanud aru.

Selliseid veidraid nutmisi on tal ka varem esinenud, aga siis ta oli nii palju väiksem, et ma ei oodanudki temalt oma küsimustele vastuseid. Seekord ootasin, aga ei saanud ikkagi temaga mingisugust kontakti. Lõppes see asi nii, et viisin ta meie voodisse, kus tal läksid silmad kohe pahupidi ja ta jäi magama. Ainult nuuksus veel läbi une. Rahulikult siiski magama ei jäänud, ikka keerutas end ühele ja teisele poole. Härra ei olnud veel magama jäänud ja ööund oli talle veel jäänud vaid viis tundi. Tema säästmiseks viisin lapse teise tuppa tagasi ja magasin poole viieni tema kõrval. Ta magas terve aja rahutult, vahepeal rääkis läbi une, siis jälle tihkus veidi, siis istus või otsis uut asendit.

Ei olnud tore öö, aga tema ärkas ikkagi hea tujuga ega mäletanud öisest nutmisest midagi. Kõlab unepaanika moodi ja ma arvan, et sellega tegu oligi. Samas üsna rahutu magaja on ta suurema osa ajast nii või naa olnud. Ta väga tihti niuksub läbi une ja vähkreb palju, seetõttu on tema kõrval raske magada.

Nagu kirjutasin, siis selliseid nutmisi on enne ka olnud ja vähemalt ühe korra on ta veel samamoodi nutmise ajal suure koguse lima välja köhinud, kuid järgmisel päeval arsti juures käies olid kopsud puhtad ja laps korras. Ega ma ei tea, kas ta köhis selle välja, äkki tuli see maost, sest ka tookord ta köhis ja öökis samal ajal.

Kui limavärk päris tavaline pole olnud, siis hüsteerilise nutmise ajal krooksumine küll, sest ta ahmib hullult õhku sisse. Mul olid need nutmishood ammu meelest läinud, ma pidasin seda enne lihtsalt päevasündmuste üleelamiseks või mingiks perioodiks, sest vahepeal esines seda pea igaöiselt.

Parem oleks, et praegu oli see ühekordne teema, sest varsti on muidu minul jälle magamata ööde paanika. Viimased 3 ööd on olnud lühikesed, kehvad ja ebamugavad, sest olen maganud Kolmanda kõrval maas madratsil või poiste vahel suures voodis. Täna varahommikul oli nii hea tunne oma voodisse kukkuda, aga kondid on siiski endiselt haiged ja suu ainult haigutab.