Ma olen nii pikalt igatsenud perepilte, mis ei oleks minu enda poolt aegvõttega tehtud, aga mis ei maksaks ka 250 eurot. Jah, saab ka odavamalt, kui hästi otsida, aga mulle meeldinud käekirjaga fotograafide hinnatase sinnakanti on jäänud. Pole päris selline summa, mida raatsiksime fotosessioonile kulutada.

Ühel hetkel avastasin, et mulle meeldib ka asjaarmastajast täditütre käekiri ja küsisin temalt, kas ta oleks nõus meist perepilte tegema. Loomulikult tasu eest. Ta veidi küll kahtles, sest ta pole varem suuremat seltskonda pildistanud, kuid oli siiski valmis proovima. Mina olin jälle kindel, et ta saab sellega hakkama ja meie saame endale portsu ilusaid pilte. Nii ka läks.

Mulle tundub, et WordPress sööb veidi kvaliteeti, mistõttu ma täit ilu ei saa edasi anda, aga midagi ikka.

Eelmised kaks pilti on mu kõige lemmikumad, olen küll jõudnud need juba Facebookis ja blogis päisepiltideks lisada, aga topelt ei kärise.

Need on lihtsalt möödaminnes tehtud pildid, mille puhul taust ei olnud nii oluline, aga tegelikult mulle täitsa meeldib kleidi ja talutehnika kooslus. Meenutab, kuidas olen käinud kleidis põldugi kündmas.

Piltide autor on Madli Allikas, kes leiba teenib küll palgatööga, kuid hobifotograafina võib teda kohata või temaga kaubale saada Nõos, Tartus või üleüldse Tartumaal, Lõuna-Eestis ja nagu näha, siis Lääne-Virumaal ka. Tema fotosessioonid veel 250 ei maksa, aga mine tea, paar aastat harjutamist ja meie äkki enam tema juurde löögile ei saa.

Ma loodan, et sügisel Silveri ja Madli graafikud nii palju kattuvad, et saame fotosessiooni korrata ning järgmiseks korraks oleks mul juba mõni nägemus ka. Praegu lihtsalt ütlesin Madlile, et tehku meist mingid pildid näiteks metsas, minu jaoks oli oluline vaid see, et kuuekesi peale jääksime. Jäime. Nüüd võiks midagi veidi keerulisemat üritada.