Ei olnud suverehvid, ei olnud liigne kiirus, ei olnud nutitelefon, ei olnud hajameelsus, ei olnud alkohol ega muu, mida siin ja seal spekuleeriti. Oli aordi lõhkemine. Vanaema ei saanud avariis surma, vaid avarii juhtus, sest ta suri autoroolis.
Veoautojuhist on kahju, aga õnneks jäi tema terveks ja ilmselt ta teab, et ta ei oleks saanud seda surma mitte kuidagi ära hoida. Talle kindlasti öeldi seda sündmuskohal, sest tegelikult said politsei ja kiirabi sellest juba seal aru, aga lahkamistulemuseta ei saanud nad midagi kommenteerida ja nii jäi paljudele võimalus oletada. Kõvasti ja valesti. Kui veoautojuhile ka midagi ei öeldud, siis loodan, et seda nüüd tehakse, olgu siis isiklikult, läbi tuttava tuttava või läbi ajakirjanduse, et tema südamele ei jääks mingit raskust.
Jah, mulle (mitte ainult) meeldiks, kui uudistes mainitaks ka õnnetuse täpsemad asjaolud ära. Et ei tekiks rohkem situatsioone, kus vanaema lähedastele avaldavad kaastunnet heal juhul nägupidi tuttavad inimesed, kelle uudishimu on suurem kui taktitunne. Et Härra pereliikmetele, kes ei omanud minu vanaemaga kokkupuudet, ei avaldataks kaastunnet ega uuritaks, kas nad teavad äkki midagi enamat. Et ei tekiks olukordi, kus vanaema pereliikmed kuulevad avalikus kohas võõraste inimeste suust, et “vanamutt oli kindlasti juua täis”… Ilmselt ei juhtu seda nii või naa, sest tänaseks on see juba vana uudis, kedagi enam ei huvita, aga need, kes sedasi arvasid, võiksid siiski teada saada, et nad arvasid valesti. Et kõik, kes kuskil uudisteportaali kommentaariumis, sotsiaalmeedias või külavahel eeldasid halvustavalt, kuidas asi oli kindlasti nutitelefonis, mida vanaemal üldse ei olnudki, või alkoholis, mida ta pole kunagi (vähemalt mitte minu eluajal) eriti tarbinudki, mõistaksid oma eksimust. Et vanaema saaks rahus puhata.
Ma tean, et see ei ole tore teema, mille kohta lugeda, aga ärge laske oma meeleolu sellest mõjutada. See pole ka tore teema, millest kirjutada, aga ma siiski tegin seda, sest erinevad spekulatsioonid (mis kohati muutusid lauslahmimiseks) tegid haiget. Need olid ebaõiglased. See sõnum ilmselt nendeni ei jõua, kelle pärast ma selle üldse kirja panin, aga ehk…
Vähemalt olen ma oma natukese vanaema eest välja astunud. Tema ei olnud süüdi, see oli lihtsalt õnnetu surm.
See oli sinu vanaema… Ohjah. Õnnetus juhtus mu ämma kodu juures, olime ise seal sel ajal lastega. Eks spekuleerisime ka, aga alkoholi või nutitelefoni ei osanud kahtlustada. Kuulsime, et vanem naine ja arvasime et kas terviserike või et ei näinud mingil põhjusel veoautot (udu vms – muidu seal ju hea nähtavus). Aga seda, mis tegelikult oli, ei osanud tõesti kahtlustada.
Sügav kaastunne sulle ja teie perele. Õnneks on nüüd meedias ka kajastatud juba õiget põhjust.
Spekuleerimisel ja spekuleerimisel on vahe sees. Või tegelikult… “See on see nutitelefon” ei olegi enam spekulatsioon, vaid juba teadmine, et nii kindlasti oligi. Selline asi oli veidi liiast.
Aitäh kaastunde eest. 🙂