Avameelne vol. 2. Lihtsalt hoiatan.
Ma sain täna kirja, kus mind tänas naine, kes sai hommikul oma Lelo Sona Cruise`i kätte, katsetas selle ära ja … “Oh issand, ma ütlen!”. See kommentaar ütles kõik, Lelo Sona tegi, mida lubas. Kujutate ette, kuidas minu rõõm teise naise üle oli nii suur, et mul tuli kananahk ihule? Mul oli nii hea meel, et minu kogemus kellelegi abiks oli.
Täna said ilmselt paljud enda uued mänguasjad kätte, sest just nii minu postitusega läks, ladu tühjenes vähem kui 24 tunniga. Kes praegu ilma jäid, siis ei pea muretsema, Ulaka Kaunitari laoseis on täienemas ja tellimusi saab juba praegu esitada, kuid tarneaeg on kahjuks 1-2 nädalat.
Mul on teile palve, kes te endale Lelo Sonad tellisite või tellite – jagage samuti enda kogemust. Te saate teha seda siin täiesti anonüümselt, kui kasutate väljamõeldud nime ja e-maili. Teie kogemused võivad olla kellegi jaoks väga olulised. Eriti siis, kui Lelo Sona on tõesti andnud midagi, mida te pole kogenud unes ega ilmsi.
Mul võttis eelmise postituse avaldamine palju aega, veel samal päevalgi tõrkus sõrm “avalda” nuppu vajutamast ning kui see tehtud ja Facebookis jagatud sai, siis blogipostituste jagamise grupis hakati kohe kommentaari kirjutama. Minu esimene mõte oli, et nii, nüüd keegi ütleb postitust avamata, et kõike ikka ei peaks jagama. Aga ei, kommentaari kirjutaja hoopis ütles, et tal on ka Lelo Sona ja ta kutsub teda hellitavalt oma parimaks sõbraks. See oli kergendus. Ühest küljest oli kergendav ka see tagasiside, mis tulema hakkas. Sajad kommentaarid, postkasti saadetud tänusõnad. Tundsin, et enda loo jagamine oli õige. Teisest küljest ehmatas probleemi ulatus ja sügavus, seda kõike oli kurb lugeda.
Ma nii tahaksin loota, et Sona on imemasin, mis toimib kõigi peal, ka nende peal, kes kommenteerisid, kuidas nad pole aastaid või lausa aastakümneid mitte mingil moel mitte mingisugust orgasmi saanud. Sellistel juhtudel ma veidi siiski kahtlen, et see kohe esimesel korral võiks juhtuda, aga samas võiks ju …
Kui Lelo Sona või ükskõik, milline muu kliitori stimuleerimise viis esimese katsetamisega tulemust ei too, siis ärge loobuge. Proovige uuesti, pikemalt, erinevatel hetkedel. Hommikul ärgates, pesemise ajal või pärast seda, romantilise filmi järel, õhtul enne uinumist. Vaikuses, lõõgastava muusika saatel või pornot vaadates. Proovige kasvõi kergelt joogisena.
Enda tundma õppimine ei käi kõigil kiiresti ja kõik ei ole ka ühe vitsaga loodud. Minul kulus neli aastat, kuni ma end esimest korda orgasmini suutsin viia. Minu puhul on plussiks olnud muidugi see, et mul on alati olnud kõrge libiido ja ma ei tea, mida tähendab, kui puudub igasugune huvi seksi või eneserahuldamise vastu. Ma ei ole end vägisi puudutanud, kliitori stimuleerimine on andnud mõnutunde, lihtsalt läks palju aega, kuni sellest mõnutundest midagi enamat sai.
Samas G-punkti stimuleerimine pole mulle mitte üheski variandis mitte midagi pakkunud. Ei mingit mõnutunnet. Tegelikult pole üldse mingit tunnet. Kui ise end puudutan, siis sõrmede all tunnen õiget kohta ja see annab ajule signaali nagu tunneksin G-punkti puudutamist, aga ei midagi enamat, kuid kui mees puudutab, siis ma vaid tajun, et sõrmed kuskil on, aga kus …
G-punkti jutt kehtis siis enne Lelo Sonat, selle kasutamise ajal tajun hästi, kui miski toda punktikest kasvõi riivab. Mingit teaduslikku seletust ma sellele anda ei oska, aga kuna stimulaatori tekitatud lained lähevad sügavale ning osade allikate väitel on G-punkt kliitori sisemine osa, siis selles ehk see seos ongi.
Osad allikad ütlevad jälle, et G-punkti pole üldse olemas, teised aga ütlevad, et kõik naised on võimelised orgasmi saama, isegi ejakuleerima. Ma kahtlen selles, eriti viimases, sest me pole ühesugused. Jah, meil kõigil on kliitor ja tupp, aga nende vahemaa on erinev, nende suurus ja tundlikkus on erinevad ning need töötavad ka erinevalt.
Samamoodi võiks öelda, et kõik naised on võimelised oma lapsi rinnaga toitma, aga ei ole. Mõnel pole nibusid, mida laps saaks haarata, teisel ei tule piima ega hakkagi tulema, kolmas peab rinnaga toitmise nimel imetamisnõustaja abiga kuude viisi vaeva nägema, samal ajal voolas minul piima nii, et lapsed ei jõudnud seda allagi neelata, toitmine võttis aega 5 minutit ning rinnapatju pidin kandma terve imetamisperioodi ehk kuni poolteist aastat, sest piima oli palju ja rinnad lekkisid igapäevaselt.
Ühesõnaga käis mul imetamine lihtsalt, ma ei pidanud sellega vaeva nägema, aga ma ei ütleks kunagi, et samaks asjaks on iga naine võimeline. Sama on orgasmidega, mõnel käib see kergelt, ta ei pea selleks mitte midagi tegema, samal ajal ei juhtu teisel võimeldes ka midagi, aga selles vallas ei kohta sageli mõistmist, vaid vastupidi, kellel tulevad orgasmid kergelt, need ei saa aru, kuidas teistel ei tule, see on ju nii lihtne. Olgu, imetamisraskuste osas ka ei kohta alati mõistmist, kuid enamus siiski teavad, et see ei käi kõigil sama kergelt.
Orgasmi osas aga justkui peaks ja kui nii ei ole, siis leitakse, et see on peas kinni. Kui nii, siis kuidas seletada seda, et on naisi, kes on saanud vägistamise ajal soovimatu orgasmi? Ei, need vägistamised ei ole olnud täitunud fantaasiad, vaid rõvedad vahekorrad, mille ajal saadud orgasmid tekitavad naistes veel pikalt süütundeid. Või kuidas seletada sünnituse ajal saadud orgasmi? Eelmise postituste kommentaarijate hulgas sai üks naine sedasi oma esimese ja ainsa orgasmi, mis ilmselgelt oli sünnitamise ajal viimane asi, millele ta mõtles.
Ma ei ütle, et orgasm pole üldse peas kinni. Kindlasti see mõne puhul nii ka on, kas siis komplekside või siis kogetud traumade tõttu, aga ma ei oskaks kuidagi süüdistada enda pead selles, et kliitor on minu jaoks tundlik koht, aga G-punkt ei ole. Või kui nii oleks, siis kuidas Lelo Sona seal peas midagi muudab, aga We-Vibe ei muuda? Minu jaoks taandub kõik lõpuks ikkagi füüsilistele teguritele, üks asi mõjub mulle, teine asi mitte. Kellelegi teisele mõjuvad need jälle vastupidi. Naised on erinevad.
Võib ju mõelda, et kui naisel endal puudub igasugune soov seksida ja ta teeb seda kohusetundest, siis on asi peas kinni, kuid enamasti on sellisesse olukorda jõutud ikkagi ajaga. On madal libiido puuduliku tundlikkuse tagajärg või vastupidi? See on teema, millest ma ei oska väga midagi rääkida ega oska midagi soovitada, sest ma ei ole enda kõrge libiido nimel mitte midagi teinud, see lihtsalt on selline ja minu peamine mure pole kunagi olnud see, et ma seksi ajal orgasmi ei saa, vaid see, et mu mees ei taha sama sageli kui mina.
Seetõttu oli kahju lugeda neid kümneid ja kümneid kommentaare, mis rääkisid, kuidas pole soovi seksida, kuidas see on mõttetu nühkimine, mis ei anna midagi, kuidas seksi pärast on suhe halvenenud. Ma arvan, et sellises olukorras jääb mänguasjadest väheks, aga ma tõesti ei oska ise midagi soovitada. Paariteraapia? Seksuaalnõustamine? Günekoloogi vastuvõtt? Olen kord lugenud, et madala libiido korral võib günekoloogilt paluda vereanalüüsi hormoonide uurimiseks. Ehk ongi paljude madala libiido taga lihtsalt mingi hormooni vähesus või üleküllus ja seda saab ravikuuriga parandada? Ma ei tea, aga günekoloogile mure kurtmine ilmselt halba ei tee.
Kliinik.ee lehel on seksuaalnõustamise rubriik, kust võiks samuti oma murede lahendamisega alustada. Kuna seal on palju küsimusi ja vastuseid, siis võib isegi nende hulgast leida äratundmist ja juhtnööre, kuidas edasi toimida. Ärge loobuge kergelt ega leppige olukorraga, proovige end ise avastada, rääkige oma partneriga avatult, otsige koos lahendusi, küsige abi.
Täna üks mees kirjutas väga hea kommentaari:
“Väga huvitav lugemine. Ka kommentaarium. Meesterehvana annan aru,et naistel on raskem (see tundub kuidagi vale sõna,ehk siis aeganõudvam oleks õigem) orgasmini jõuda. Kindlasti vajavad naised pikemat eelmängu. Tuju peab olema vastav. Kahe lapse isana tean ka, kui vajalik on täielik rahu ja võimalus segamatult teineteist nautida. Olen 20 aastat oma naise ja laste emaga koos elanud. On meilgi olnud rohkem ja vähem aktiivseid perioode, kuid mitte kordagi pole mul peast läbi vilksatanud mõttepoegagi, et oma vajadusi kusagil mujal rahuldada. Kindlasti mängib naise seksuaalelus suurt rolli laste sünd. Ma ei saa küll öelda,et ma oleksin kuidagi tahaplaanile jäetud hoolivuse ja armastuse koha pealt, seda aga küll, et seksime harvemini, kui algusaastatel. Mis puudutab nüüd orgasme,siis 20-ne aastaga olen oma naist ikka tundma õppinud ja samas tundub, et palju oleks veel õppida. Orgasmi teeselnud ta küll kunagi pole, aga orgasmini jõudmine on (enamjaolt) siiski pikk kulgemine ja pigem siiski jääb see täiuslik lõpp tulemata. Vaginaalset orgasmi on minu teada mu naine kogenud vaid korra. Suuseks ja kätega hellitamine viivad kindlamalt sihile. Tean ka seda,et peale vahekorda pessu minnes viib naine dušši all alustatu lõpuni. Mingi aeg tundsin end selle tõttu ehk isegi õnnetuna ja süüdistasin ennast, et ei suuda oma naist lõpuni rahuldada. Oleme selle ammu selgeks rääkinud ja eneserahuldamises ma midagi halba ei näe. Ühtegi mänguasja me (veel) ostnud pole. Jutuks on isegi olnud. Valik on ka meeletu ja kuna kummalgi kogemus puudub, siis esimest valikut tundub kuidagi keeruline teha olevat. Mulle väga meeldib näha,kui mu kaaslane iga ihurakuga seksi naudib ja nüüd seda postitust lugedes tundub see Lelo vibraator küll üks imemasin olevat. Kindlasti pole seks ja orgasm elus kõige olulisem, aga õnneliku paarisuhte üks talasid siiski. Selline mänguasi võiks vabalt olla see “KOLMAS” kaaslane voodis, kelle pärast ei tekiks küll kunagi armukadedust või hirmu oma partnerist ilma jääda. Meie voodielu vajaks küll sellist vürtsi ja ma isegi elavalt suudan praegu ette kujutada seda situtasiooni, kui oma kallist naist sellise asjaga esimest korda üllataksin. Usun, et iga oma naisest hooliv mees seab naise vajadused (voodis) esikohala ja soovib talle pakkuda parimat. Siinses blogipostituses kirjutatu koos kommentaariumiga võiks olla iga endast ja oma naisest lugupidava mehe lugeda. Lugupidamisega!”
Nii paljud kirjeldasid, kuidas nende olukord mõjub meespoolele halvasti ja ma loodan, et te kõik suunasite oma mehed eelmise postituse kommentaare lugema või lugesite neid ise ette. Eelkõige soovitan lugeda jagatud kommentaari, et teie mehed näeksid, kui eluterve ja mõistva suhtumiseni on üks meesterahvas ajaga jõudnud. Soovin, et teie mehed tunneksid, et nad pole üksi ja asi ei ole nendes. Asi ei ole ka teis. Keegi ei ole süüdi, see lihtsalt on nii ja kui see teie enda elu või paarisuhte kvaliteeti segab, siis ärge jätke seda nii, vaid otsige lahendusi.
Kui paarisuhtes on juba probleemid, siis Lelo Sona ei ole lahendus. See võib olla abivahend enda leidmisel, see võib tuua magamistuppa uut energiat, aga kui mees ja naine magavad juba kuid eraldi tubades … Mul on küll Lelo Sonasse suur usk, aga ma kahtlen, et see kaks inimest samasse voodisse kokku tagasi toob, see on rohkem paarinõustaja tegevusala.
Soovin siiralt, et te kõik leiaksite endale sobivad lahendused, aga te peate neid otsima. Olukorraga leppides ja eraldi tubadesse kolides ei muutu midagi.