Ma ei mäleta, kas ma blogis kirjutasin Kubija loodusspaasse minekust midagi, aga kes jälgivad mu Facebooki või nüüd ka taaselustatud Instagrami kontot, siis teie olete ilmselt kursis, et viisime ellu just ühe perepuhkuse. Kes ei olnud kursis, siis nüüd peaksite olema. Selle kahepäevase Lõuna-Eesti väljasõidu ajal käisime ka Otepää Winterplace`s tuubidega mäest alla kihutamas ja see oli tõesti kihutamine! Kuna suurem grupp tuli ka samal ajal peale, siis meil soovitati kasutada vaid kahte esimest rada, mis olid mõeldud väikestele, kuid need rajad olid nii libedaks sõidetud, et nendel sai palju kiirema hoo sisse kui eriti karmil rajal, mille Härra järele proovis. Neljanda jaoks osutus see hoog nii hirmsaks, et tema teist korda enam minna ei tahtnud, kuigi väitis, et talle meeldis. Proovisin küll endaga ka ühele sõidule meelitada, aga ei õnnestunud.Minuga tegi 10+ sõitu Kolmas, temal ei saanud sellest küllalt, sama palju sõite tegi ta ka issiga. Kui videoklippi vaatate, siis keerake heli enne igaks juhuks maha, sest minu kõlaritest kostus väga kõva sahinat ja mul polnud volüüm isegi poole peal.
Nagu näete, siis Bredeni mütsid on lastel (ja meil endil ka) peas ning selle kohta võin öelda, et “kes palju tahab, see vähe saab ja kes vähe tahab, see üldse ei saa” ei pidanud seekord paika. Ma tahtsin vähe (küsisin soodushindadele soodushinda) ja sain palju ehk tervele perele tasuta mütsid ja sallid. Härra vaatas neid alguses küll väga kõhklevalt, eriti torusalli, aga kui selle kaela tõmbas, siis ära võtta seda enam ei tahtnud. Ta pidas end muidu vanakooli (pika tavalise salli) meheks, kuid kuna meil on kodus mingil põhjusel vaid viru valge sall, siis seda ta kanda ei tahtnud ja nii tal tegelikult salli ei olnudki. Nüüd on ja ta on sellega väga rahul.
Minul, Härral, Kolmandal ja Neljandal on 100% meriinomütsid ja -sallid ning Esimesel ja Teisel on meriinovoodriga mütsid ja sallid. Alguses olin seda meelt, et 100% meriinovilla omad on vaieldamatult paremad ja need tõesti on nii mõnusalt pehmed, venivad, mugavad, aga tänaseks on välja tulnud ka nende üks miinus – need jäävad väga hästi takjakinnituste külge. Väikesed on mitu korda oma õueriided sedasi mütside ja sallidega ühte hunnikusse visanud, et viimased on takjakinnistuse külge jäänud ja minu müts jäi ka Kolmanda jope külge kinni, kui teda vaatetornist süles alla tassisin. Tulemuseks on veidi topilised kohad, mis praegu küll silma ei torka, aga kui nii juhtub veel ja veel ja veel ja veel, siis peagi kaotavad meriinovillased asjad oma algse ilu. Järgmisel korral valiksin meriinovillased asjad suurematele, sest nemad oskavad jälgida, et mütsid-sallid ei läheks takjakinnituste vastu.
Seekord tegin valiku tegelikult puhtalt värvitoonide põhjal, et kõigil oleksid erinevad ja samas sellised mütsid-sallid, mis veidigi sobiksid kokku õueriietega ning meile Härraga valisin ühevärvilised, sest me oleme äkki liiga vanad tähemustri jaoks. Teist korda teeksin valiku ka juba ka materjali põhjal ning eelistaksin enda puhul 100% meriinovilla. Meriinovoodriga mütsid ja sallid ei liibu nii pehmelt vastu pead ja kaela, aga samas on nende pluss jälle see, et need ei lähe topiliseks, nii et kasutusea pikkuse suhtes võivad need paremad olla. Loodetavasti oli see kellelegi kasulik info valiku tegemisel, mitte ei ajanud nüüd rohkem segadusse. Soodushindadega hooajatooteid veel jagub ning lisan juurde, et 7+ suuruses torusallid sobivad ka täiskasvanutele. Minul, Härral ja Esimesel on samas suuruses mütsid ja sallid, nii et päris universaalsed suurused. Teisel on samuti 7+ suuruses sall, sest ta saab kohe 7-aastaseks, aga kasvult on ta keskmisest veidi väiksem (115 cm pikk) ja talle osutus sall natuke suureks. Ta muidugi ise venitab ka seda hoolega veel suuremaks, sest tal on komme salli suus hoida, mida on näha ka piltidel.
Minnes tagasi meie kahepäevase väljasõidu juurde, siis ma kirjutan sellest peagi pikemalt, ei ma piirdu ainult selle Winterplace`i osaga. Mul on lihtsalt videomaterjali (kus ma ei räägi sõnagi) ka veidi, aga selle kokku monteerimine mul käpas ei ole, nii et postituse valmimine võtab vähe rohkem aega ja Winterplacest oli lihtsam alustada.
Breden on Eesti turul ikka revolutsiooni teinud, väga äge. Kratil on fliisvoodriga müts ja sall, sest ta on õudne külmavares ja läheb kodunt välja juba kell seitse. On soojas olnud küll 🙂 Prooton on veits soojaverelisem, aga eelistab meriinovoodriga mütsile ja kaelusele oma Kivat tuukrimütsi. See jääb talle aga järgmisel aastal väikseks, nii et eks me näe… Kevadeks on õhukesed mütsid juba kõigile olemas, sh mina, mees ja mehe laps.
Tere
Äķki sa saad enda mütsist ka tagantpoolt pildi teha? Ja oskad öelda mis suuruses peaks võtma kevadmütsid 6 ja 7 aastastele?
Ma soovitan soojalt lapse pea ümbermõõt mõõta ja otsida Bredeni lehelt suurusetabel. Mina oma viiesele nt ostsin suuruse 3-5 aastastele ja see oli talle isegi nõks suur. Bredenile võib ka alati kirjutada ja paluda täpsemaid mõõte ja soovitusi, klienditeenindus on seal super!
Lapsed nii erinevad, meil on näiteks 5-aastase pea suurem kui vanemate vendade oma, aga samas sobib kõigile suurus 51/54. 🙂
Mul enda mütsist tagant pilti ei ole, aga vaatasin, et videos näeb külje pealt hästi ja piltidel on laste mütse tagant näha, minu oma hoiab umbes samamoodi. Ma arvan vähemalt, ise näinud ei ole. 😀 Härra müts on küll peas samasugune nagu laste mütsid nende peas.
Su Teine on nii minu Teise moodi igas mõttes, et oleks nagu kaksikud, ainult mõned aastat vanusevahet.
Meie pole sinna Otepääle jõudnudki, ehkki palju lühem maa on minna.
Hästi vahva, et te võtate ette ja lähete, loote ilusaid mälestusi, ehkki ma tean väga hästi, mis seal taga on (närvid!). Aga närvid taastuvad ja ilusad meenutused jäävad 🙂
Nii on, pilte vaadates on alati tunne, et küll oli tore. 😀
Bredenil on enda kodukal ka kirjas, et meriinomütside topilisi kohti saab topieemaldajaga korda :).
Meil on tervel perel meriinovoodriga mütsid. Mees oli ka veidi kahtleval seisukohal, et mida ma talle tellida tahan, aga oli ikka nõus lõpuks. Oli meie pere esimene katsejänes koos pesamunaga :P. Siis tellisin endale ka meriinovoodriga mütsi ja muide tähtedega 😉 :D. Ja lõpuks vahetasin vanema poisi Lenne tuukrika Bredeni kaelus-mütsi vastu välja. Mina olen igati oma valikutega rahul :).
See tuubirada tundub väga äge ikka. Hakkasin kohe mõtlema, et tea kas mu vanem kutt (3aastane) sealt julgekski rohkem kui ühel korral alla tulla :D.
Lassie kombe kohta polnud kõige lohutavam lugeda muidu. Just mõned päevad tagasi ostsin poisile järgmiseks talveks Lassie kombe :P. Noh, loodan parimat igaljuhul :D.
Kui poiss muidu argpüks ei ole, siis vast julgeks ja isegi kaifiks. Meil preili üleüldse väga suur argpüks, näiteks basseinis hakkas mul süles karjuma, kui temaga veidi sügavamas vees olin ja tal jalad põhja ei läinud, ei lugenud, et teda kinni hoidsin, saunas kardab, võõrastes vetsudes kardab, kui vett tõmban ja nii edasi. 😀
Ja see topilisuse eemaldamine, ma ei tea, kuidas ma seda osa ei näinud, aga hea teada!