Viisin kolmapäeval Ruudi loomakliinikusse kastreerimisele ja seal selgus, et teda on vaja hoopis steriliseerida.
Ma olin leebelt öeldes üllatunud, kuigi ma polnud kunagi kassile saba alla vaadanud. Ema ütles, et on isane ja tean, et punased kassid ongi enamasti isased, seega ma ei kahelnud kordagi kassi soos. Preili Ruudi! See ei kõlanud üldse hästi.
Samuti ei kõlanud hästi steriliseerimise 30 € kallim hind. Koos kiibi ja europassiga oli arve kokku 95 €, aga mul oli kaasa võetud 80 € ja seda arvestasin ka veel varuga. Aga kassi sain siiski välja lunastatud – ema laenas kümneka ja mündisahtlist sain kokku puuduolevad 5 eurot.
Tagasi sain juba ärkvel kassi, kes absoluutselt ei püsinud pappkarbis teki sees, vaid ronis mulle sülle. Oli küll natuke näost ära, aga mitte seda nägu, et tal on kõhu all värske haav. Koju jõudes joosti esimese asjana toidukausi juurde, tehti tiigrihüppeid kappide peale, taheti lastega mängida. Ma muidugi keelasin lapsi, sest “kassil oli just operatsioon ja ta vajab rahu”, aga isegi kui lapsed temast välja ei teinud, siis ta hüppas kõrgel rippuva helkuri järele ja tegi muid trikke – ei mingit rahu. Järgmiseks päevaks anti valuvaigisti kaasa, aga seda ei läinudki vaja, sest kass polnud üldse seda nägu, et tal valus oleks. Ma olin täitsa üllatunud, et see asi nii kergelt käis. Haav on ka ilus ehk ei puneta ega paisteta.
Kuigi ma pärast uudist üritasin tuletada Ruudist erinevaid nimesid, siis ei sobinud ükski Ruudika ega Ruuda. Ja siis tuli kätte öö, panin pea padjale ning pähe tuli Ruubi – geniaalne! Kass ei saa väikesest nimemuutusest arugi. Kuid mul on ikkagi naljakas mõelda, et ta on emane, sest ta pole üldse emase kassi moodi.
Lugesin, et punased kassid on iseloomult sülekassid, sellised leebed ja armastavad, kes igatsevad inimese lähedust. Ruubi on tõesti kass, kes kõnnib perenaise järel, ta on minu sabarakk, suur nurrumootor, kaisukass, lastesõber. Ta laseb end lastel väntsudada, talle meeldib nendega nagu omasugustega mürada, ta konkreetselt murrab neid – hüppab suurte hüpetega peale, haarab neil kaela ümbert kinni ja närib juukseid. Samas teeb seda nii õrnalt, et lapsed ei ole lõhki kriimustatud. Paar üksikut kriimu on teinud, aga ei midagi erilist.
Ka pidavat punased kassid olema häälekad ning seda on Ruubi küll. Ta näugub elevusega, kui näeb, et panen talle süüa. Kui tal on igav, siis ta otsib kurrmäutades lapsi või nutab nende uneajal ukse taga. Oma saba taga ajades uriseb ta üldse nagu koer. 😀
Aga nüüd päkapikkude juurde. Kui Ruubiga koju jõudsime, siis sain kätte ühe lugeja saadetud paki, mille avamisel läksid mu silmad märjaks. Pakis oli palju asju, aga raamat “Oskar ja asjad” ajas ihukarvad püsti, sest loomakliiniku 30 € suurema arve peale mõtlesin oma peas, et sinna see soovitud raamat nüüd läks ja kuna see nii kuum kaup on, siis jõuludeks on see kindlasti läbi müüdud. Kujutage nüüd ette minu heameelt, kui ma paar tundi hiljem pakki avades seda raamatut nägin – ma ei uskunud oma silmi!
Lapsed ei uskunud samuti oma silmi, kui nägid šokolaadihunnikut ja nöörimängu. Nad olid kindlad, et selle paki saatis jõuluvana ja ma ei hakanud vastupidist ka väitma. Ka meeldib neile raamat, tänu millele nad ilmselt näevad edaspidi hernesupis mädasood… Mina küll näen.
Pakis oli veel ühtteist, ma kõike letti ei löö, aga kiidan lõhnavalikut – Salvador Dali Eau De RubyLips. Ei tea, kas selle lõhna pärast tuligi mõttesse nimi Ruubi? Igatahes pidasin parfüümi alguses huuleläikeks, sest pika ja peenikese karbi peal oli rida huuli, aga sees oli hoopis pliiatsikujuline pisike pudel. Lõhn on täitsa minu maitse – värske, veidi magus, nooruslik.
Pakk oli üldse nii kümnesse! Tekitas küll veidi tänuvõlgase tunde, aga see ei olnud kindlasti päkapiku soov. Tänutunne on siiski suurem kui võlglase tunne. Selline üllatus tegi ikka väga rõõmsaks ja suurendas jõuluootust. Maa on küll must ja ilmad hallid, aga jõulutunne on mul juba mõnda aega peal… Kuna suure tõenäosusega on meie kolmandad jõulud majas ühtlasi viimased ja esimesed kaks on viltu läinud, siis nüüd lihtsalt tuleb võtta jõuludest parim.
Veel kord suur aitäh päkapikule, kes meile oma üllatusega nii palju jõulurõõmu juurde süstis! 🙂
Oi kui tore päkapikk 🙂
Ma pole kunagi kuulnud, et mingit värvi kassid oleks enamasti ühest või teisest soost 😀 Tänavakassidega tegelenuna ma pigem ütleks, et see on müüt.
Punane isane on mul endal olnud ja punase kassi kirjeldusele ei vastanud üldse. Sisuliselt hääletu, väga iseseisev.
Aga see lõhn on superhea, minu pulmapäeva lõhn. Dali lõhnad on pea kõik väga head.
Ei ole müüt, punased kassid on enamasti isased ja kolmevärvilised emased. See iseloomu kirjeldus (soe nagu karva värv ja häälekas) on ilmselt müüt, aga sobib hästi Ruubi ja tema isa kohta. Isa on veel eriti häälekas. 🙂
Tõesti, punased kassid on enamasti isased ja kolmevärvilised emased. 🙂 Kuid vahel harva juhtub ka teisiti.
Käitumine sõltub vast aga kassi iseloomust.
Kui vana Ruubi juba on? Meie kassipoeg on ka selline, et kuigi lapsed kipuvad teda kiskuma ja kiusama ja väntsutama, siis ikka tahab koguaeg nende juures olla ja haiget ka ei tee neile. Vahel ütlen talle, et kamoon, küünista ikka vastu, kui sind sabast kisutakse! Kui mina temaga mängin, siis läheb küll täitsa metslaseks. Nii et minu käed on kriimulised, aga lastel pole kriimuraasugi 😀
Umbes pooleaastane.
Ma olen ka mõelnud, et kass võiks natuke enda eest seista. Kõige pisem hoiab kassi nagu soolikat süles, aga kass ripub jumala tuima näoga. Kui valus on, siis teeb häält ja rabeleb veidi, aga ei mingit korralikku enesekaitset. Minuga on ka hell, rapsib mu kätt küll, aga küünteta ja hammustab ka nii õrnalt, et jälgi ei jää. 🙂
Tegelikult on nii vahva, et ta selline hell ja hooliv on. 🙂
Hahhaaa…naljakas, meil on ka kass Ruudi (hallitriibuline), kes kunagi oli emane. Meie peres on ta n.ö teiseringikass ja nimi oli talle enne pandud (eelmine peremees oli surmkindel, kui ta Ruudi tänavalt leidis, et see on isane kass ja sai arsti juures samasuguse üllatuse osaliseks nagu sina). Alguses oli harjumatu, aga siis lõime käega, sest nagunii on ta ju kesksoost nüüd 🙂 Ja selles suhtes ka veel teie kassiga sarnane, et ajab ka saba taga ja teeb sealjuures tõeliselt kurja koera häält. Saba on tal muidugi pikapeale juba suht rootsuks räsitud selle pideva rapsimise tulemusena. Aga ma julgen arvata, et meie kassil ongi närvid keskmisest rohkem läbi. Niikaua kui ta oma saba kõiges süüdistab ja mitte meid, las olla!
Vaene saba. 😀 Ruubi enda saba üldse ei retsi, ajab ainult taga.
Ma tahan ka nii väga hallitriibulist kassi. Ehk jõuludeks toome ühe sellise koju. 🙂
Kuna mu lapse nimi on Ruudi (vanavanaisa järgi), siis alati on veider näha kui menukas loomanimi see on :D. Naise nimena on olemas Ruudu.
Ma ei ole Ruudut varem kuulnud ja minu kõrvus kõlab rohkem mehe nimena.
Kuna ma tean ka ühte Ruudit, siis natuke põdesin selle nime pärast, aga panin ikkagi, sest ma olen kohanud palju kass Joosepeid ja mul endal ka üks Joosep kodus. 🙂 Alguses oli mul ka muidu veider, kui kellegi kassi nimi oli Joosep, aga enam ei pane tähelegi. 🙂
See oli naljakas 🙂
Ikkagi ei saa ma aru, miks inimesed ei vaata loomale saba alla? 🙂 Mul oleks kyll uuudishimu, ma ei usaldaks kedagi, kes ytleb, et loom sellest v6i tollest soost 😀 Ikka oma silm on kuningas 🙂
Ma tahaks ka kassi. Aga abikaasa ei luba. Selle pärast juba tahahks, et me suurel toakoeral ei oleks igav, kui meid kodus pole 🙂 Unistada ikka hea 🙂
Ega ma seal saba all suurt midagi vaadata ikka ei oska. Kui punnis munad vastu ei vaata, siis mina vahet ei tee. 😀 Kui Ruubi püstise sabaga ringi lippas, siis ükskord mõtlesin küll, et paunasid pole üldse näha, aga ta saba alt nii koheva karvaga ka ja eeldasin, et küllap on need karvade sees peidus ja veel väikesed ka, ikkagi kassipoeg ju. 😀
Ma vist ei julgekski suurt koera kassiga üksi jätta. Miks mitte teine koer? 🙂
Ma olen ka kuulnud, et kolmevärvilised kassid on enamasti emased. Punaste kohta ma ei teagi. Meil nüüd suvel olid mõned pesakonnad ja ma olin nende määramisega nii hädas. No kui pidevalt ei tee, siis läheb meelest ära.
Kui meil küülikufarm oli, siis küülikupoegade sugu määrasin pidevalt ja erilisi eksimusi polnud. Lambatallesid sünnib aga nii harva, et ma kogu aeg unustan, mida ma täpsemalt vaatama pean. Nii käisidki hiljuti pügajad, kes pool aastat hiljem ütlesid siis, mis sugu üks meie lambatall on 🙂
See, kui kass on punane või kolmevärviline, on otseselt seotud sellega, kas tal on XY või XX kromosoomid (ehk kas ta on isane või emane). Teoreetiliselt on 3/4 punastest kassidest isased ja 1/4 emased. Komevärvilised on kõik emased, välja arvatud väga-väga erandkorras geenidefektiga “isased”, kellel on 3 kromosoomi: XXY.
Tüdruku nimi Ruudu peaks olema tuletatud Gertrudist. Mulle see nimi hirmsasti meeldib.
Ma isegi ei tea, kus lammastel need asjad on, mille järgi sugu määrata. Ei paista väga välja vist. 😀