Hea et lahku ei läinud ehk jõulud 2019

Idülliline perepilt, mille saamiseks tuli teha kurja häält…

Jõululaupäeva hommikul hakkas tööle ootamatu äratuskell, mille valju sahina sees kõlasid põrkavad ja veerevad helid… “Kuuuuusk!” hüüdsin veel pooleldi magades. Silver võpatas minu hüüatuse peale üles ja hakkas kuuske justkui voodist otsima, ise samal ajal midagi ehmunud häälega korrates. Mida, ei mäleta me kumbki, sest järgmisel hetkel olime juba elutoas ja tegelesime pikali kukkunud kuusega.

Kuusemunad, osad katkised, olid mööda tuba laiali ja põrandal lainetas okkaid täis vesi. Kedagi kuuse lähedal näha ei olnud, aga märjad käpajäljed jooksid üle tumba aknalauale ruloo taha peitu, nii et tõenäoliselt oli seal kellegi kuri käpp mängus. Puu ise on muidugi samuti kehvake, selle tüvi lookleb ja üks külg on paljas, mistõttu on raskus ebaühtlaselt jaotunud, nii et piisaski vaid õrnast kuusemuna sikutamisest, et kogu kupatus pikali vajuks.

Sama juhtus Silveri ja Teise möllamishoo ajal, aga siis jõudis Silver kuuse poole kukkumise pealt kinni püüda ja saime selle kuidagi poolviltu kuusejala sisse tagasi. Kuusejalg ise oli ka kehv, nii et pärast esimest kukkumist varusime järgmisele aastale mõeldes uue jala ja jõululaupäeva hommikul avanes võimalus see käiku lasta.

Silver hakkaski uut kuusejalga kokku panema, mina hakkasin põrandat kuivatama ja lärmi peale ärganud Teine hoidis kuuske püsi. Läksin närvi, sest vett oli palju (oli Silveril vaja õhtul see kuusejalg täis valada?!) ja Silver läks närvi, sest uus kuusejalg tundus talle mõttetu saast (see ajas mind veel rohkem närvi, sest ma valisin selle).

Kui ma sain põranda kuivaks ja Silver jala kokku, siis ta võttis Teiselt kuuse ning ma küürutasin kuuse all, et see jala sisse korralikult kinni kruvida. Silver surus kuuse pikalt mõtlemata keskele ora otsa kinni, kuigi me nägime esimesel korral omajagu vaeva, et tüvi poolviltu jala sisse saada, sest ainult nii nägi kuusk sirge välja. Kuna nüüd läks tüvi sirgelt jala sisse, oli puu vasakule küljele viltu ja ettepoole kaldus. Mul oli suva, aga Silverit ajas vildakas kuusk vihale…

Ma hakkasin terveid kuusemunasid tagasi riputama, tema hakkas põrandat pühkima ja samal ajal muudkui kobises erinevatel teemadel, aga iga lause mõte oli sama: kuusk on pask ja kuusejalg on pask. Tavaliselt on see minu roll ja mind ärritas, et tema sedasi käituma hakkas, nii et pööritasin veidi silmi ja küsisin, mis tal viga on. Võimalik, et mõtlesin veel valjult otsa: “Püha jumal, kuidas sa täna hädaldada võid, ei jaksa seda kuulata, nagu mingi eit!” Silver ei jäänud võlgu ja ütles, et tal on minust täiega kopp ees. Võtsin selle peale oma seitse asja ja läksin vannituppa, et end riidesse panna, sest antud olukorras ma ei tahtnud enam tema ees pesu väel olla.

See polnud esimene kord, kui ta mulle nii ütles. Kuulsin sama neli aastat tagasi aastavahetusel ja sellele järgnenud jaanipäeval, nii et ainult jõulud olidki veel puudu. Hetkeks oli tunne, et hakkan seda juba uskuma, nii et võtsin vannitoas vähe rohkem aega ja tegin kõik hommikuprotseduurid ära, kuni silmad kuivasid.

Samal ajal tegi Silver elutoa korda ja üritas kuuske paremini sättida, et see uuesti pikali ei vajuks, sest see oli tõesti kahtlase nurga all. Elutuppa jõudes pakkusin, et võtame kuuse jala seest välja ning teeme uuesti ja paremini (nii, nagu ma alguses tahtsin teha), aga Silver oli kindel, et uue jala sisse ei saa tüve kuidagi poolviltu kinnitada. Proovida siiski võis, ainult et andis kuuske jala seest kätte saada… Kui see lõpuks õnnestus, palusin Silveril kuuske sirgelt püsti hoida ja hoolitsesin selle eest, et selle tüvi poolviltu jala sisse läheks ning sinna kinni jääks. Läks ja jäi (mille peale tahtsin öelda, et ma ju ütlesin, aga ma ei teinud seda), nii et saime voodisse tagasi minna.

Silveril ei tulnud enam und, kell oli ikkagi juba seitse ja olime selleks ajaks üle tunni üleval olnud. Minul ei tulnud und, sest Silveril oli minust kopp ees… Seedisin seda paar tundi ja küsisin Silverilt, kas ta tahab jõulukingiks vabadust. Ei tahtnud. Ta isegi ei mäletanud, et tal varahommikul minust kopp ees oli, tema jaoks oli tegu mõlemapoolse hetkelise ülekeemisega ja ta unustas selle kohe. Mina ei unusta kunagi, ma kaevan sellistes olukordades kõik vanad asjad ka üles ja praen end oma südamevalu mahlas.

Ma ei tea, miks ma seda teen, kui ma tegelikult tean, et ma olen viimane inimene maamunal, kellest Silveril kopp ees on. Mulle ilmselt meeldib, kui ta minu südamevalu peale seda igal moel kinnitab.

Silver kinnitamas, et tal pole minust kopp ees

Lahku me seega ei läinud, hoopis rääkisime hommikusest vahejuhtumist ja tõdesime, et mõlemad olime ärritunud eelkõige lühikesele ööunele järgnenud ebameeldivast äratusest ja Silver omakorda veel teadmisest, et tema pere tuleb jõulusöömaajaks meile. Minu jaoks ei olnud see stress, pigem isegi tore vaheldus, sest kunagi varem polnud jõulud meil olnud ja pealegi käisid pooled Silveri pereliikmed meie korteris viimati oma 10 aastat tagasi, nii et oli viimane aeg ise võõrustaja rollis olla. Samuti meeldis mulle mõte, et lapsed saavad jõuludest mõned sellised mälestused nagu on minul lapsepõlvest: kraamimine, pikk laud, toidulõhna täis tuba, külaliste ootamine, kinkide vahetamine, poole ööni üleval olemine, hommikune segadus ja nii edasi.

Jõulauad 17-le ehk kõik ei mahtunud ühe taha ära

Silver stressas asjata, saime ilusti õigeks ajaks valmis, mahtusime kõik kenasti ära ja olemine oli mõnusalt hubane. Õhtu oli tõesti tore ja kõige ägedamaks jõulukingiks osutus uudis, et suguvõsa kasvab uue pisikese liikme võrra, kes teeb Silverist vanaonu. Vanaonu!

Nali, mind tegelikult ei tõmba vanemad mehed (meil ei ole suurt vanusevahet, Silveril aga vendade ja õega on, mistõttu sai ta onuks juba seitsmeaastaselt), lihtsalt lõbus on olla vanaonuga abielus.

Minnes nüüd jõuludega edasi, siis esimese jõulupüha veetsime minu vanemate juures ja võtsime sinna kaasa eelmisel õhtul alles jäänud söögi. Naersime küll, et need on säästujõulud, aga kasu oli siiski mõlemapoolne – meil ei läinud toit vanaks ja ema ei pidanud terve päeva vaaritama.

Teel maale / Kui statiivil on üks tähtis kruvi kadunud / Kingiralli

Tänavu tõi jõuluvana lastele just need (vanemate silmis kohati tarbetud) mänguasjad, mida nad väga soovisid, mistõttu olid nad kinke avades eriti õnnelikud. Rõõm oli näha kõrvalt laste rõõmu! Ka külalised tõid lastele kuuse alla väikesed pakikesed, samuti ootasid neid kingitused minu vanemate juures, Neljandal jäi õhku vaid küsimus, miks emme ja issi neile kinke ei teinud…

Mul on kombeks igal aastal lapsi perepiltide tegemisega piinata, pärast on neid pilte ikkagi tore vaadata. Teha neid tore ei ole, sest lapsed ei viitsi vaeva näha ning nad torisevad, sahmivad, teevad piltidel nägusid, kaklevad omavahel ja nii edasi. Ma ei ole üldse kannatlik inimene, nii et selliste piltide taga on sageli paar minu kurja käratust. Ütlen seda, et piltide põhjal ei jääks muljet, et need on kergelt sündinud, kuid kõige tavalisem idüll on neis siiski olemas. Suure pere argielu idüll.

Järgmise pildi juures kahtlesin pikalt, kas jagan seda või mitte, sest Esimese käežest mulle väga ei istu, aga samal ajal iseloomustab see pilt meid täitsa hästi.

Aus perepilt

Mis siis veel. Viimase jõulupüha veetsime kodus vedeledes, eile käisime minu venna 30. sünnipäeva puhul kahes põgenemistoas ja täna läheme 12. pulma-aastapäeva puhul ehk kinno või oleme lihtsalt niisama kahekesi kodus, see on ka mõnus vaheldus. Seekord kuskile spaasse ega mujale ei lähe, see lihtsalt ei mahtunud enam eelarvesse. Pole eriti tuju ka minna, aga seda võib-olla tolle eelarve pärast… Meeleolud on meil muidu ikka head ja igav pole meil kunagi, nii et pole üldse halb olla kahekesi koduseinte vahel.

Mina täna filmis nähtud jõulukuuse peale: “Nii ilus tihe kuusk, aga me ilmselt ei raatsi ka järgmisel aastal sellist osta, vaid toome taas metsast ühe äbariku.”
Silver: “Palju need kuused ikka maksavad!”
Mina: “Noh, alla 30 euro vist küll sellist ei saa…”
Silver: “On see siis palju maksta, kui tänavu oleksime selle äbariku pärast peaaegu lahutanud?”

Meie huumor, tegelikult polnud asi üldse nii hull.

Las need jõulud siis tulevad …

Mul oli nimekiri tegemisi ja käimisi, millega tahtsin enne jõule ühele poole saada. Sellest listist jäi kodu läikima löömata, “Eia jõulud Tondikakul” vaatamata ja kaks postitust – üks siia, teine teise kohta – kirjutamata. Mis seal ikka, läks nagu läks, jõulud on nüüd kohal ja võtan nad süümepiinadeta vastu.

Kodu iseenesest segamini ei ole, aga piinlikult puhas ka mitte. Selle vea parandame uueks aastaks. “Eia jõulud Tondikakul” saavad ehk teisel jõulupühal vaadatud, või siis hiljem, kui me ei jaksa pärast kahepäevast jõulusöömaaega kuskile minna.

Tegu peab olema hea jõulufilmiga, kui see on Rakveres 9. jaanuarini põhimõtteliselt välja müüdud. Ühele seansile on enne seda pileteid saada, aga ainult kahte esimesse ritta, kust ei ole eriti hea ekraani vaadata, nii et me vaatame jälle Tallinna poole.

Kes on näinud, siis kuidas “Eia jõulud Tondikakul” meeldis, on hea film? Kui meile meeldib, siis ilmselt saavad täiendust ka meie lauamängud, sest ainuüksi kirjelduse põhjal tundub “Eia jõulud Tondikakul” vahva lauamäng. Kahju ainult, et see alles 15. jaanuarist saadaval on, muidu oleks olnud äge astuda teisel jõulupühal Mustamäe Apollo kinost edasi raamatupoodi, haarata mäng kaasa ja tulla koju mängima. Kahtlustan, et paljude jaoks see nii lihtne ongi olnud ja mängu esimene partii sai lihtsalt sama kiiresti välja müüdud kui Rakvere kino piletidki.

Eh, mõtted on mul siin jälle ilusad, aga tegelikkuses võime ülehomme nii väsinud olla, et oleme terve päeva pidžaamades, vaatame varem nähtud filme ning sööme piparkooke ja mandariine. See kõlab ka väga hästi.

Tänu lasteaia- ja koolilastele on meil jõulud tegelikult juba ammu käes. Käisime jõuluetendust vaatamas, jõulupeol, kahel jõululaadal – ühel nädalal lasteaias õhtusel ajal, teisel nädalal koolis hommikusel ajal – ja mõlemalt laadalt ostsime kohvi kõrvale maitsvaid koogikesi, mida tulime koju sööma. Küll on ikka tublid need inimesed, kes selliste laatade tarbeks küpsetada jaksavad ja viitsivad. Mine tea, äkki kunagi jõuan ise ka nii kaugele.

Sellel aastal juhtus midagi uut ja ma võtsin ühe õpetaja jõulukingituse organiseerimise enda kanda, siis juba teise ning kuna Neljanda rühmas jäi teema kuidagi soiku, siis võtsin kätte ja organiseerisin ka seal kolmele õpetajale kingitused. Kolm rahakogumist ja viis kingitust. Kõige libedamalt ei läinud, vahepeal olin 19 euroga miinuses ja kolme õpetajad kingitused jäid tulemata, aga kõik siiski laabus, miinusesse ei jäänud ja mõned tunnid enne pidu sain hilinenud küünlad ka kätte.

Ostsin neljale õpetajale Signe Seebid jõuluhõngulised lõhnaküünlad, aga kohale tuli vaid üks küünal ja seda sain ma teada kaks päeva enne jõulupidu, sest alles siis läksin pakile järele. Võttis veidi tõsiseks küll. Eriti siis, kui järgmisel päeval sain sõnumi, et mu pakk (puudu olnud küünlad pandi kohe teele) hilinevad ja klienditeenindusest ei osatud öelda, mis ajal või kas üldse saan paki omakorda järgmisel päeval kätte.

Õnneks sain ja lisaks küünaldele oli pakis väike vabanduskingitus lõhnakivi ja sidrunheina eeterliku õli näol. See oli väga kümnesse kingitus, sest lõhnakivi ostmist olen varem kaalunud ja sidrunhein on mulle viimasel ajal väga meeldima hakanud. Signel ei olnud seda muidugi raske arvata, alles ma ostsin sidrunheina lõhnaküünla ja koos järgmiste küünaldega ka sidrunheina vahupalli. Vahupiima ostsin ka, aga apelsini oma ja ma ei jõua ära oodata, millal seda kasutada saame.

Me ikkagi läheme oma pulma-aastapäeval romantikat tegema. Hotellitoa juurde kuulub kahekohaline mullivann ja mis seal vannipiimast järele jääb, läheb käiku Pärnu puhkuse ajal, mille jõuluvana lastele tõi. Tegime jõuluvanaga kompromissi, ta tõi lastele kaks ööbimisega väljasõitu ja meie saame ka oma pulma-aastapäeva kuskil ilusas kohas.

Koht saab meil kindlasti ilus olema, aga toa osas ma veel ei tea, sest sellest pole kuskil pilte, kuid ma ei taha uskuda, et standardtoast, mis on piltidel väga ilus, kehvema variandi saame, seega loodan, et me jääme rahule ja rohkemgi veel.

Samuti loodan, et lapsed jäävad rahule jõuluvana toodud kingitustega – puhkusega Pärnus (3 ööd) ja kruiisiga Stockholmi. Kirja lugesid nad küll elevusega ja tahtsid kohe minna, aga jõuluvana unustas kirja juurde lisada, et väljasõidud on alles kuu ja kahe pärast.

This slideshow requires JavaScript.

Teksti küll ei näe lugeda, aga piltidelt enam-vähem näeb, kuhu me läheme.

Kuigi arvasin, et jõuluvana toob lastele ainult väljasõidud, olid kuuse all ka mudelautod, värviraamat, pusle, raamatud “Kirjad Felixilt” ja “Felix maailma laste juures” (esimene oli meil kunagi olemas, aga lapsed lugesid selle “läbi”, mistõttu tahtsin juba paar aastat tagasi uue asemele ja teise osa juurde osta, kuid kuskil polnud neid saada, kuni nüüd enne jõule tulid mõlemad uueväärses seisukorras Osta.ee portaali oksjonile ja palumise peale sai jõuluvana need “osta kohe” hinnaga endale, seda kokku ainult 8 € eest – jõulud on ikka imede aeg!) ning vahva Maša kiirabi komplekt, mis oli üks nendest mänguasjadest, mida Mallukas koos Nagu Uus poega jagas nendele lastele, kelle juurde jõuluvana kahjuks ei jõua. Päkapikkudele jäi see komplekt silma, sest nad teavad, et meie peres pole last, kellele see ei meeldiks ja kes poleks kakskümmend korda näinud seda “Maša ja Karu” osa, kus Maša hoolega hunte ravib.cofLaste hommik algas põnevalt ja õhtu muutub veel põnevamaks, sest järgmise kuuse all ootavad neid asjad, mida nad jõuluvanalt päriselt soovisid. Täpsemalt siiski väike osa neist, sest vähemalt kahel lapsel oli soove väga palju. Kolmas aga rääkis üleeile, kuidas ta loodab, et jõuluvana toob talle MeCard auto, kuigi alguses rääkis ta hoopis MeCard rekast (ja jõuluvana oli selle juba ka valmis varunud). Sattusime veidi segadusse ja küsisime, kas ta enam veoautot ei tahagi. Kolmas vastas nii mõistlikult, et seda tahab ta kõige rohkem, aga ta nägi, et see maksab üle 30 euro ja nii kallist kinki ta jõuluvanalt ei oota, mistõttu oleks ta väga õnnelik ka siis, kui saaks vähemalt MeCard autogi.IMG_1117Avavad kingitusiIMG_1213Avatud kingitusedIMG_1207IMG_1137Lastele kingid, kassidele kinkekotidIMG_1225Mäng algas nagu “Maša ja Karu” multikas …IMG_1243… aga võttis siis sootuks teise pöörde. 

Kirjutaksin meeleldi pikemalt, aga õhtune söömaaeg läheneb ootamatult kiiresti ja pole lihtsalt aega siin heietada. Teil pole kindlasti aega ka lugeda.

Lõpetuseks lisan veel portsu jahuseid ja piparkoogiseid pilte, sest jõulud on tegelikult ikkagi perega koos olemise aeg, mitte lihtsalt kingisadu. Meie peres sajab kinke siiski ainult lastele, ei tee me täiskasvanutele kingitusi ega tee keegi meile vastu, nii me kokku leppisime. Me Silveriga omavahel ka mingeid kinke ei tee, meie kingitus on laste rõõm ja pulma-aastapäev Lõuna-Eestis.IMG_0479Kui sageli näevad “teeme piparkooke” pildid nii helged ja puhtad välja, siis meie piparkoogitegu on alati selline – laud on nagu laut ja lapsed pealaest jalatallani jahused.IMG_0514Jahused on nad muidugi ka seetõttu, et piparkoogitegu ei möödu jahusõjata, mille algatajaks on tavaliselt perepea isiklikult.IMG_0520IMG_0482IMG_0802Järgmine jahusõda piparkoogiteguIMG_0730IMG_0773Lustakad jalakesed IMG_0819JõulueurodIMG_0843Kõige detsembrisem pilt üldse – kuusk, värvilised tuled, küünlad, piparkoogid ja loomulikult suusatamine.IMG_0895IMG_0936IMG_0817

Soovin teile kõige kaunemaid jõulupühi ja kui juhtub, et ma enne järgmist aastas siia ei jõua, siis olgu teil aastalõpp samuti ilus!

13-24 ja jõulud

Jätkan Lottudo blogijate advendikalendriga ja panen sellega jõulurallile punkti.

13. Kümme viisi, et end jõulumeeleollu viia

Neid võimalusi on kindlasti rohkem, aga ma ehtisin veidi kodu, tõime kuuse, tegime piparkooke, käisime surnuaias ja … see vist ongi üsna kõik. Kõige enam tekitas meeleolu ilmataat, kes jättis pühadeks veidigi lund maha.

14. Jõulukaunistused

Ikka ühed ja samad, mis mõlema kodudest kaasa võetud, majast leitud, kingiks saadud või ise käepärastest vahenditest tehtud. Ühesõnaga võtan vabalt ega osta igal aastal uusi ehteid.

15. Parim jõulukink

Mulle tõesti ei meenu see kõige parem kingitus, aga korduvalt olen saanud emalt jõuludeks midagi, mida ise ei ole raatsinud osta ja sellised kingitused ongi kõige paremad.

Sellel aastal täiskasvanud omavahel kinke ei teinud, nii et ma jäin kingita, aga Silver vähemalt üritas ja ainuüksi see rõõmustas mind väga. Kusjuures ma ei osanud seda üritamist isegi kahtlustada, kuigi tal võttis autopesulas käimine ebanormaalselt palju aega. Tegelikult käis ta ka NKDY Nectar Love parfüümi otsimas, mida ta kuskilt ei leidnud ja mille asemel ei osanud midagi muud ka valida. Kui ma seda päevi hiljem kuulsin, siis olin ainuüksi sellest katsestki meelitatud.

16. Mida teha jõuludel?

Meil on lihtne, igal aastal on kõik sama – Silveri pere saab kokku tema vanemate juures jõululauas (tänavu oli meid seal 17), minu pere saab kokku minu vanemate juures jõululauas (kuna onu ja vanaema ei tulnud, siis oli meid vaid 12), käime surnuaedades küünlaid põlema panemas ja viimasel päeval taastume kodus. Midagi enamat ma teha ei tahakski.

17. Talvised spordialad

Noh, kui on lund, siis on mu vanemate maja ümbritsevatel põldudel suusarajad sees ja ma talve jooksul paar korda kasutan ka neid. Kogu talisport.

18. Jõululaud

Kõige traditsioonilisem – kartul, kapsas, verivorst, kõrvits, sült ja nii edasi.

19. Jõulukontserdid

Kindlasti on toredad, aga ise pole käinud ega tunne puudust ka.

20. Jõuluõhtu outfit

IMG_5797Nagu näha, siis ei midagi jõululikku, täitsa tavalised riided.

21. Lemmik jõuluseik läbi aegade

Kindlasti see, kui 2 aastat ja 9 kuud vana Teine keset laulmist avastas, et jõuluvana on saabastega toas, selle kohta märkuse tegi ja siis rõõmsalt edasi laulis.

 

22. Traditsioonid, mida tahaksid proovida

Ma arvan, et ma ei taha midagi uut proovida ja ainsaks muutuseks traditsioonide juures saab olema see, et ühel hetkel ei kogune me enam oma perega meie vanemate juurde, vaid meie lapsed kogunevad oma peredega meie juurde.

23. Ma luban, et nendel jõuludel ma…

Me teeme tihti asju, mida kõrvalt ei ole kena vaadata. Püüame need jõulud võimalikult ilusaks muuta, jättes halvad harjumused või negatiivsed mõtted ukse taha. Milline tuleb Sinu jõululaupäev? On see nutivaba, alkovaba, tülitsemisvaba, töövaba, …, või lubad hoopis selle aasta jõuludel kõigi jaoks olemas olla.

Tundub, et meil pole halbu harjumusi või negatiivseid mõtteid, sest meil on jõulud alati ilusad olnud, kuigi need pole vist kunagi alkovabad ja viimastel aastatel ka mitte nutivabad olnud, lihtsalt kõik oskavad piiri pidada. Tülitsemis- ja töövabad on küll olnud ja olid ka seekord. Ühesõnaga ei lubanud ma enne jõule midagi.

Valetan, minult kangutati korduvalt välja lubadus, et ma ei tee tänavu täiskasvanutele kingitusi. Ei teinud ka, kuigi väike kiusatus oli.

24. Häid jõule!

Aitäh, olid head jõulud.

Me võtsime sellel aastal ikka väga vabalt. Kingid valisin varakult välja, seda ka Silveri ja enda ema eest, et lapsed saaksid vaid praktilisi kingitusi. Kuuse tõime vahetult enne jõululaupäeva, täpsemalt saime selle vanemate juurest laudast, sest nad olid nii agarad ja tõid metsast kaks kuuske, millest üks jäi üle. Jõululaua katmisega ei tekkinud meil mingit stressi, sest meie seda ei teinud. Ma tegin vaid mõlema vanemate juurde kaasa Kaju Köögi retsepti järgi küpsisetorti … jälle valetan, ma asendasin retseptis kirsikompoti vaarikatega, aga no peaaegu. Kuna kokkama ei pidanud, siis küürima ka mitte, nii et väga stressivabad jõulud olid. Kui jõuame aega, kus meie lapsed hakkavad oma peredega meil jõule veetma, küll siis selle stressi topelt tagasi saame.

Lisaks küpsisetordile viisime mõlema vanemate juurde ka piparkooke, mida terve perega tegime ja mille hulgas oli igaühel enda piparkoogiinimene. Vaid Silveri vennatütre elukaaslane jäi nimelisest piparkoogist ilma, sest ma ei teadnud, et ta meiega ühineb ja meie Kolmas, kes kannab sama nime, ei tahtnud ka oma mehikest temaga jagada.cofTäiesti tavaline piparkookide tegemise idüll.cofLapsed said esimesel päeval Silveri vanemate kuuse alt elektrilised hambaharjad, mis valmistasid rõõmu vaid väikestele, nad pesid nendega terve õhtu oma hambaid. Suurtest poistest oli Teine õhtu lõpuni pettunud, ta tahtis mänguasja, Esimese reaktsioon oli alguses samasugune, aga talle hakkas kingitus siis meeldima, kui sai oma hambaharjale sobiva kujunduse valida. Kui kodus hambapesuks läks, siis meeldis kingitus juba ka Teisele. Lõpp hea, kõik hea.

Kodus ootasid neid kuuse all ka teistsugused kingitused, Esimest ootas Cluedo lauamäng, teist Lego City politseiveok, Kolmandat Carcassonne Junior ja Neljandat Duplo jõuluvana komplekt. Kuna väikesed Legod on suurte poiste toas ja Duplod väikeste toas, siis sedasi said kõik oma tuppa mänguasju juurde ja samas uusi vahvaid lauamänge ka.mdeCluedo ostsin 1a.ee veebipoest, kus see maksab ümmarguselt 10 € vähem kui näiteks Rahva Raamatus. Tegu on laheda lauamänguga, aga mulle tundub, et 9aastane on selle jaoks veel liiga väike. Temaga sai mängida küll, aga väärilist vastast temast mulle ei olnud ja ma kaldun arvama, et läheb kõvasti aega, kuni ta seda iseseisvalt sõpradega hakkab mängima. Mina mängin seda oma sõpradega kindlasti, see on üks põnevamaid lauamänge, mida viimasel ajal mänginud olen.

Carcassonne Juniori ostin Rahva Raamatust ja see on piisavalt kerge mäng, et meie neljane ja viiene saaksid seda kahekesi mängida, aga samas ka piisavalt tore, et ise sellest rõõmu tunda.

Järgmisel päeval said lapsed mu vanemate kuuse alt uued pidžaamad, tegevuskaardid ja värviraamatud. Iseenesest said taas palju kinke, aga pooled neist olid praktilised ja ülejäänud arendavad, nii et jäi ära mänguasjade alla mattumine, mis on igal aastal jõuludega kaasas käinud.

Täna (tegelikult siis juba eile) lihtsalt vedelesime kodus, mängisime lauamänge, vaatasime filme, sõime kana ja värsket salatit, sest pärast kahepäevast söömaorgiat midagi rammusamat sisse ei läinud ning kuulutasime jõulud lõppenud.

Kokkuvõttes olid toredad jõulud, aga mul on hea meel, et need on möödas, sest jõuludest enam olen ma oodanud meie aastapäeva spaapuhkust Saaremaal, mis on nüüd kohe käes.

Kui veel meie jõuludest kirjutada, siis…mde… sellel pildil on esiplaanil Silver koos lastega. Neid ei ole näha, aga nad on parajasti Silveri vanaisa haual. Mulle nii meeldib, kui surnuaed on küünlavalgust täis, see vaatepilt on nii lummav. Ma ei tundnud tol õhtul surnuaias isegi kurbust, ainult rahu. Kurb olin järgmisel päeval, kui oma vanavanemate haual käisin, seal ei suuda ma kunagi pisarateta käia.

Sel päeval nutsin ka seetõttu, et vastu hommikut suri mu vanatädi. See kurb uudis, mis ei tulnud küll üllatusena, oli ka põhjuseks, miks vanaema ei tulnud meiega jõululauda istuma. Jah, jõulud olid toredad nagu alati, aga seekord ka veidi kurvad. Mis teha. Elu.