Kodune veebruar ja mitmekülgne Pelle

Sellest on juba päris palju aega möödas, kui Goldmerk Games lastele portsu uusi laua- ja kaardimänge saatis, aga Pelle mängudeni jõudsime alles praeguse laatsareti ajal. Aasta lõpus sai meil kõigil lauamängudest lihtsalt isu täis, küllap sai proovitud liiga palju uusi mänge lühikese aja jooksul.

Nüüd viimase kuu jooksul on laste huvi mängude vastu taastunud, sest nelja seina vahel haige olla on võrdlemisi igav. Ma Instagramis olen praegust hullumaja veidi jaganud, aga enamus teist sinna vist ei satu, seega mainin põgusalt siin ka, et lapsed on 28. jaanuarist alates vahelduva eduga haiged olnud. Kõik neli on kordamöödas palavikes olnud ja sedasi mitu ringi, eelmise nädala neljapäeval tekkis Kolmandal juba kolmandat korda kõrge palavik ja pühapäevast on kolm poissi korraga vähem ja rohkem kuumad, lisaks köhivad neist kaks kuu algusest alates (vahepeal küll läks juba paremaks, aga see oli vaid vaikus enne uut tormi).

Esmaspäeval sai Esimene diagnoosiks kopsupõletiku (pole varem ühelgi lapsel olnud), Kolmandal ka ragiseb ühes kopsus miski ja Teisel on lisaks palavikule impetiigo ehk mädane nahapõletik (seda pole samuti varem kellelgi olnud), mis ei ole ligi kolme nädala jooksul salvidele allunud. Kõik poisid said antibiootikumid peale ja on lootust, et vaheajaga saavad nad lõpuks terveks. Kahju on sellest, et planeeritud väljasõidud jäävad jälle ära – ei mingi Jääaja Keskust, Lennusadamat, Lohesaba, kino ega muud … Ainult lauamängud.Pelle kaardimängudPelle mängud on mõeldud rohkem koolieelikutele, mistõttu on need meie koolipoiste jaoks veidi igavad, ühe erandiga, kapteni mäng neile meeldib. Selles osas oleme Silveriga poistega samas paadis, ka meile meeldib see kolmest mängust enim.

Pelle kapten“Pelle Kapten” kaardimängus tuleb saada kokku viieliikmeline laevameeskond (kapten, tüürimees, kaks erinevat madrust ja laevakokk), kes peavad olema kas samast loomaliigist või peavad olema esindatud kõik viis loomaliiki (part, konn, siga, kass, koer). Mäng on lihtne ja kiire, aga minu jaoks piisavalt kaasahaarav, et seda koos lastega veel ja veel mängida.

Mängu alustatakse viie kaardiga, meeskonda jahtides tuleb üks kaart keset lauda maha panna ja võtta uus kas pakist või mahapandud kaartide seast, kui keegi teine on loobunud sulle sobivast meeskonnaliikmest.cofPildil olen vaid ühe sammu kaugusel võidust, mul oli puudu kokk-kass ja parajasti oli maas kaks sellist kaarti. Enda käigu ajal vahetasin pardi kassi vastu välja ja minu meeskond oligi komplekteeritud.mde“Pelle Kaptenit” saab mängida ka memoriinina, Neljas kasutab seda varianti, kui keegi temaga mängida ei viitsi.

Pelle rongijuht“Pelle Rongijuht” ei ole minu jaoks eriti kaasahaarav, aga Neljandale meeldib see mäng ja ma ei sure päris igavusse, kui tema rõõmuks talle vastaseks olen. Selles mängus võidab see, kes oma kaartidest esimesena lahti saab ja mõnikord juhtub see kõigil juba kuuenda käigu ajal, mis tähendab, et keegi pole pidanud kaarte juurde võtma ja võidab see, kes alustas. Kuna alustab alati noorim, siis selle noorimal on iga kord ka suurim võimalus võita. Mõnikord aga läheb ühel või teisel kehvemini ja kaarte koguneb aina juurde. See oleneb sellest, kui hästi on kaardid segatud ja kui palju on ootejaamu maha pandud.

Mängu alustatakse kuue kaardiga ja kui midagi saab maha panna, siis uut ei võta, kui aga ei saa midagi maha panna, siis tuleb võtta pakist kaart juurde. Ootejaamad saab alati maha panna, aga targem on need jätta viimasteks õlekõrteks, muidu saavad teised ka sinna oma vaguneid sättida, mis tähendab, et neil vähenevad kaardid oodatust kiiremini.cofPildil on maas kolm ootejaama, tänu millele meie kaardipakid hakkasid hoogsalt vähenema. Rong kasvas ka veel pikemaks, nii et selle mängu mängimiseks võib olla vaja palju ruumi, seetõttu me põrandal mängisimegi.

Pelle piloot“Pelle Piloot” ei kõnetanud meist kedagi. Teoorias (laual 5 lennukit suunaga mängulaua keskele, iga mängija ees tema lennuk ja võidab see, kelle lennuk kõige kõrgemale lendab või see, kellel on kaartide lõppedes viimane lennuk suurima numbriga, lisaks saab teisi mängijaid elimineerida “lennates” nende kaardirivile otsa) tundus küll huvitav, aga praktikas sai enda lennukit nii vähe kõrgemale lennutada, kõik kasvatasid ja pöörasid rohkem vastase kaardiridu ning see ei mõjunud kaasahaaravalt. Võib-olla mängisime valesti, võib-olla pole lihtsalt meie maitsele mäng, aga võib-olla ongi teistest kehvem variant, ei oska öelda.

Võimalik, et uuesti mängides arvamus muutub, nii läks “Mmm juust” lauamänguga, mis alguses tundus ka liiga igav, aga lõpuks muutus üheks enimmängituks. Minu jaoks on see tegelikult endiselt veidi igav, aga seda tunnen ma paljude lastele mõeldud mängude osas, asi on ehk vanuses … Ühesõnaga, mina ei ole õige inimene arvustama väikestele inimestele mõeldud lauamänge, nii et minu “tundub igav” siinkohal arvesse ei lähe, sest meie pere väikestele inimestele see meeldib. cofJuustumängus tuleb koguda juustuauke (täringu silmade arv = juustuaugud), aga samas olla ettevaatlik, sest osade kaartide all ei ole lõbus hiir, vaid hiirelõks. Mida rohkem juustuauke kaardil, seda suurem risk, et kaart peidab endas hiirelõksu. Kolm lõksu lõpetavad mängu kõigi jaoks ning võitjaks on see, kes kogus kõige enim juustuauke.

Lapsed on mängust oma versiooni teinud, nendel ei lõpeta kolm lõksu mängu, vaid mängitakse viimase kaardini ning juustuaukudest lahutatakse maha iga lõksu kohta üks auk. Loovust ei saa reeglitega piirata, mistõttu pole välistatud, et lapsed loovad ka “Piloot Pellest” oma versiooni ning hakkavad seda mängima.

Goldmerki kodulehel olevate mängude juures meeldib mulle see, et need on põhiliselt või vähemalt osaliselt Meelis Looveeri enda loodud, tema panus on ka “Eia jõulud Tondikakul” lauamängus. Kodulehel jäi mulle silma veel “Gildenberg”, mille tegevus toimub keskajal ja mille disain ise on ka keskaegselt omapärane. See jäi mulle tegelikult juba eelmisel aastal silma ja täna ostsin selle ära ka, ainult et Rahva Raamatust, sest see on seal praegu soodushinnaga.

Meelis Looveer korraldab veel õpitubasid, kus mängitakse lauamänge või arendatakse loovust ja luuakse ise üks lauamäng. Mulle tundub, et lauamängude populaarsus väheneb, sest telefonides on palju põnevamad mängud, mistõttu on minu silmis igati tänuväärne tegu selliste õpitubadega lasteaedades ja koolides laste huvi lauamängude vastu kasvatada. Meelis ei kasvatada ainult laste huvi, ikka täiskasvanute oma ka, kui on näiteks firmaüritustel õpitubasid korraldanud või ettevõtetele reklaammänge loonud.

Minnes tagasi Pelle mängude juurde, siis Meelis Looveer saatis mulle kaks komplekti Pelle kaardimänge, et saaksin ühe lugejate vahel välja loosida. Kui sul on kodus eelkooliealised lapsed, kellele meeldiks panna kokku enda laevameeskonda, ehitada rongi või juhtida lennukit, siis anna sellest märku. Postituse kommenteerijatel vahel loosin mängukomplekti välja 6. märtsil. Head loosiõnne!

6. märts: Palju õnne, Marge, Pelle mängud tulevad teie perre!

Jõulukingiks palju tarkust

Kes ütles, et tarkust raha eest osta ei saa? Saab küll, täpsemalt saab 45,95 euro eest osta sellise koguse tarkust:taskutark ja targa lapse reisimängudKui õnn naeratab, siis saab ka ostmiseta, sest mängude autor Meelis Looveer on ühele lugejale sellise targa komplekti välja pannud.

Komplektis on üks omaette komplekt Targa Lapse Reisimängude näol, mis sisaldab endas “Yatzyt” ja vanu häid mänge nagu “Laevade pommitamine”, “Poomine” ja “ABC loomad”.targa lapse reisimängudOn teie jaoks “Laevade pommitamine” vana hea mäng, mida olete lapsena mänginud vihikutäite kaupa? Me vennaga pommitasime neid laevu ikka korralikult, nii et minu jaoks on mäng mõnusalt nostalgiline ja mind väga üllatas, kui Silver ütles, et ta pole seda kunagi mänginud. Kuidas sedasi saab üldse suureks kasvada? Silveri puhul siiski on näha, et saab ja ilmselt jäid temal need mängud mängimata seetõttu, et õde ja vennad on temast nii palju vanemad, et ta kasvas rohkem üksiku lapsena.

Väga teemaväline jutt, aga Silver sai onuks seitsmeaastaselt, kuid tema vennalapsed ei ole teda ilmselt kunagi onuks kutsunud. Hiljuti tekkinud arutelu käigus lõõpisin, et viisakas oleks ikkagi Silverit onuks kutsuda ja mind tädiks ning viimasel kohtumisel kuulsingi Silveri vennatütre suust ära selle viisaka “tädi Liivi”. See ei kõlaks naljakalt, kui meie vanusevahe ei oleks kaks aastat, aga on … Palju loomulikumalt kõlab “tädi Liivi” minu väikeste õelaste suust, aga tegelikult ei oota ma ka nendelt enda tädiks kutsumist.

Jätkame aga “Laevade pommitamisega”, kus tuleb vasakule ruudustikule märkida enda laevad ja paremal ruudustikul märkida ära ruudud, kust oled vastase laeva otsinud või selle leidnud.laevade pommitamine ja kosmose lahingVasakul üleval on pooliku mängu näidis, all “Kosmoselahing”, mida nimetaksin kaasaegseks variandiks “Laevade pommitamisest”. Kosmoselaevade leidmine meeldib lastele rohkem, minul pole vahet, millise kujuga laevad on, mäng on nii ja naa kaasahaarav. “Kosmoselahingu” saab soetada eraldi, see komplekti ei kuulu.

Mulle tundub mäng väga kerge, aga Silver suutis esimesel korral seda valesti mängida ja minu öeldud koordinaate valesti vaadata, mistõttu lasi ta mul põhja lasta laeva, mida pakutud ruutudel tegelikult ei olnud. See oli ilmselt rohkem kehva silmanägemise tulemus, tegelikult ei ole mängus midagi rasket, aga ilmselt teate seda isegi, sest ma kahtlen, et peale Silveri on veel inimesi, kes pole kunagi laevu pommitanud.

Täitsa hämmastav, aga ta pole kunagi ka “Poomist” ja “Loomade ABC-d” mänginud. Esimene peaks küll olema selline, mida on vähemalt eesti keele tunniski mängitud, või ei? Teine on tõesti selline, et täpselt sellisel kujul pole mina ka seda mänginud, aga me mängisime venna ja õega pidevalt “ma ei mäleta, kuidas seda kutsusime” mängu, kus meil oli horisontaalsel A4 paberil terve pikk rida teemasid, mille alla kindla tähega sõnu otsisime. Teemad mõtlesime ise välja ning punkte jagasime samamoodi – sõna eest, mida keegi teine ei kirjutanud, sai kaks punkti, korduva sõna eest ühe. poomine ja loomade abcPildil on midagi, mida olen siin pikalt vaka all hoidnud … Ma ei tea mitte ühtegi teist naist, kellel oleks sama kole käekiri kui minul. 

Kõik need kolm mängu on tegelikult sellised, et nende mängimiseks on vaja vaid pliiatsit ja paberit, aga reisidel on valmis mängudega mugavam küll ja ilmselt seetõttu neid kodulehel reisimängude all müüaksegi.

Komplektis oleva “Yatzy” mäng on tõesti tarkade laste mäng, sest mina selle juhendile alguses pihta ei saanud. Õnneks on meil ka teine “Yatzy” koos põhjalikuma juhendiga, millest arusaamine võttis mul ka muidugi aega, aga ehk on asi selles, et teiste jaoks vana hea “Yatzy” on minu jaoks miski, mida ma polnud kunagi varem mänginud.yatzy.jpgVõib-olla mängime valesti, aga kui boonuseid (aa+bb ja muid kombinatsioone) ei saa, vaid tulemuseks on näiteks 2-3-3-4-6, siis liidame kokku kolmed ja märgime 6 puntki kolme silmaga täringu reale. Kui veeretaja on saanud teist korda sarnase tulemuse, siis pole kuskile midagi märkinud (see on raudselt vale). Kui veeretaja kasutab kolme täringut ja tulemuseks on näiteks 3-5-6, siis ta saab 0 punkti, aga ma ei tea, mida teha, kui see 0 saab märgitud aaa+bb reale ning selline kombinatsioon peaks hiljem päriselt tulema. Ilmselt ei märgi ka siis kuskile midagi.

Selles osas on “Yatzy” tegelikult lihtne, et selle reegleid annab hästi enda jaoks sobivaks kohendada ja kui võrrelda nüüd kahte lingitud “Yatzyt”, siis ma isegi ei tea, kumba soovitaksin. Hinna poolest on Tacticu mäng parem ja selle mängulehed on kahepoolsed, kuid võrreldes Goldmerk Gamesi “Yatzyga” on esimese lehed palju õhemad ja libedamad, mis mängimist küll ei sega, aga reisimängu paber tundub kuidagi sõbralikum ja veidi suurema suuruse tõttu ka mugavam. Minu jaoks on viimase plussiks ka see, et mänguga on kaasas reisile sobivad pisikesed harilikud ja kui mängulehed saavad otsa, siis need saavad otsa, tühja karpi järele ei jää, samas mõne meisterdaja jaoks oleks tühi karp jälle boonuseks.

Reisimängude alt leiab lisaks “Kosmoselahingule” veel “Geograafia ABC” ja “Kartulikuhja”. Viimane on minu jaoks võõras, seda ma lapsena mänginud ei ole, aga vanemale põlvkonnale on ehk tuttavam mäng, sest kirjelduse järgi mängisid seda tarkade laste vanavanemad.

Tarkadest lastest rääkides, siis “Tark mees taskus” sarjas on “Tark laps taskus” täitsa olemas, lisaks tema vanemad “Tark mees taskus” ja “Tark naine taskus”  ning neil on kolme peale kokku ka “Tark pere taskus”.taskutarkKõiki neid kaarte saab omavahel kokku panna, et mänge põnevamateks ja mahukamateks muuta, aga me ei ole seda igas variandis teinud, sest osade kaartide puhul ei erista pärast enam, kus pakis see käis. tark mees taskusNagu näha, siis tarku mehi on lausa kaks, teine neist on meil varasemast ajast olemas ja ka seda saab teiste tarkade kaartidega segada. “Tark mees taskus 2” on pisut raskemate teemadega mäng, aga samas arendab hästi laste sõnavara, kui neile tuleb esmalt esoteerika tähendus selgeks teha.

Mängureegleid on pakis neli, iga mänguga läheb kaardipakk lauale erinevate tähtedega tagakülg pealpool ja avatakse üks kaart kõrvale. Kui kaardipaki peal on täht “k” ja pilditeemaks haigused, siis tuleb lihtsalt “k” tähega haigusi pakkuda ja sobivate sõnade puhul saab pakkuja kaardi endale ning võitjaks on see, kellel kõige rohkem kaarte. Mänge saab ka raskemaks teha, selleks ongi pakis reegleid rohkem, kuid me pole kõige lihtsamast variandist veel kaugemale jõudnud.tark naine taskus“Tark naine taskus” mängul on vale nimi, see peaks olema tegelikult “Tark keeleteadlane taskus”, sest see on kohati ikka väga raske. Selle mänguga on kaasas vaid ühed reeglid ja nendest täiesti piisab. Kuigi mängija vanuseks on märgitud 9+, on seda lastega raske mängida, samas täiskasvanutele (või vähe suurematele lastele) on see vägagi põnev ja ajusid ragistama panev ajaviide. Ütleksin, et see on täiskasvanutele lausa arendav mäng.tark laps taskus“Tark laps taskus” on jälle meeldivalt kerge, pildilt tuleb leida midagi, mis algab kaardipakil nähtava tähega. Kaasas on taas rohkem reegleid, et mäng raskemaks muuta, kui kerge variant igavaks muutub. tark pere taskus“Tark pere taskus” on segu kõigist eelnevatest, aga hulgas on ka palju uusi kaarte. Kui targad mängud pakuvad huvi, kuid kõiki ei raatsi osta, siis soovitan seda, saab igast variandist maitse suhu.

“Tark mees taskus” sarja kaartide puhul meeldivad mulle väga nende illustratsioonid, mille taga on olenevalt mängust Taavi Oolberg, Hardi Kõvamees või mõlemad. Mitme mängu puhul oleksid võinud kaardil olla ainult teemad, aga nii kerget teed pole mindud, vaid on piltide näol väga loomingulised oldud ja see annab mängudele palju juurde.

Sarjas on veel  “Tark piimamees taskus” ja Rahva Raamatu liigituse järgi ka “Kõik mehed on sead”, kuid viimases ma veidi kahtlen … samas alkohol pidavat olema tarkade inimeste jook, eks. Tegu on täiskasvanutele mõeldud seltskonnamänguga, mille lõpus on kõik naised eriti ilusad ja mehed sead, aga usun, et seda mängu annab mängida ka alkoholivabast joogist lonkse võttes.

Arvate, et olen nüüd lõpuni jõudnud? Ei ole veel, aga peagi.

Meil on ammusest ajast kodus olemas ka “Kelleks tahad saada”, mille autoriks on samuti Meelis Looveer. Mängu saab mängida neljal viisil (reeglite link): memoriinina, sõnamänguna, äraarvamismänguna ja laiskvorstina, kus kaotab see, kelle kätte jääb ainus paariliseta kaart – laiskvorst.goldmerk gamesNagu kaardipakist näha, siis lapsed on sellega usinalt mänginud ja mina samuti, nii et soovitame soojalt.

Nüüd olen küll lõppu jõudnud ja nagu ma postituse alguses kirjutasin, siis üks lugeja saab endale jõulukingituseks palju tarkust reisimängude komplekti ja nelja erineva “Tark mees taskus” sarja kaardimängu näol.

Loos toimub seekord ainult blogi Facebooki lehel ja osalemiseks tuleb kommentaaridesse ära märkida enda kolm kõige targemat sõpra, ei enamat. Tarkuse loosin välja 18. detsembril.

Kellel loosiõnne taas ei ole, kuid kuuse alla tarkust tahaks, siis Goldmerk Games kodulehel on aasta lõpuni kõik mängud 20% soodsamad, kui kasutate koodi sidrun.