Ma loodan, et ma nüüd midagi ära ei sõnud, aga mure “kass pissib 2-3 korda päevas minu või Teise voodisse” sai lahendatud ning magamistubade uksed on juba mitu nädalat hommikust õhtuni pärani.
Pissimismaraton lõppes siis, kui ülemisele korrusele ostsin teise liivakasti – kass oligi lihtsalt liiga laisk, et esimesele korrusele vetsu minna. Kuigi maraton sai läbi, siis üksikud pissimised ikkagi jäid, aga tänaseks olen aru saanud, millest need tulid. See on nüüd see pedandi osa. Ruudile sobib käia ainult piinlikult puhtas liivakastis, ja kui ta paari pissihunniku vahel veel saab kikivarvul rõvedustundega puhast kohta otsitud, siis rohkemate hunnikute või paksema kraami vahele tema enam ronima ei hakka. Tegelikult kasti hüppab ta küll, lausa 10 korda järjest hüppab sisse ja välja ning see on selge märguanne, et tal on suur häda, aga liiv ei ole piisavalt puhas. Samal ajal, kui ma liiva puhastan, seisab tema kannatamatult kõrval ja esimesel võimalusel hüppab kohe kasti keha kergendama. 
Ühel hommikul kuulsin, kuidas ta sahistas pikalt liivakastis ja siis tuli nõutult minu voodisse ringiratast kõndima. See oli kahtlane ja jäin teda jälgima – lõpuks leidis ühe koha, kus oli väike tekikoti volt, ta hakkas seda kraapima ja kui ma küsisin, mida ta teeb, siis viskas end ruttu pikali ja vaatas mulle süütu näoga otsa, sedasi mitu korda. Ajasin end siis voodist välja, koristasin tema liivakastist paar hunnikut ära ja ta läks tegi oma häda sinna.
Kui nüüd kass kuskile mujale pissib, siis on teada, et saan selles süüdistada vaid iseenda laiskust.
Nüüd, kus pissimismure on lahendatud, on elu kassiga eriti tore. Lausa nii tore, et ma tahaksin ühte pooleaastast triibikut veel juurde, aga enne tuleb Ruudi ära kastreerida. No ja Härra ka nõusse saada… Kallis, kui loed, siis googelda “üks või kaks kassi” ja loe teiste kogemusi, kuidas kaks kassi pööravad teineteisele rohkem tähelepanu kui näiteks kardinatele, mis meil on juba üsna augulised.
Kahe kassi omanikud võiksid muidugi kommentaarida, miks kaks kassi on parem kui üks. Kui ei ole parem, siis seda ei tasu igaks juhuks mainida, pärast Härra loeb…
Kui ma kassimeeme otsisin, siis nägin pilti, kus oligi just see vaatepilt, millest ma siin vaikselt unistan. No vaadake, kui harmooniliselt nad koos mõjuvad:
Tahaksin meie punasele triibikule juurde just halli triibikut, sest nad sobiksid siis nii hästi meie punase Lotte ja halli Milliga. Tegelikult mind lihtsalt kõnetavad triibikud, ja kuna punane on juba olemas, siis teine võiks olla halli värvi, sest muid variante eriti polegi.
Et siis sellised lood… Veider, kuidas ma suvel olin veel seda meelt, et mitte ühtegi karvaajajat tuppa ei tule, aga nüüd juba igatsen teist juurde. Nii lihtne ongi muutuda kassitädiks. 
kas ta õues ei võiks asjal käia? oleks oluliselt lihtsam, kui eluaeg kassi järelt koristada.
mu praegune kass on selline, no kuidas nüüd ilusti öelda, mitte kõige targem… eelmised on kenasti ukse juures istunud ja nõudliku madala häälega teatanud, et tal on õue vaja minna. see isend aga teeb imelikke vaikseid mäugumisi näiteks magamistoas või keset kööki või jumal teab kus, aga mitte ukse juures. kust ma pean niiviisi aru saama, et õue on vaja?? võibolla on hoopis tagaaetud mänguasi kapi alla veerenud. öösel on eriti sõge värk – kass hakkab üle minu juuste kõndima, valjult nurruma ja lõpuks näuguma või lausa üle magajate rallima, ikka nii, et magaja tõmbub valust krõnksu, kui kass üle kõhu tuuritab :S
Ma teda õue lasta ei taha jah. On küll oma aed, aga mitte enam pikka aega ja kui korterisse kolime, siis ma teda enam mingil juhul ei julge välja lasta. Siis on liivakasti kergem koristada kui kassi rihma otsas õues pissitada. 😀
Ruudi närib ja lakub mu juukseid ning teeb ka tormijooksu üle minu, aga tal on siis lihtsalt igav, see pole märguanne, et tahab pissile. 🙂
Õue kassi saata on küll mugav.. Aga ainult siis mõeldav, kui lähimad naabrid on alles 15-20 km kaugusel või kass on pandud rihma otsa. Mitmete õues vabakäigus peetavate kassiomanike naabrina ei saa minust kunagi kassisõpra. Mõtle, kui sul käiks need “armsad karvakerad” aias (nt laste liivakasti ja ürdiaeda) kusemas, lilli välja kraapimas, kasvuhoones taimi järamas või ukse ette situmas. No ei ole meeldiv.
Jep, mul ongi aed võõraste kasside läbikäiguhoov ja seetõttu ka ei taha kassi õue lasta.
Meil on igal aastal üks konkreetne mustsõstrapõõsas täis lastud ja see hais on lastele ka külge jäänud, kui nad on põõsaste vahel mänginud. Ükskord lasti ka läbi iluvõre radiaatori peale ja see hais saatis meid mitu nädalat autosõitude ajal. Vähem tüütu pole see, kui kõutsid varahommikul kell 5 akna all kaklevad. :/
Seda ma kahtlustasin ka, et ei lase õue just korterielu tuleviku tõttu. Nii et ikkagi kolite? Kui nii, siis mul on väga kurb seda kuulda, sest lugesin just teie majalood läbi ja te olete seal nii palju ja südamega teinud.
Mu kassi öine terror on alati väljaküsimine – nagu ennast püsti ajan, kohe kimab ukse juurde. Kui mees tõuseb, siis esmalt külmkapi manu 😀
Kui me lotoga ei võida, siis ilmselt esimesel võimalusel kolime, aga veel ei tea, millal see juhtub. Maja praegu müügis ei ole, aga hiljemalt kevadel läheb ilmselt uuesti üles.
Ma viitsiksin pigem kassikasti puhastada, kui keset ööd kassi välja laskmas käia 😀
Ma ei taha olla peorikkuja, aga selline suvalisse kohta laskmine reeglina ei muutu paremaks vaid ikka ainult hullemaks.
Esialgu on asi omas laiskuses, lõpuks ei suuda keegi enam aru saada, millal kast kassile piisavalt puhas või liialt must. Kui siis ainult selle järgi, et järjekordne asi on kusagil täis lastud.
Peale 5-t aastat kannatamist ja, voodite ja KÕIKIDE jalanõude ja garderoobikapi ja puhta pesu jne täiskusemist leidis meie (lõigatud emane) kass koha maal õueavarustes.
Meil asi õnneks nii hull ei ole, kass pissiski ainult kahte kohta ja praegu on sellega rahu majas. Loodan, et nii jääbki, ka siis, kui teine kass peaks majja tulema. 🙂
Kahju, et teil nii läks, aga ma veel ei riku oma pidu ja olen positiivne. Kas nüüd oletegi kassitud? Ma mõtlen, et ma pärast sellist kogemust vist ei tahaks enam kassi…
Alustuseks oli tal ka üks või kaks kohta, kuhu käis. Aga kui neid kõrvaldama ja turvama hakkasime, siis leidis uued.
Ka lapsed teadsid, et kilega kattemadratsid nende voodis pole sellepärast, et nemad voodisse pissiks vaid ikka selleks, et kass madratsit täis ei saaks pissida. 😀 Mitte, et ma laste pärast poleks muretsenud, aga see tõesti ei olnud esimene põhjus.
Lootsime ikka, et läheb paremaks (või ei lähe hullemaks), aga ainult hullemaks läks.
Eks oma laiskus ka süüdi osalt. Ja eks peamine põhjus mida ise arvame oligi see, et temale lihtsalt ei sobinud korterielu ja see tekitas temas meeletut stressi, lisaks lapsed, kes lisandusid peagi peale korterisse kolimist.
Hetkel oleme täiesti kassitud. Alles paar kuud möödas sellest, kui kassi maale viisime. Eks tulevikus vaatab seda asja, aga hetkel ei taha kassist omas kodus kuuldagi.
Meil ta valis kaks kohta välja vist seetõttu, et ta kassipojana tulles pissis kogemata nendesse kohtadesse, ta polnud varem liivakasti näinud. Kui laisaks muutus, siis hakkaski oma vanu häid kohti täis laskma. Aga kui uksed olid kinni, siis käis liivakastis. Ükskord läksin kiiruga ära, jätsin pissise voodikatte vannitoa ukse taha maha ning koju tulin alles järgmisel hommikul, aga rohkem polnud ta sinna pissinud. Vaibad ja muu jäid kuivaks, aga kui ukse(d) lahti unustasime, siis kasutas kohe võimalust. Nüüd, kus teisel korrusel on eraldi liivakast, siis on uksed 24/7 valla ja ta on pissinud kolme nädala jooksul 3 korda voodisse ja iga kord oli liivakast koristamata. Korra nädalas on ikka palju parem seis, kui 2-3 korda päevas, ma olen lootusrikas. Enam ei pane ma magamistubade uksi siis ka kinni, kui ära oleme ja kõik on korras olnud. Stressis ta justkui ei oleks, aga muidugi kassi sisse ei näe.
Korteris oli meil kass, kelle puhul paistis stress kaugele. Ta küll käis ilusti liivakastis, aga ta oli megapeenike ja sõi vähe, karv oli tuhm ja lahti, ta nuttis kogu aeg aknalaual ja nii edasi. Hakkas kahju ja viisime vanemate juurde laudakassiks. Noh, sealt trügis jälle tuppa, aga ta käis toas vaid oma saaki söömas ja magamas, enamuse ajast veetis põldudel hiiri püüdes. Läks ilusaks turskeks kassiks, kellel oli imeilus siidine läikiv karv. Hoopis teiseks kassiks muutus. Tubane elu ei sobi igale loomale ja seetõttu veidi pelgasin uue kassi võtmist, aga Ruudi isa on hästi laisk nurrumootor, kes ei viitsi laudast väljas käia ning tahab palju inimese seltsi. Lootsin, et äkki kassid pärandavad koos värvitoonidega ka iseloomu ja praegu tundub, et Ruudi on isasse, samasugune nurrumootor, kellele sobib laisa toakassi elu ning kes ainult lööks nurru ja nühiks end vastu inimesi. 🙂
Meie võtsime ka alguses ühe valge armsa kassitüdruku, kuid üsna pea hakkas ta üksi jäädes pahandust tegema – tapeeti seinast maha kraapima, köögipaberit kõigepealt põrandale ajama ja siis ribadeks tapma ja nii edasi. Lugesin ka veidi internetis ning hästi paljud on võtnud esimesele kassile seltsilise. Nüüd on selle koha pealt elu rahulik, sest kui kummalgi kassil igav hakkab, minnakse teist kiusama ja vastupidi. Jooksmist ja rallitamist on palju (sellega seoses soovitan varakult nipsasjakesed äärte pealt ära panna 😀 ), kuid mööblid ja kardinad on täie tervise juures. Samuti pole rohkem tapeeti maha tiritud.
Pissiprobleem on meil ühe preiliga ka. Nimelt läheb laseb tema kott-tooli peale, mis kõla järgi kassiliivale kõige lähedasem ning ka siis kui liivakast tema jaoks liiga must on. Õnneks ei ole ta täielik pedant, vaid seal on tõesti süüdi enda laiskus, et tihedamini liivakasti ei puhasta. Kahe kassiga tuleb muidugi kõvasti hoolsam olla, sest “toodangut” tuleb ju topelt 😉
Loodetavasti teine kass eelistab siis esimese korruse liivakasti ja asi on tasakaalus. Koristada tuleb muidugi veel tihedamini, et üks peen kassihärra ei peaks oma käpakesi määrima. Loodan, et talle ikka sobib liivakast, mida on keegi teine kasutanud. 😀
Meil on tapeet ja mööbel puutumata, aga kardinate küljes riputakse küll ja lapsi “murtakse” isuga. Ükskord kavatsen seda filmida, nende müramised on nii lahedad. 🙂
Ma ootasin selle klipi algusest peale, et kohe järgmisel hetkel võtab lakkuja teisel hammastega “õrnalt ja armastavalt” kõrist ja siis veerevad koos räheldes teki pealt alla, aga seda ei juhtunudki. 😀 Kui see videolõik oleks minu tehtud, siis täpselt nii see oleks olnud. Mu kassid on vist ikka ühed erilised masuurikad.
Ma ootasin sama. 😀
Mina ka kassi õue ei laseks. Statistika ütleb ka, et toakassi keskmine eluiga oli vist 8-10 eluaasta ringis aga õuekassil kuskil 3-4 aasta ringis.
Pooldan ka kahe kassi koos pidamist. Loomadel endal on seltsim olla ning päeval kui pererahvas on ära siis ei hakata igavusest lollusi tegema. Öised jooksumaratonid võivad algul närvesöövad olla aga sellega harjub ja kõik kassid ei jookse ka öösiti.
Super oli vaadata kuidas kassid koos mängisid ja omavahel suhtlesid ning päeval kui inimesed tööl siis ei pidanud üksi olema. Üks minu kassidest sai küll õnnetuse tõttu hukka aga plaan on kindlasti jälle teine kass ka võtta.
Kurb kuulda. 🙁
Jooksumaratone oleme kogenud, see ongi üks põhjus, miks meil perepea teist ei taha, aga tookord oli meil ukseta magamistuba ja kassid lasid üle meie. Nüüd saaksime ukse kinni panna ning tuleks vaid madin ja kolin ära kannatada, kui sedagi. 🙂
Tõime ka juuni lõpus ühe pisikese kassipreili koju. Kaks päeva vaatasime seda üksikut arglikku kiisut ning otsustasime, et see ikka pole mingi elu – meie elukaaslasega oleme päev otsa tööl ja kass peab üksi tegevust leidma. Võtsime ruttu kiisupoja endiste omanikega ühendust ning tuli välja, et pesakonnast oli alles üks valge isane. Kuigi alguses kahe eri soost kassi võtmine veidi hirmutas, otsustasime siiki, et võtame ikkagi ära. Ja tead, see oli suurepärane otsus!
Kassid olid uuesti kohtudes esimesest hetkest alates parimad sõbrad ning siiani kogu aeg magavad kaisus, pesevad teineteist ning muidugi teevad ka koos pättusi. Siiski, olen meeletult rahul, et otsustasime ikka kaks kassi võtta, seda on nii näha, kui õnnelikud nad koos on! Lihtsalt hoidsime silma peal, millal oli õige aeg isasele op ära teha.
//s.imgur.com/min/embed.js
Ruudil oli muidugi see eelis, et mina ja pesamuna oleme kogu aeg kodus, seetõttu ei pidanud kohe seltsilist oluliseks, aga nüüd näen küll, et ühel kassil on rohkem möllutuju, kui minul ja neljal lapsel kokku. Talle kuluks üks mürakaru seltsiks ära küll. 🙂
Ma siin olen ka mõelnud, et kas peaks võtma emase või isase. Mõlemad saaksid nagunii kastreeritud/steriliseeritud, aga äkki emane ei ole nii mänguhimuline… Või siis ongi emane pigem hoolitsev ja rahulik ning taltsutab ka teist vähekese. 😀
Ja Sa tõesti tunned ,et nelja põnni kõrvalt jagub energjat
Veel kahe kõutsi kantseldamiseks ?!
Palju nad ikka kantseldamist vajavad – söök ette, liivakastid puhtaks, korra nädalas maniküür, möödaminnes mõned paid, teleri vaatamise ajal natukese mängimist jne. Ma praegu pigem tunnen, et kass annab energiat juurde. 🙂 (Kui just 3 korda päevas voodisse ei pissi.)
Kuidas sa maniküüri teed? Mul endal suht metsaline kes ei ole väga sülekass, aga küüned pikad ja teravad 😀
Siis ilmselt raskem. Ruudi lööb süles selili nurru, kui ma ta varbaid laiali ajan küüsi lõikan, üldse ei hakka vastu ega rabele. Ajaliselt läheb äkki 2 minutit selle töö peale.
Aga küülikute küünte lõikamine… Vot see on teema. 😀
hahhaha, siis on kerge kui nurru lööb 😀 ja ma ei kujuta küülikute küünte lõikamist absoluutselt ette 😀 seal peab vist küll mitu inimest kallal olema 😀
Meil on küsinud kõik kassid iseseisvalt õue hädale. Talvel on nad juba 10 sekundi pärast küll uuesti ukse taga- laske tuppppaaa. Eluiga oli eelmisel kassil samamoodi 8 aastat. See niiii mugav mu meelest ja kassil ka tore..vahepeal on suvel terve pika päeva väljas omi asju ajamas..aga siis kui õhtul koju tuleb ja väsinult kaissu poeb, näed, et kiisul päev korda läinud..eks õuekasse peab tihedamini pesema ja ussirohtu andma..aga ma ei kujutaks ette, et meie kiisud poleks saand õues käia 🙁
Ma ei saaks rahuliku südamega olla, kui kass pika päeva alevi vahel ringi käib – äkki jääb auto alla, äkki mõni kassivihkaja koksab ta maha, kui too tema aeda satub, äkki mõni kassiarmastaja võtab hoopis endale, äkki viiakse 3 korda järjest varjupaika ja sealt ei anta teda enam tagasi, äkki mõni koer murrab maha, äkki läheb teise isasega sedasi raksu, et tuleb ühe silmaga koju ja nii edasi.
Kui ma elaks alevist väljas ning naabreid oleks vähe ja nad on kaugel, siis veel laseksin kassil õues käia, aga praegu ei julge. 🙂
Kaks kassi on toredam kui üks, täitsa nõus.
Aga kui kassil on pissimisprobleem, siis võib uue kassi tulek selle uuesti aktiveerida, esiteks vajaksid sa siis juba arvatavasti NELJA liivakasti, kuna uus kass teeb ka ju hädasid, see aga tõenäoliselt Ruudile ei meeldiks; teiseks tekitab uue tüübi ilmumine esimeses igatahes esmalt stressi ja konkurentsi ja suhete paika panemist, mis võib teie senise kassi äsja lahendunud pissimismure uuesti aktuaalseks muuta.
Ma olen pigem 2 kassi koospidamise pooldaja, aga ma enne ootaks ja vaataks põhjalikult, kas “vana” kass ikka on päriselt üle saanud oma pissimisprobleemist.
Ma selle pissimise pärast põengi ja seetõttu tahan enne Ruudi ära kastreerida. Et kohe homme teine kass ei tulekski. 🙂
Aga ta on muidu teisi kasse näinud minu ja Härra vanemate juures, lisaks käib meil üks küülik aegajalt toas ja sellised kokkupuuted on talle sobinud. 🙂 Aknast jälgib ka pidevalt suure huviga teisi kasse, keda voorib meil iga päev läbi aia, ja ta pole siis olnud … ma ei tea, agressiivne … Pigem väga rahulik ja uudishimulik. Muidugi see on teine asi, kui keegi päris sisse kolib, aga hetkel tundub küll, et ta on hästi leplik. 🙂