Päevad ei ole vennad. Järgnev kirjeldab hästi mu poolteist tundi tagasi toimunud emotsionaalset kollapsi, millele eelnes kaks kohutavat päeva lastega, kelle sisse on ilmselgelt deemonid pugenud. 
Mul ei ole jaksu ega sõnu kirjeldamaks, mille kõigega mu lapsed viimasel kahel päeval hakkama on saanud, aga tänase õhtuga mu kannatus katkes totaalselt. Ma karjusin oma hääle ära ning saatsin pühas vihas oma põrgulised täna tund aega varem ilma kalli-musi-paita voodisse ja nutsin end tühjaks. Homme on ehk parem päev. 
Läheksin ka hea meelega magama, aga ma ei saa, sest pesumasin käib veel, kuna lapsed, kes keelust hoolimata käisid minu toas, jätsid kassi sinna kinni, mille tõttu oli Ruudi sunnitud kakama voodisse ja sellega kaasnes kaks masinatäit pesu. Pluss kohutav hais toas, mis ei ole vaatamata tunnipikkusele õhutamisele kuskile kadunud.
Mul on lapsi kõigest kaks, aga ma mõistan sind täiesti!
Me praegu kõik haiged ja kodused ja nad ajavad mu hulluks. Kahju küll, aga tahaks juba tööle tagasi…
Mõistmiseks ilmselt polegi vaja nelja ega isegi mitte kahte last, piisab ka ühest, kes on samuti võimeline ema hulluks ajama. 🙂
Loen Su blogi juba mõnda aega, aga siinkohal tahaks kolme lapse emana öelda, et kuuseis on vist selline segane! Sest neid pilte vaadates tuleb tõdeda, et mul ka viimase paari päeva emotsioonide-reaktsioonide rida täpselt sama… Igatahes jõudu kõikidele emadele, hull töö on väikeste inimeste kasvatamine ise inimeseks jääda üritades, eriti kui mehed eemal (mul ka, aga palju pikemate tsüklitega). Aga hommik on alati õhtust parem 🙂
Ma isegi korra mõtlesin, et äkki on asi kuuseisus, kuigi superkuu paistis vist ööl vastu esmaspäeva. Kuu on sellegipoolest viimastel öödel intensiivselt säranud ja mine tea, mis libahundid laste sees üles äratanud. 🙂
Jah, sellega olen vägagi nõus, et raske on ise inimeseks jääda. Mina olin täna jälle Hulk.
Jõudu ka sulle! 🙂
Polegi varem blogides kommenteerinud 😛 Mul ka üsna mitu väikest kodus ja viimased päevad on ikka megahullud olnud, kõige karmim oli esmaspäev. Tean, mida tunned! Täielik plahvatus emotsioonide vallas. Täiesti kinnitan, et kuuseis on kõiges süüdi 😀 Olen laste käitumist jälginud ja nagu raudnael, et täiskuu ajal käituvad … pööraselt.
Oi, au on saada endale Sinu esimene kommentaar. 🙂
Ma olen ka mõnikord seost näinud, aga seekord ei pööranud täiskuule suurt tähelepanu. See on tegelikult lohutav, kui asi on selles. Siis polegi vaja hakata neist deemoneid välja ajama. 🙂
Mida teie kass sööb, et väljaheide nii haiseb? Meil sööb kass Royal Canini krõbinaid, oma kastis kunagi peale ei kaabi, natukeseks lööb haisu õhku, kuid see vaibub. Konserv tuleb tavapoest, Gourmet peamiselt. Mida kehvem toit, seda haisvam elu kassiga. Meil kass lõigatud ka muidugi ja emane.
Konserv samuti tavapoest ja krõbinad on “maeimäletamis” täisväärtuslik kassitoit. Royal Canin ei ole, aga samas hinnaklassis küll. 🙂
Hommikul sõi purustatud keedumuna avokaado ja paprikaga. Tegi seda salaja, sest ma jätsin kausi vedelema. Hais tuligi ilmselt sellest, sest liivakast nii jubedalt ei haise.
Uhh, ma nüüd loen neid kommentaare ja saan aru, et see, miks meie majapidamises paaril viimasel päeval samuti ema asemel hulk on ruulinud, tuleb kuuseisust. Nüüd jäin aga mõtlema, et äkki ei ole asi lastes, vaid emades. No et võib-olla mõne muu kuuseisu juures ei ajaks need samad asjad nii endast välja. No ma ei tea, mul igal juhul olid eilne õhtu ja tänane hommik täielik läbikukkumine ja no tänane õhtu ka kõige paremini välja ei kukkunud. Ja sealjuures lapsed ei teinud mitte midagi nii hirmsat nagu kassi seesamune voodis. Keskmine kõigest leotas mul lugemisel olnud raamatukogu raamatu veega läbi. Ja kõige noorem langeb iga kord kui kiiku näeb kergemasse või raskemasse hüsteeriasse (no mul tõesti ei ole aega terve päev kiigu kõrval seista ja mõni kord on vaja õuepeal just sellest kohast mööda minna). Kõige vanem on võtnud elukutseks stabiilselt minu vaimset tervist proovile panna, millalgi peaks resistentsus välja kujunema. Küllap juhtub see peagi.
Jaa, ma ise tunnen ka, et ärritun kergemini, kuid lapsed on siiski pöörased.
No ma arvan, et sinu kirjeldatud asjad on piisavalt hirmsad, et konkureerida kassi sellesamusega voodis. 😀
Minul paneb pesamuna mind täiega proovile. Täna on ta näiteks minu ja enda riidekapist kõik asjad välja kiskunud, hambapasta tühjaks pigistanud, meelega salaja minu ja ühe oma venna voodisse pissinud, vildikaga kassi sodinud, hügieenilise huulepulga sõrmede vahel pudruks litsunud ja selle endale näkku määrinud ning pool päeva on veel ees. :/
Uhhh, mul on täna ikka hullult hästi läinud. Kõige vanem sõitis paariks päevaks ära ja elu tüdrukutega on ikka väga lill (tõenäoliselt sõnusin nüüd ära) – hetkel istuvad õndsas üksmeeles kõrvuti pingil ja nosivad jõhvikaid.
Meelega voodisse pissimine on küll midagi, mida ma loodan, et ma oma majas ei kohta. Ma ei kujuta ette millise koletise see minu seest välja meelitaks. Mulle täiesti piisab, et viie aastane iga mõne päeva tagant püksi kakab, kolme aastane iga päev paar korda püksi pissib ja kõige noorema potil käimisest ma isegi kõige selle kõrval pole hakanud unistama.
Tead, pärast teab mitut magamata ööd, mis on möödunud meeleheitliku kisa saatel (ma nii loodan, et siit tuleb nüüd mõni hammas lähipävil,muidu on nagu tühi kannatamine 😀 ) on see postitus nagu rusikas silma auku. Ennist oleks peaaegu WC-s magama jäänud, sest seal oli vähemalt vaikne, aga sinu postitused (ka vahvad Ruudi ja küülikute omad) tõid unisele näole naeratuse 😀 See viimane seos on vist küll ainult minu üleväsinud ajus loogiline, aga juhtub… 😀
See hambaootus on tuttav teema ja kahjuks meil oli see sageli tühi kannatamine. Hambad küll tulid, aga lõikumine võttis aega kuu kuni kolm või äkki kauemgi. :/
Jaksu magamata öödega toime tulemiseks! 🙂 Ja seda tean ka, et üleväsinud aju loogika on ebaloogiline. 😀