Kuu aega laatsaretti – kuu aega taastumist

Eile oli üks mõnus esmaspäev, üldse mitte sinine! Lapsed käisid kõik koolis-lasteaias, Silver lõhkus maal puid ning mina sain pool päeva üksi vaikust nautida. Viimane selline päev oli 21. veebruaril, mis oli Neljanda jaoks kuu ainus lasteaiapäev, Kolmanda jaoks oli see viies, mis jäi ühtlasi ka viimaseks, sest samal õhtul kerkis tal järjekordne palavik.

Kõik sai alguse tegelikult juba 21. jaanuaril, kui Kolmandal tõusis kõrge palavik, millest järgmisel päeval enam mingit märki ei olnud, midagi muud sellele ei järgnenud ka. Nädal hiljem, 28. jaanuaril, tekkis Teisel pärast tunde mõõdukas palavik, mis kerkis järgmisel päeval ligi 40 juurde, aga ülejärgmisel oli kõik pealtnäha korras ja pärast seda läks ta tagasi kooli. Samal ajal jäid pisemad lasteaiast koju, sest Neljandal tekkis kõrge palavik ja Kolmas hakkas köhima.

7. veebruaril olid juba kõik neli kodus, sest ka Esimesel tõusis palavik ja tekkis köha ning Teisel avaldus nina all mädane nahapõletik, mis hakkas arenema kohe pärast palavikku, aga ma pidasin seda alguses ohatiseks ja nii sai see mitu päeva kasvada, kuni läks nii koledaks, et laps häbenes sellega kooli minna. laatsaret.jpgKus on, sinna tuleb juurde ehk viis tõbist last …

Esimene jäi koju 5. veebruarist, see oli teisipäev, ta oli paar päeva palavikus, köhis veidi ja läks järgmisel nädalal tagasi kooli, kuid juba esmaspäeval tõusis tal uuesti palavik, küll ainult üheks õhtuks, aga pärast seda oli ta igaks juhuks veel kaks päeva kodus. Neljapäevast läks taas kooli ja järgmise nädala kolmapäeval jäi jälle koju, sest köha ägenes korralikult. Paraku olid käsil veerandi viimased päevad, nii et ta pidi käima pärast tunde koolis paari asja järele tegemas, mille peale arvas õpetaja, et kui laps vähegi suudab, võiks ta ikkagi koolis käia. Esimene siis pingutas veel need paar viimast päeva, pärast mida jäi ta taas kõrgesse palavikku ning vaheaja veetis juba kopsupõletikus … Kooli tagasi jõudis ta alles eile.

Kuigi jaanuari lõpus ei järgnenud Teise kõrgele palavikule pealtnäha midagi, maadles ta oma nahapõletikuga mitu nädalat. Ta puudus oma koleda ninaaluse pärast 7. ja 8. veebruaril, samal ajal sai ravi peale ja esmaspäevaks oli nahk juba nii ilus, et sai kooli minna, kuid nädala lõpus tekkis tal nohu ja nahapõletik muutus taas aktiivseks, mistõttu oli ta veerandi viimasel nädalal jälle kolm päeva kodus.

Paraku ei allunud nahapõletik antibakteriaalsetele salvidele, vaid levis hoopis uutesse kohtadesse, nii et 25. veebruaril sai ta raviks juba suukaudsed antibiootikumid. See ilmselt nõrgestas korralikult tema organismi, sest keset kuuri tõusis tal mitmeks päevaks kõrge palavik ja temagi hakkas köhima. Tal ei tõusnud ainult palavik, vaid ka põletikunäit, mille peale määrati talle otsa teist sorti antibiootikumid … Minust jäid need nädal tagasi apteeki, ma lihtsalt ei julgenud talle teist kuuri järjest teha, seda enam, et esimese kuuri järel tekkis lapsel allergiline reaktsioon – tal oli pahkluudest põskedeni korralik (nõges)lööve. Täna näen, et seda teist kuuri polnudki vaja, Teine paranes ka selleta.

Kui Esimesel veerandi viimasel nädalal köha ägenes, siis jäi ka Kolmas pärast nelja lasteaiapäeva uuesti köha ja palavikuga koju ning see palavik püsis tal kaheksa pikka päeva. Kokku oli ta veebruaris kena kaks nädalat palavikus, kuu esimese pooles need palavikud lihtsalt tulid ja läksid, mitte ei püsinud terve nädala nagu kuu teises pooles. Ka temale määrati pärast esimese antibiootikumikuuri lõppu teine otsa, sest esimene teda tervemaks ei teinud, aga ma ei ostnud ravimeid kohe välja ning paar päeva hiljem oli köha nii palju taandunud, et jätsingi ka tema antibiootikumid apteeki.

Neljas oli oma kõrge palaviku järel lihtsalt nohus ja pärast seda puhkas niisama kodus, temal antibiootikume vaja ei läinud, aga kuu jooksul oli ka tema vähemalt viis päeva palavikus, nii et nelja lapse peale oli palavikke rohkem kui veebruaris päevi … Sellist kuumalainet meil varem olnud ei ole … Igasuguseid laatsarette oleme siin pidanud küll, kuid kõrgeid palavikke on esinenud pigem harva ja needki on enamasti ühepäevased olnud.

Veebruar oli igatahes selline hullumaja, et kuu teises pooles tekkis mul juba ahastus – nii villand oli sellest, et jaanuari lõpust alates oli kogu aeg kellelgi mingi häda, palavik palaviku järel, lakkamatud köhahood ja magamata ööd. Kui juba tundus, et lapsed hakkavad terveks saama, kustutas kannapööre kõik lootuskiired, sest poisid jäid hoopis veel haigemaks … Tõesti tuli mingi hetk jõuetuse nutt kurku, kui kraadiklaas näitas taas palavikku ja seda veel mitmes kaenlaaluses järjest.

Kuna kuumalaine käis kõigist lastest üle ja nad kõik olid terve kuu vähem või rohkem haiged ning kolm neist said raviks antibiootikumikuuri, mõtlesin teha neile kõigile ka vitamiinikuuri, et organisme pikast põdemisest turgutada. Eelmisel aastal umbes samal tarvitasid lapsed Nutrigeni toidulisandeid ning poisid olid pärast seda pikalt terved kui purikad, Neljas küll nohutas regulaarselt edasi, kuid kahe nohu vahele jäi siiski lasteaias käimise rekord, mistõttu liikusid nüüd mõtted taas Nutrigeni peale.

Rosena Facebooki lehel läks meel aga vähe mõruks, sest nägin, et Nutrigeni toidulisandid olid terve veebruari 30% odavamad, mina tahtsin neid muidugi märtsi esimestel päevadel osta – kui tüüpiline! Needsin end korraks maapõhja ning kirjutasin Rosenale läbi Facebooki lootusega saada väikese hilinemisega see soodustus, sest tahtsin osta ikkagi neli pudelit. Rosenast aga vastati, et nad saadavad need pudelid niisama ja veel topeltkoguses, et lapsed saaksid teha kuuajase vitamiinikuuri. See oli tõesti parim asi, mis pärast terve kuu kestnud laatsareti juhtuda sai! Aitäh-aitäh-aitäh-aitäh, Rosena!nutrigen supra multivitamiin lastele.JPGNutrigen Supra, ainus laste toidulisand, milles on 13 vitamiini ja 10 mineraalainet.

Ma ei ole muidu väga multivitamiinide usku, aga Nutrigeni toidulisandite puhul tegin erandi, sest nende esimeseks koostisosaks ei ole suhkur. Ma ei ole küll koostisosade ekspert, kuid mulle tundub, et Nutrigeni siirupites on igasuguste teiste siirupite, kummi- ja šokolaadikarudega võrreldes ebavajalikke aineid oluliselt vähem või pole neid pea üldse. Võimalik, et olen ülekohtune, kuid kummikarude ja muude kommisarnaste vitamiinide suhtes on mul alati olnud korralik tõrge, mulle on need tundunud rohkem kallid kommid, mistõttu hakkasin mingil hetkel igasuguseid multivitamiine juba eos välistama, ei jäänud palju puudu, et oleksin aasta tagasi sama teinud ka Nutrigeniga.

Võib-olla sellepärast lapsed haigeks jäidki, et nad tavaliselt midagi peale D-vitamiini juurde ei saa. Kui, siis ainult C-vitamiini, aga seda mitte igapäevaselt ega isegi mitte igakuiselt. Sügiseks küll ostsin 3 erinevat Nutrigeni siirupit, et valmistuda viiruste hooajaks, kuid meie kamba peale piisas sellest kogusest ainult kaheks nädalaks, millest jäi ehk väheks. Samas pidasid lapsed veebruarini täitsa hästi vastu, kui mitte arvestada Neljanda nohutamist, sest see on miski, mis on temaga sünnist alates aastaringselt kaasas käinud.

Igatahes, veebruari vintsutuste järel kulub lastele üks superturgutus ära ja selleks eelistan praegu just Suprat, maksivitamiinisiirupit. nutrigen supra 3Mõnede allikate väitel kulub kevadel nagunii üks vitamiinikuur ära, sest talve jooksul on keha kulutanud palju energiat temperatuuri hoidmisele, samal ajal on aga toidulaual vitamiinide kogus vähenenud, mistõttu võib organismi kimbutada vitamiinipuudus ja tulemuseks on kevadväsimus.

Ma ei tea, kas see on kokkusattumus, aga viimane suurem laatsaret ja antibiootikumide tarvitamine jäi üle-eelmise aasta märtsikuusse, mil kõik lapsed olid korraga pikalt haiged, kolm neist lõpuks kõrvapõletikuski. Võib-olla ongi nende organismid kevadeks nõrgemad olnud, mistõttu on haigused kergemini külge hakanud. Mitte ainult nende organismid, vaid kõigi ehk veebruaris-märtsis ei ole mitte gripihooaja haripunkt, vaid inimeste immuunsuse madalpunkt.

On kuidas on, lapsed on lõpuks terved ja loodan, et nende immuunsüsteemid saavad nüüd nii palju üles turgutatud, et see jääb mõneks ajaks kestma. Üks pudel Suprat on neil kamba peale juba tühjaks tehtud, seitse veel jäänud …nutrigen supra 2Kes tahab samuti laste immuunsuse turgutamiseks Nutrigeni toidulisandeid krabada, siis märtsi lõpuni saab seda teha koodiga sidrun 30% soodsamalt.

Üllatusena oli Rosena.ee saadetud pakis lausa kümme pudelit Supra siirupit, aga meile piisab kaheksast, mistõttu kingin kaks pudelit kellelegi ära. Olenevalt lapse vanusest piisab sellest kogusest 27-80 päevaks. Kui tunned, et sinu lapsel/lastel oleks just praegu midagi sellist vaja, siis anna sellest kommentaariga märku, võitja loosin välja juba 15. märtsil, et uus nädal saaks alata vitamiinikuuriga.

15. märts: Nutrigen Supra siirupid võitis Merle, palju õnne!

Naistepäevaks Kivvi kotti

Mulle kirjutas ükspäev Waku Organicsi esindaja küsimusega, kas soovin taas midagi Kivvi Cosmetics valiku hulgast proovida ja kuigi ma tahaksin sealt nii mõndagi katsetada, ei soovinud ma endale praegu ühtegi uut toodet, sest mul on veel vanad lõpuni kasutamata. Kui ökokosmeetika, siis ka ökotarbimine – ei mingit liigset kuhjamist ega millegi raisku laskmist.

Tunnistan, et mul kiusatus siiski oli, mistõttu tootevalikut uurisin ja ühele sarjale silma peale panin, aga endale ma midagi veel ei soovinud, vaid küsisin huvipakkuvad tooted kellelegi teist. Waku Organics pakkus selle peale juba kahte komplekti, et mina saaksin ikka ka proovida, aga jäin endale kindlaks, ma proovin uusi tooteid kevade poole, kui need on tühjaks saanud:Kivvi mustsõstraekstraktigaKivvi Ribes Nigrum tootesari, mille juuli lõpus välja valisin.

Minu praegused näohooldustooted on olnud avatud veidi üle seitsme kuu, mis tähendab, et need on aegumas (pärast avamist on säilivusaeg kuus kuud), aga seda ei ole veel aru saada ei lõhnast, välimusest ega tekstuurist, nii et jõuan need enne päriselt aegumist lõpuni tarbida.

Ma olen selles osas kehv nahahooldustoodete kasutaja, et ma ei tee seda päris regulaarselt, vaid rohkem siis, kui tunnen selleks vajadust – kui nahk ei ole liigselt rasune ega ketendavalt kuiv, siis ma sageli ei kasutagi midagi. Tundub, et miski on vahepeal mu näonahas paika loksunud, sest tänavune talv on esimene, kus ma ei maadle meeletult kuiva suuümbrusega ega üldse kuiva nahaga, nii et igapäevasele nahahooldusele ei ole ma erilist rõhku pannud. Suvel ja sügisel kulusid erinevad Kivvi tooted isegi rohkem ära, aga ma ei saa ka öelda, et viimastel kuudel pole neid üldse vaja läinud.

  1. Vahutav näopesuvedelik (8,40 €) – Ma nimetaksin seda pigem näopesuvahuks, sest pudelist tuleb välja ainult vaht. Seda olen ma kasutanud kõige sagedamini, aga päris otsakorral see veel ei ole, sest seda kulub vähe. Ma kasutan vahtu peaaegu igal õhtul, see ei pese maha ainult päevaga kogunenud mustuse, vaid ka väsimuse ehk annab nahale kohe klaarima ja värskema ilme. Vaht on olnud viimased seitse kuud ka ainus asi, millega olen (veekindlat) ripsmetušši maha pesnud, jään seda kindlasti edasi kasutama.
  2. Näotoonik (5,88 €) – See on põhimõtteliselt otsas, mingi väike tilk on veel põhjas. Suurema osa kasutasin ära juba suvel, sest palaval ajal hakkas mul nägu ruttu läikima ja sellega oli hea mitu korda päevas nahka puhastada ja värskendada. Toonikuga olen ka nii rahul, et jääksin seda kasutama, kui see ei oleks lõpumüügis. Isegi kui peaks tulema uus partii või uue kujundusega sama toode asemele, siis tõenäoliselt proovin järgmine kord mingit muud Kivvi näotoonikut.
  3. Silmaümbruskreem (13,44 €) – Ma ei tea täpselt, kui palju seda veel alles on, sest käes tundub see nii kerge, et võiks olla isegi tühi, aga samas kulub seda iga kord nii imevähe, et ma ei usu, et olen kõik ära kasutanud, vajutades ikka tuleb veel kreemi. Kuna viimastel kuudel olen kasutanud rohkem seerumit, siis see on küll seisma jäänud, aga võtan nüüd eesmärgiks toote lõpuni kasutamise.
  4. – 5.  Päevakreem (12,84€) ja öökreem (12,84 €) – Neid ma enam uuesti samal ajal ei kasutaks, sest mõlemad niisutavad nii intensiivselt, et ma ei näe mingit vajadust kreemitada kaks korda päevas. Mul ei ole muidugi ammu kuiva nahaga probleeme olnud ka, ma ei tunne vajadust isegi igapäevase niisutuse järele, aga selles osas on kreemid head, et vaatamata intensiivsele niisutamisele ei ole need rasked ega rasvased. Rasusele ja probleemsele näonahale ma neid siiski ei soovitaks, sest need võivad ummistada poore. Ma ise seda ei täheldanud, aga mu lemmik koostisosade analüsaator selle eest hoiatab, programmi põhjal sobivad kreemid rohkem kuivale ja tundlikule nahale. Sama lugu on silmaümbruskreemiga, vahutav näopesuvedelik ja toonik sobivad aga igale nahatüübile.

Kokkuvõttes olen endiselt Kivvi mustsõstraekstrakti tootesarjaga igati rahul, lihtsalt tervet sarja ma uuesti juurde ei varuks, ühe niisutava kreemi jätaksin välja ja võib-olla silmaümbruskreemi ka. Ma kindel muidugi ei ole, sest viimased kuud olen kasutanud põhiliselt Kivvi pigmendilaike vähendavat seerumit, mis on ka silmaalused pingule tõmmanud, võib-olla selleta tunneksin silmaümbruskreemist puudust.

Nüüd aga nende toodete juurde, mida tahaksin järgmisena katsetada ja mida saab keegi teist enne mind teha. Kivvi Pyrus CydoniaKolm Kivvi Pyrus Cydonia sarja toodet, mille lugejate vahel välja loosin.

Mulle jäi silma küdooniaekstraktiga sari, seda eelkõige seetõttu, et need on mõeldud igale nahatüübile ja need on sarnaselt mustsõstraekstraktiga sarjale looduskosmeetika kohta taskukohased. Kui lasin SkinCarismal koostisosad üle kontrollida, siis sain igale nahatüübile sobivuse osas kinnitust, nii et enamikele meist peaksid need tooted ainult head tegema.Kivvi Pyrus Cydonia 1Keegi saab endale:

  1. Pyrus Cydonia vahutava näopesuvedeliku (7,26 €) – Ma ei usu, et antud korgiga pudelist tuleb sellist vahtu nagu mustsõstraekstraktiga näopesuvahu pudelist, aga mine tea. Ma pigem arvan, et see on midagi vedelseebi sarnast, mis hakkab vahutama näopesu ajal, kindel ei ole. Toote puhul lubatakse õrna, rahustavat ja niisutavat puhastust, mis kõik kirjeldab ka minu praegust näopesuvahtu, nii et ma täitsa usun nendesse lubadustesse.
  2. Pyrus Cydonia niisutava näotooniku (7,26 €) – Kui mitte arvestada mustsõstraekstraktiga tooniku lõpumüügi hinda, siis on tegu Kivvi soodsaima näotoonikuga, mis puhastab, niisutab, toniseerib ja valmistab naha kreemitamiseks ette. Muide, koostisosade analüsaator annab toonikule plusspunkte väheste koostisosade eest, mis on ka minu silmis pluss.
  3. Pyrus Cydonia 24h intensiivselt niisutava geeli (10,74 €) – Esmalt kõnetas mind see, et tegu on geeliga, mis on midagi uut minu jaoks. Kujutan ette, et see võib olla sarnane seerumiga, vedel ja kerge ning imendub kiiresti. Kivvi kreemide intensiivset niisutust olen saanud tunda ja ma täitsa usun, et see geel võib niisutada nahka terveks ööpäevaks. Koostisosade analüsaatori põhjal ei tasu karta, et toode võiks poore ummistada, mistõttu usun, et geel tõesti sobib igale nahatüübile. Waku Organicsi kodulehel on Pyrus Cydonia sarjast esindatud ka pisut kallim niisutav kreem, aga seda koostisosade analüsaator rasusele nahale ei soovita.

Kivvi Pyrus Cydonia 2Nagu kõik Kivvi looduskosmeetika tooted, on ka Pyrus Cydonia sari keskkonnasõbralik, mis on vaba nii parabeenidest, sulfaatidest, silikoonidest ja paljudest teistest kahjulikest ainetest, samuti loomkatsetest. See kõik on looduskosmeetika puhul üsna iseenesest mõistetav, aga sageli müüakse loodustoodete pähe ka selliseid tooteid, kus on vaid paar looduslikku koostisosa. Viimastest aitab puhtaid ja kvaliteetseid loodustooteid eristada Ecocert (Organic Cosmetics) sertifikaat, mis Kivvi toodetel on olemas.

Minnes lõpuks kõige tähtsama osa juurde, siis kas need on üldse sellised tooted, mida te ise Kivvi tootevalikust välja valiksite? Kui jah (või kui ei, aga samas võiks proovida kah), siis Kivvi küdooniaekstraktiga toodete loosis osalemiseks jäta postituse alla toimiva e-mailiga (mida näen ainult mina) kommentaar ja juba 8. märtsil ehk naistepäeval saab keegi endale Kivvi kotti.

8.märts: Kivvi sai kotti piuron, head naistepäeva! Kellele loosiõnn ei naeratanud, siis terve nädalavahetuse on Waku Organicsis hinnad 25% soodsamad.

Ps! Kivvi Cosmetics valikut uurides keskendusin ainult näohooldustoodetele, kuigi kehamarmelaadid on ka kindlasti väga head ja isuäratavad, kehahooldusega on lihtsalt see teema, et minu süda kuulub juba kellelegi teisele. 

Pps! Postitus on sündinud koostöös Waku Organicsiga, aga praegusel juhul on minu osaks ainult töö, antud postituse eest ei saa ma midagi peale kinkimisrõõmu, sest just seda looside korraldamine mulle annab. Küll olen ma saanud vannituppa mitmeid uusi juuksehooldustooteid, millest kavatsen naistepäeval või pärast seda koostöölikuma koostöö raames kirjutada ja loodetavasti saan siis pakkuda ka sooduskoodi, millega Waku Organicsi veebipoes naha- või juuksehooldustooteid soetada.

Kodune veebruar ja mitmekülgne Pelle

Sellest on juba päris palju aega möödas, kui Goldmerk Games lastele portsu uusi laua- ja kaardimänge saatis, aga Pelle mängudeni jõudsime alles praeguse laatsareti ajal. Aasta lõpus sai meil kõigil lauamängudest lihtsalt isu täis, küllap sai proovitud liiga palju uusi mänge lühikese aja jooksul.

Nüüd viimase kuu jooksul on laste huvi mängude vastu taastunud, sest nelja seina vahel haige olla on võrdlemisi igav. Ma Instagramis olen praegust hullumaja veidi jaganud, aga enamus teist sinna vist ei satu, seega mainin põgusalt siin ka, et lapsed on 28. jaanuarist alates vahelduva eduga haiged olnud. Kõik neli on kordamöödas palavikes olnud ja sedasi mitu ringi, eelmise nädala neljapäeval tekkis Kolmandal juba kolmandat korda kõrge palavik ja pühapäevast on kolm poissi korraga vähem ja rohkem kuumad, lisaks köhivad neist kaks kuu algusest alates (vahepeal küll läks juba paremaks, aga see oli vaid vaikus enne uut tormi).

Esmaspäeval sai Esimene diagnoosiks kopsupõletiku (pole varem ühelgi lapsel olnud), Kolmandal ka ragiseb ühes kopsus miski ja Teisel on lisaks palavikule impetiigo ehk mädane nahapõletik (seda pole samuti varem kellelgi olnud), mis ei ole ligi kolme nädala jooksul salvidele allunud. Kõik poisid said antibiootikumid peale ja on lootust, et vaheajaga saavad nad lõpuks terveks. Kahju on sellest, et planeeritud väljasõidud jäävad jälle ära – ei mingi Jääaja Keskust, Lennusadamat, Lohesaba, kino ega muud … Ainult lauamängud.Pelle kaardimängudPelle mängud on mõeldud rohkem koolieelikutele, mistõttu on need meie koolipoiste jaoks veidi igavad, ühe erandiga, kapteni mäng neile meeldib. Selles osas oleme Silveriga poistega samas paadis, ka meile meeldib see kolmest mängust enim.

Pelle kapten“Pelle Kapten” kaardimängus tuleb saada kokku viieliikmeline laevameeskond (kapten, tüürimees, kaks erinevat madrust ja laevakokk), kes peavad olema kas samast loomaliigist või peavad olema esindatud kõik viis loomaliiki (part, konn, siga, kass, koer). Mäng on lihtne ja kiire, aga minu jaoks piisavalt kaasahaarav, et seda koos lastega veel ja veel mängida.

Mängu alustatakse viie kaardiga, meeskonda jahtides tuleb üks kaart keset lauda maha panna ja võtta uus kas pakist või mahapandud kaartide seast, kui keegi teine on loobunud sulle sobivast meeskonnaliikmest.cofPildil olen vaid ühe sammu kaugusel võidust, mul oli puudu kokk-kass ja parajasti oli maas kaks sellist kaarti. Enda käigu ajal vahetasin pardi kassi vastu välja ja minu meeskond oligi komplekteeritud.mde“Pelle Kaptenit” saab mängida ka memoriinina, Neljas kasutab seda varianti, kui keegi temaga mängida ei viitsi.

Pelle rongijuht“Pelle Rongijuht” ei ole minu jaoks eriti kaasahaarav, aga Neljandale meeldib see mäng ja ma ei sure päris igavusse, kui tema rõõmuks talle vastaseks olen. Selles mängus võidab see, kes oma kaartidest esimesena lahti saab ja mõnikord juhtub see kõigil juba kuuenda käigu ajal, mis tähendab, et keegi pole pidanud kaarte juurde võtma ja võidab see, kes alustas. Kuna alustab alati noorim, siis selle noorimal on iga kord ka suurim võimalus võita. Mõnikord aga läheb ühel või teisel kehvemini ja kaarte koguneb aina juurde. See oleneb sellest, kui hästi on kaardid segatud ja kui palju on ootejaamu maha pandud.

Mängu alustatakse kuue kaardiga ja kui midagi saab maha panna, siis uut ei võta, kui aga ei saa midagi maha panna, siis tuleb võtta pakist kaart juurde. Ootejaamad saab alati maha panna, aga targem on need jätta viimasteks õlekõrteks, muidu saavad teised ka sinna oma vaguneid sättida, mis tähendab, et neil vähenevad kaardid oodatust kiiremini.cofPildil on maas kolm ootejaama, tänu millele meie kaardipakid hakkasid hoogsalt vähenema. Rong kasvas ka veel pikemaks, nii et selle mängu mängimiseks võib olla vaja palju ruumi, seetõttu me põrandal mängisimegi.

Pelle piloot“Pelle Piloot” ei kõnetanud meist kedagi. Teoorias (laual 5 lennukit suunaga mängulaua keskele, iga mängija ees tema lennuk ja võidab see, kelle lennuk kõige kõrgemale lendab või see, kellel on kaartide lõppedes viimane lennuk suurima numbriga, lisaks saab teisi mängijaid elimineerida “lennates” nende kaardirivile otsa) tundus küll huvitav, aga praktikas sai enda lennukit nii vähe kõrgemale lennutada, kõik kasvatasid ja pöörasid rohkem vastase kaardiridu ning see ei mõjunud kaasahaaravalt. Võib-olla mängisime valesti, võib-olla pole lihtsalt meie maitsele mäng, aga võib-olla ongi teistest kehvem variant, ei oska öelda.

Võimalik, et uuesti mängides arvamus muutub, nii läks “Mmm juust” lauamänguga, mis alguses tundus ka liiga igav, aga lõpuks muutus üheks enimmängituks. Minu jaoks on see tegelikult endiselt veidi igav, aga seda tunnen ma paljude lastele mõeldud mängude osas, asi on ehk vanuses … Ühesõnaga, mina ei ole õige inimene arvustama väikestele inimestele mõeldud lauamänge, nii et minu “tundub igav” siinkohal arvesse ei lähe, sest meie pere väikestele inimestele see meeldib. cofJuustumängus tuleb koguda juustuauke (täringu silmade arv = juustuaugud), aga samas olla ettevaatlik, sest osade kaartide all ei ole lõbus hiir, vaid hiirelõks. Mida rohkem juustuauke kaardil, seda suurem risk, et kaart peidab endas hiirelõksu. Kolm lõksu lõpetavad mängu kõigi jaoks ning võitjaks on see, kes kogus kõige enim juustuauke.

Lapsed on mängust oma versiooni teinud, nendel ei lõpeta kolm lõksu mängu, vaid mängitakse viimase kaardini ning juustuaukudest lahutatakse maha iga lõksu kohta üks auk. Loovust ei saa reeglitega piirata, mistõttu pole välistatud, et lapsed loovad ka “Piloot Pellest” oma versiooni ning hakkavad seda mängima.

Goldmerki kodulehel olevate mängude juures meeldib mulle see, et need on põhiliselt või vähemalt osaliselt Meelis Looveeri enda loodud, tema panus on ka “Eia jõulud Tondikakul” lauamängus. Kodulehel jäi mulle silma veel “Gildenberg”, mille tegevus toimub keskajal ja mille disain ise on ka keskaegselt omapärane. See jäi mulle tegelikult juba eelmisel aastal silma ja täna ostsin selle ära ka, ainult et Rahva Raamatust, sest see on seal praegu soodushinnaga.

Meelis Looveer korraldab veel õpitubasid, kus mängitakse lauamänge või arendatakse loovust ja luuakse ise üks lauamäng. Mulle tundub, et lauamängude populaarsus väheneb, sest telefonides on palju põnevamad mängud, mistõttu on minu silmis igati tänuväärne tegu selliste õpitubadega lasteaedades ja koolides laste huvi lauamängude vastu kasvatada. Meelis ei kasvatada ainult laste huvi, ikka täiskasvanute oma ka, kui on näiteks firmaüritustel õpitubasid korraldanud või ettevõtetele reklaammänge loonud.

Minnes tagasi Pelle mängude juurde, siis Meelis Looveer saatis mulle kaks komplekti Pelle kaardimänge, et saaksin ühe lugejate vahel välja loosida. Kui sul on kodus eelkooliealised lapsed, kellele meeldiks panna kokku enda laevameeskonda, ehitada rongi või juhtida lennukit, siis anna sellest märku. Postituse kommenteerijatel vahel loosin mängukomplekti välja 6. märtsil. Head loosiõnne!

6. märts: Palju õnne, Marge, Pelle mängud tulevad teie perre!