Mai lõpus ohjeldasime koos emaga lapsi Vembu-Tembumaal ülerahvastatud Suurperepäeval, aga sellest jäi väheks ja seetõttu võtsime mõned päevad hiljem uuesti suuna mängumaale, kuid seekord tegime sellest meie pere päeva ja tähistasime sellega kolmandat päeva järjest Esimese lasteaia lõpetamist. Ühtlasi kasutasime lihtsalt võimalust, sest Härra sai olla keset töönädalat Eestis, ilm oli ilus ja oli lootust, et mängumaa on pooltühi, sest kool polnud veel läbi.

Vembu-Tembumaa oligi pooltühi, saime iga atraktsiooni peal käia ja seda mitu korda järjest, rongi peal olidki meie lapsed mitu ringi ainsana peal, liiklusrajal sõitsime oma perega uuesti ja uuesti ja uuesti, vahepeal lihtsalt vahetati masinaid, batuutidel hüppasime üksinda ja enne lahkumist olid veeatraktsioonid ka ainult meie päralt.

Millal temast selline preili sai? Mõnikord mind väga üllatavad tema poosid, mida ta enne pildile jäämist sisse võtab, sest minult ta neid kindlasti õppinud ei ole.

Mõtlesin, et lähen lasen koos Neljandaga liugu, aga libisemine seal küll ei õnnestunud, rohkem põrgatasin pekke. Ja kui juba pekkide põrgatamiseks läks…

Väga fookusest väljas, sest Härra tegi pilti (pole absoluutselt tema leivanumber), aga panen ikkagi üles, sest minu jaoks oli see lihtsalt lahe hetk, kus suvalise tiirutamise keskel oli meil kõigil järsku sama suund.

Vahepeal käisime söömas ja ma tellisin lastele kogemata tavalised portsud väikeste asemel. Friikaid ja lihapalle jäi nii palju üle, et punnis termokarbiga võtsime kõik kaasa ning päeva lõpus läksid ka need külmalt alla ja jäi veel puudugi.

Ma mingil põhjusel arvasin, et Vembu-Tembumaa on aegunud, igav, jama, aga eksisin, meil oli Vembu-Tembumaal palju rohkem teha kui Vudilas. Oma osa on muidugi selles, et lapsed on võrreldes Vudila külastamisega kaks aastat vanemad, aga mulle siiski meeldis Vembu-Tembumaal rohkem. Ja ma ei ütle seda praegu seetõttu, et oleksime midagi tasuta saanud, ei saanud. Perekaardiga veidi soodsamalt saime küll sisse (perepilet 60 €), aga koos kütuse ja söögiga läks mängumaa külastamine kokku üle 100 € maksma. See on ka ainus asi, mille kallal võiks nuriseda, sest summa on selline, et seda mitu korda kuus välja ei käi. Ei käinud ka seekord, kuigi sõitsime ühe nädala sees kaks korda Vembu-Tembumaale, esimesel korral lihtsalt maksis sissepääs Suurperepäeva raames 30 € ja selle sees olid ka söögid-joogid.

Ma ei pea Vembu-Tembumaad liiga kalliks, vaid pean seda meie jaoks kalliks, sest meelehead tahaksime lubada rohkem kui ühe korra kuus, aga raha rahaks, peamine on ikkagi see, et lastele väga meeldis ja kui nemad on õnnelikud, siis oleme meie ka õnnelikud.