Kunagi liikus ringi Boyfriend tag, ma enam isegi ei mäleta, kellest see alguse sai, kuid tookord salvestasin küsimused ära ning vahelduva eduga olen Härrat nende küsimisega piinanud. Teatavasti on tal pikad tööpäevad ja õhtuti on ta väga väsinud ning vabadel päevadel on rohkem muid mõtteid ja tegemisi. Näiteks kord vastas ta kolmele küsimusele ja läks muru niitma, kord vastas kolmele küsimusele ja jäi magama.
Tänasega saime siis lõpuks ühele poole. Küsimustele vastas ta suuliselt, seega tuli selline suht intervjuu moodi asi:
1. Kus me kohtusime?
Härra: “Dimka juures. Ei olnud või? Kindlasti kohtusime varem ka, aga ma ei mäleta.”
Mina: “Tõeeesti ei ole minust ühtegi varasemat mälestust?”
Minul on temast neid omajagu.
Härra: “Üks vist on. Kui mul oli 02 ja Petsil Taunus, sõitsime Pärnamäkke, mina sain üles, Pets ei saanud, Sa kirjutasid Taunuse kapotile Metslane ja minu autole Mägironija.”
Tõepoolest nii oli, ma olin tookord Petsi autos ja minul oli see õhtu ununenud. Ma ei tea, kuidas nii, sest Härra auto jäigi sellest ajast Mägironijaks. Seda on kurb meenutada, sest olude sunnil müüsime Mägironija, mille lootsime oma poistele jätta, poolteist aastat tagasi maha.
2. Kus oli meie esimene kohting?
Härra: “Mis kohting? Sellised asjad on ainult filmides. Meie deit oli Emajõe ääres Vitara tagaistmel.”
Mina: 😀
See oli meie esimene ühine suvi ja me parkisime sageli kuskil Emajõe ääres, kuid me ei teinud tagaistmel midagi sellist, mida Härra vastusest eeldada võiks. Kudrutasime küll ja suudlesime minestamiseni, aga ei enamat.
3. Sinu esmamulje minust?
Härra: “Ilus tüdruk.”
Mina: “Ma mäletan küll muud, et ma olen tüütu putukas, kes jookseb suurtel poistel järel.”
Härra: “Tegelikult ei olnud nii. Eks ma liialdasin veidi.”
Mina: “Ahah, mängisid raskesti kättesaadavat, jah?”
Härra: “Just nii. Mõjus ju, vaata laua taha!”
Lapsed sõid neljakesi laua taga. 🙂
4. Kuna sa tutvusid minu perekonnaga?
Härra: “Siis, kui ma sinu juurde ööseks jäin.”
Tegelikult kuu aega varem, kui ta esimest korda meile tuli, kui me üldse esimest korda teineteisega suhtlesime. Samal päeval nägin mina tema pere ka ära. 🙂
5. Kas mul on mõni veider komme?
Härra: “Ei tea, ei tule meele. Äkki see, et sa jätad oma riideid igale poole vedelema?”
Mina: “Igale poole? Su enda riided on ka ühe ja teise tooli peal ja ripuvad nagis (teksapüksid näiteks), sedasi võib öelda, et iga inimene jätab oma riided vedelema.”
Härra: “Okei, siis see, kui sa näed kellelgi mingit muhku, laiku või kellelgi kuskil valutab, siis sa mõtled kohe kõige hullematele tervisehädadele.”
Mina: “Ei ole nii… Oota, sul on siin imelik sünnimärk, nahavähk ei ole naljaasi!”
6. Kui kaua me oleme koos olnud?
Härra: “10 aastat!”
Vaikus.
Härra: “9 aastat?”
Mina:
Härra: “Saab 10 aastat?!”
Mina: “12. aasta jookseb…”
Härra: “Oi ei, nii kaua olen pidanud sind taluma?!”
7. Kas meil on mõni traditsioon?
Härra: “On või? Kas Tartus käies Siriuse friikate söömine on traditsioon?”
Küllap on, sest Tartut ei saa tõesti sedasi külastada, et Siriusest läbi ei käi. Tegelikult on meil ikka muid traditsioone ka, näiteks laste sünnipäevad algavad alati nii, et me läheme laulu saatel tordiga sünnipäevalast äratama.
8. Kuhu oli meie esimene ühine reis?
Härra: “Tartusse! Tegelikult Pariisi, Ford Transitiga.”Mina: “Tõesti oli see esimene? Ma arvasin, et Saaremaa oli esimene.”
Härra: “Aa, oligi hoopis Saaremaa, Pisikese Golfiga käisime, sest minu autol oli midagi viga. Mis auto mul üldse oli siis?”
9. Mis oli esimene asi, mis sa minu juures märkasid?
Härra: “Tisse!”
Mina: ???
Härra: “Noh, suured tissid! Tegelikult mulle meeldis see, et sa olid lõbus ja elav. Ja näolapp oli ka ilus. Ja tissi oli ka.”
Tegelikult pole tal üldse tüüpilist tissifetišit, et mida suurem, seda uhkem. Härrale meeldivad hoopis väikesed rinnad. Nüüd, kus mul on lõpuks väike rind (raudselt võttis Universum tema soove kuulda), täpsustab ta, et talle meeldivad väikesed p r i n g i d rinnad. Kahjuks peab minu pannkookidega leppima.
10. Mis on minu lemmik restoran?
Härra: “Sul polegi seda ju. Hesburger?”
Ei ole tõesti, me ei ole suured restoranide külastajad. Samas ta teab tegelikult väga hästi, et mulle meeldib Arturi Ljulja kebab või Ararati koorene lõhesupp. Palju rohkem kui Hesburger. 😀
11. Mille üle me kõige rohkem vaidleme?
Härra: “Konkreetset asja ei olegi. Igapäevaste küsimuste üle vaidleme, sest mõlemal peab alati õigus olema.”
Minul ka ei tule ühtegi kindlat asja pähe. Võib-olla lastega seotud teemadel on ütlemist kõige rohkem, sest kord peab tema mind liiga karmiks ja kord mina teda. Kuid me otseselt ei vaidle, vaid lihtsalt teeme teineteisele märkusi.
12. Kus ja kuna oli meie esimene suudlus?
Härra: “Opel Omegas, kuupäeva ei tea, lumi oli maas.”
Ikka täiega mööda! Opelis oli see tõesti, aga minule meenus siiski esimesena koht, kus auto seisis ja päris kindlasti oli tol päeval 25+ kraadi sooja ning taevas oli pilvitu. Suudlus ise oli jahe küll, äkki seetõttu mäletabki lund.
13. Mida mulle meeldib telekast vaadata?
Härra: “Oo mai gaad, ma pean selle välja ütlema, “Pilvede all” loomulikult!”
Jaa, mul ongi nii kahju, et seda praegu ei jookse. Muidu ei vaata ma televiisorit peaaegu üldse. Härra vaatab rohkem ja ta on alati piinades, kui ta ei saa vaadata mingeid Discovery kanaleid, sest mul on “Pilvede all”. 😀
14. Nimeta üks asi, mis mulle ei maitse.
Härra: “Pekk!”
See vist ongi üks ja ainus asi. 😀
15. Mida ma endale restoranist juua tellin kõige sagedamini?
Härra: “Arvestades seda, et me restoranides ei käi, ainult Hesburgeris, siis coca-cola.”
Mina: “Me sööme normaalsetes kohtades ikka tihedamini, kui Hessis.”
Härra: “Tegelikult küll. Õunamahl? Ei, hoopis apelsinimahl. Ei, ei, ei, ma tean, ploominektar!”
Mina: “Bingo!”
Apelsinimahla tellin ka, aga kõige sagedamini joon väljas tõepoolest ploominektarit. Samas koju ei osta seda pea kunagi. Tegelikult me ei ostagi eriti mahlajooke.
16. Mis number jalanõusid ma kannan?
Härra: “39.. Ei, 38, tegelikult esimesena tahtsingi seda öelda!”
Tegelikult on mul pooled jalanõud 37 suuruses ja pooled 38. Härral endal on ka ebamäärane jalasuurus, temal osad jalatsid suuruses 41 ja osad 42.
17. Milline oleks minu lemmik võileib?
Härra: “Vürtsikilu, sibula, muna ja majoneesiga.”
Ila ei hakanud üldse jooksma…
18. Mida ma sööks iga päev?
Härra: “Krõpsu, burgerit, ma ei tea.”
Ma ei tea, mis burgerinäoks ta mind peab, sest krõps ja burks oleksid küll viimased asjad, mida ma iga päev sööksin. Ma võin iga päev vitamiine võtta, aga muud mitte. Minu isud saavad kiiresti täis.
19. Mis värvi on mu silmad?
Härra: “Sinised.”
Sinised, helesinised, sinakashallid… Seda teab ainult värvispets.
20. Kes avaldas esimesena armastust?
Härra: “Sina. Ei olnud nii või?”
Mina: “Pole halli aimu ka.”
See mulle tõesti ei meenu, millal, kus ja kuidas me teineteisele esimest korda armastust avaldasime. Ma mäletan vaid seda, et esimesel korral oli väga raske neid sõnu suust saada, tahtsin öelda ja samas pelgasin ka. Seda mäletan küll, et me olime ikka pool aastat või kauem koos olnud enne, kui asi armastamiseni läks.
21. Milline SINU tegevus MIND kõige rohkem häirib?
Härra: “Neid on kindlasti mitmeid.”
Mina: “Üldse mitte.”
Härra: “See, et ma passin telekat?”
Mina: “Ei.”
Härra: “See, et ma mätsutan või?”
See häirib mind kõikide juures! Härra tegelikult ei mätsuta, aga ma ei kannata seda, kui keegi minu juuresolekul krõmpsuvaid asju sööb. Mul on tihti ka lastega end nii raske tagasi hoida, sest ma lihtsalt ei talu söömisega kaasnevaid helisid. Minu kiiks.
22. Milline on sinu lemmikmälestus minust?
Härra: “Kui sa mulle esimest korda ******** tegid.”
Mina: “See ei kannata trükimusta.” 😀
Härra: “Kui me esimest korda Võsul toa võtsime…”
Tegelikult tal lemmikmälestust ei olegi, aga tookord Võsul oli küll tore. See oli esimene kord, kui me sedasi ööbimisega romantikat tegema läksime.
23. Mida ma kõige meelsamalt hommikuti söön?
Härra: “Mingit väga head pirukat või mitmekihilist võileiba, lehtsalati, tomati ja muude asjadega.”
Täpselt, juurde veel piimakohv ka ja ongi super algus päevale.
24. Kas sa oled pannud mulle mõne hüüdnime? Ja vastupidi.
Härra: “Füürer! Sina mulle… Kallis vist ei ole hüüdnimi, aga sa ütled mulle kogu aeg Kallis.”
25. Kui ma oleksin üksikul saarel, mis oleks üks nö luksuslik asi, mis ma saaksin kaasa võtta?
Härra: “Nutitelefon. Ei, tikud, sest seal pole nagunii levi.”
26. Kui sa peaksid mulle sünnipäevaks küpsetama tordi, siis milline see oleks?
Härra: “Ma ei tea, ma ei ole kunagi torti teinud, ma ei oska sellistele küsimustele vastata.”
Mina tean, et Härra armastab sefiiritorti, aga minul tõesti lemmikut ei ole, mille küpsetamine oleks kindla peale minek.
27. Mis loom ma oleks? Miks?
Härra: “Emalõvi, sest ma ei tea ühtegi teist looma, kes niimoodi möirgaks!”
Vähemalt ei ole lehm, sest ta ei tea teist looma, kes niimoodi sööks.
Kokkuvõttes sain teada, et Härrale seostuvad kõik mälestused autodega ja ta arvab, et ma elan Hessis.
Tuli tahtmine ise ka proovida seda, kuigi kuhugi üles pole riputada. Ja mu Peika kutsub mind ka viimasel ajal uhkelt Füüreriks 😀 kipun vist vahel palju käsutama..
Nii sürr on lugeda mu enda blogikujundusega võõrast blogi 😀
Vaatasin Su blogi – samad sõnad. 🙂
Uskumatu,et on veel mõni inimene, kes söögiga kaasnevaid hääli ei suuda kannatada. 😀 Ma arvasin kogu aeg, et ma olen ainuke. Mind samuti ajab närviliseks kõrmpsutamine või veel hullem, millegi mahlasega kaasnev ludistamine. See on nii jäle, et roni või mööda seina üles, et mitte märkust teha. 😀
See “roni või mööda seina üles” tunne on väga tuttav. Tead, et enda kiiks, aga no nii tahaks plahvatada ja öelda, et ära mätsuta, ära krõmpsuta, ära lurista – ühesõnaga ära söö! 😀 Kui mul ikka ihukarvad puhta püsti tõusevad, siis lahkun ise ruumist. Alati ei ole see võimalik ja siis tõesti on ärritusest süda ka paha. 😀