Vähemalt ei ole igav

Ma ei ole kunagi olnud EKRE pooldaja, aga praegu on mul hea meel, et erakond on koalitsioonis, sest poliitika polnud isegi Edgar Savisaare ajal nii koomiline. Ma ei ole järge pidanud, nii et ma ei tea, mitmes tasuta etendus praegu käib, aga see on üks parimaid!

Viimati oligi mul sama naljakas, kui Ruuben Kaalep õpetas ekrelastele vahva käemärgi, mida nad rõõmsalt kasutama hakkasid. Samal ajal avastas meie 7aastane Kolmas, et ta vennad lähevad päris närvi, kui neile öelda “sa oled vunn” nii vaikselt ja venitades, et see meenutab midagi muud. Kui vennad kisama pistsid, siis tema sai ainult käsi laiutada, sest ta ütles kõigest vunn. Nagu ekrelasedki väljendasid käemärgiga vaid oma head tuju…

Mart Helme tänane käitumine oli sama lapsik – tema nii ei öelnud või vähemalt nii ei mõelnud ja vabandas vastumeelselt (ajakirjanike vale rõhuasetuse eest) ainult seetõttu, et “issi” käskis seda teha. Lõpetuseks ütles Jüri Ratas, et peame siseministri sõnavõtu selja taha jätma, mis on õnneks lihtne, sest varsti varjutab selle järgmine. Pealegi pole Mart Helme mingi Kaja Kallas, et tema verbaalseid õnnetusi peaks pikalt meeles pidama.

Ootan huviga homset umbusaldamist, sest mul pole aimugi, mis tulemus olla võiks.

“Radari” Marii vs “Laseri” Marii

Viimane “Laser” tõi kaasa erinevaid intrigeerivaid pealkirju ajakirjanduses ja arvamusavaldusi blogides – Paljas Porgand ju ikkagi rasestas naisi – mistõttu tekkis ka minus uudishimu ja vaatasin saate järele. Kahjuks pidin pettuma. Mitte Paljas Porgandis ega Daysy monitoris, vaid Marii Karellis.

Ma olin “Radari” vaataja, mitte küll regulaarne, aga umbes ühe hooaja jagu osasid nägin ära ja mulle väga meeldis Marii Karell, kes oli minu silmis tasakaalukalt terav ja tõsiseltvõetav saatejuht. See Marii Karell, keda ma viimases “Laseris” Palja Porgandi loos nägin, ei olnud vana hea “Radari” saatejuht. Ma isegi ei tea, kes ta oli, aga see mõjus ärritavalt, kuidas ta Paljale Porgandile helistas ja teda valega kaamera ette üritas meelitada ning Daysy maaletoojal rääkida ei lasknud. Ma imestan, kuidas viimane üldse nii rahulikuks suutis jääda, kui tema vastas oli hüsteeriline ja ründav saatejuht. Ma ütleksin intervjueerija, aga see ei olnud intervjuu, see oli rohkem pealelendav süüdistamine, kus vastulauseteks võimalust ei antud või need üleolevalt välja naerdi.

Halva mulje jättis ka see, kuidas näidati mingist konverentsist või Daysy esitlusest seda osa, kus keskenduti sünteetilise östrogeeni poolt tekitatud keskkonnakahjudele ja näidati omavahel paarituvaid konnavendi ning Marii Karell ütles selle peale irooniliselt, et sellisest kastastroofist päästab ilmselgelt ainult Daysy monitor, jättes mulje, et eelnev jutt oli mingi järjekordne umbluu. Ometi on teada, et keskkonda jõudnud sünteetilised hormoonid pärsivad mereelukate paljunemisvõimet ja muudavad nende sugu. Mitte ainult, väidetavalt on joogivette jõudnud naissuguhormoonid mõjutanud ka Londoni meeste viljakust. Selle kohta ma küll kinnitavaid uuringutulemusi ei leidnud, sest uuritud on rohkem hormoonide sisaldust joogivees, mitte selle mõju meestele, aga oletatavalt on see mõju olemas.

Kokkuvõttes ei tekitanud teema ise minus mingeid emotsioone, küll aga saatejuht, keda ma ei tundnud enam ära. Need emotsioonid olid siiski vaid hetkelised, panin teleri kinni ja teema oli minu jaoks ununenud, kuni vaatasin täna viimasel tunnil ära Palja Porgandi Instagrami laivi. Enam see nähtav ei ole, aga selles selgus, et too saates olnud “teismeline” ei olnudki verinoor, rumal ega isegi mitte Palja Porgandi poolt rasestatud. Tema oli saatesse kutsutud hoopis Daysy esindaja poolt oma positiivset kogemust jagama, et oleks keegi veel nii-öelda viljakusmonitori leeris. Too 24aastane abielunaine oli rääkinud, kuidas tema on pikalt kasutanud Daysy viljakusmonitori ega ole rasedaks jäänud, aga kui see peaks juhtuma, siis see juhtub ning ta on emarolliks valmis.

Mina nägin “Laseris” vaid pealtnäha väga noort tüdrukut, kelle lühikesed kommentaarid jäid nii poolikuks, et ma ei saanudki aru, kas ta jäi Palja Porgandi kaudu ostetud Daysyle toetudes rasedaks ja tegi aborti või oli ta suhtumisega, et kui jääbki rasedaks, siis jääb ja teeb aborti. Igatahes ei jäänud temast saate põhjal muljet kui mõistlikust täiskasvanud naisest, kellel on Daysy viljakusmonitoriga ainult hea kogemus. Mulje jäi hoopis vastupidine, mistõttu peab ta nüüd alla neelama inetud kommentaarid ja selgitama inimestele enda ümber, et ta pole aborti teinud ega ole hetkel ka rase. Kui ma ei eksi, siis isegi kuskil artikli juures oli kuvatõmmis saatest, millel tekst “lapseootel teismeline” vms ning mulle jäi sel hetkel mulje, et see käib saates osalenud tüdruku kohta. Nüüd ma tean, et ta polegi enam nii väga tüdruk, veel vähem rumal, aga paljud seda ei tea, nii et “Laser” võlgneb talle avaliku vabanduse oma ebaeetilise käitumise pärast.

Üritades anda “Laserile” intervjuud, mida ei saa hiljem ümber pöörata.

Naljakas on see, kuidas Marii Karell keeldus kord Katrin Lusti kõrval koolinoortele esinemast, sest Lust olla oma töös ebaeetiline… “Kuuuurija” on ehk tõesti vähe kollasem, aga siiski nii palju aus, et kellegi juttu seal vastupidiseks ei monteerida ning kodulehel avaldatakse ka täispikad intervjuud või vastulaused.

Igatahes, ma olin möödunud aastal veidi üllatunud, kui tuli uudis, et Marii Karell lahkub “Radarist” erimeelsuste tõttu tuleviku osas, sest ka minu jaoks oli ta tugev tegija, aga nüüd ma kujutan ette, millised need erimeelsused olid. Kui “Laserit” juhtiv Marii Karell on see õige Marii Karell, siis ilmselget “Radari” formaat piiras teda ja “Laseris” on tal nüüd võimalik oma sisemine Katrin Lust* välja lasta…

*Ma ei alaväärista Katrin Lusti, pigem leian, et Marii Karell on Lustile ebaõiglaselt ülevalt alla vaadanud, nagu on seda ka mitmed teised teinud, aga see on juba teine teema.

Meid ründasid häkkerid

Ma üritasin lapsi pikalt igasugustest ekraanimängudest eemal hoida, aga koolilastega ei olnud see enam nii lihtne ja kui nemad juba mängima hakkasid, siis tahtsid seda ka väiksemad, mistõttu pole enam üldse harv nähtus, kui lapsed veedavad neljakesi aega sedasi:

“Mission failed”

Kuigi mulle selline vaatepilt ei meeldi, siis Soomes lubasin neil oma isu täis mängida… Okei, see isu on täitmatu… Igatahes, lubasin neil kõvasti rohkem ekraanide taga istuda kui kodus, kus on koolipäevadel igasugused ekraanimängud enamasti keelatud, kiusatuse vähendamiseks on Xbox ja tahvelarvuti Silveriga Soomegi jäänud (seekord jäi vaid esimene), kuigi need on suurepärased lapsehoidad. Kui oleme jätnud oma järglased lühikeseks ajaks üksi, siis oleme lubanud neil ekraanide taha istuda ega ole pidanud eemal olles muretsema, sest oleme teadnud, et koju jõudes on lapsed endiselt samas asendis nagu nad meist maha jäid.

Muretsenud olen ma rohkem sellepärast, millega nad võivad hakkama saada, kui laadivad valimatult igasuguseid rakendusi alla ja mängivad online mänge. Ma küll olen neid hoiatanud erinevate ohtude eest, millest enam-vähem teadlik olen ja rõhutanud, et igasuguseid kahtlasi asju tuleb meile näitama tulla, aga ma ei ole veendunud, et sellest piisab. Ma jäin ajast maha ikkagi kuskil “Grand Theft Auto 2-e” ja “The Sims 2-e” vahel ega ole telefoniski ussimängust väga palju kaugemale jõudnud, nii et minu jaoks on see virtuaalmaailm, milles lapsed elavad, üsna võõras. Lisaks segane ja hirmutav, mistõttu on mul endal endiselt näppe rohkem kui äppe.

Kui uskuda tasuta viirusetõrjeid või tasulist Telia Safe`i, siis häkkerite rünnaku ohvriks keegi meist langenud ei ole, kuid rünnatud on meid küll. Keda ei oleks?! Kõik ekraanile ilmuvad võiduteated või viirusehoiatused on rünnakud, rääkimata kirjadest, milles palutakse uuendada pangaandeid või kanda kuskile bitcoine, et “salaja tehtud kompromiteerivad salvestised” avalikuks ei saaks.

Ma olen digimaailmas küll skeptiline, aga mitte kõige teadlikum, mistõttu ma ei ole osanud lapsi kõikvõimalike ohtude osas ettevaatlikuks teha, kuid ma olen andnud oma parima, kui olen jaganud nendega kõiki enda teadmisi ning lugenud ette artikleid, mis on hoiatanud igasuguste Momode ja muude väljakutsete või ohtude eest. Mulle muidu tundus minu parim täitsa hea, aga küberhügieeni koolitaja Diana Poudel tõestas, et saab paremini.

Diana kirjutas raamatu “Turvaline internet – Digimaailma teejuht” ja lõi magistritöö raames lauamängu “Häkkerite lahing” ning saatis mulle mõlemad abimehed, et saaksin õpetada oma lapsi turvalisemalt internetis liikuma. Ma jätan raamatust muljetamise hilisemaks, sest muidu läheb postitus liiga pikaks, kuid ma kindlasti soovitan seda teejuhti nii noortele endile kui ka lapsevanematele või õpetajatele. Tegu pole kuiva teksti täis õpikuga, vaid väga lihtsalt ja kaasahaaravalt kirjutatud raamatuga, milles on ehmatavaid ja mõtlemapanevaid näiteid elust enesest.

“Häkkerite lahingust” rääkides, siis ütlen ausalt, et olin selle osas veidi eelarvamustega, sest tegu on Diana esimese lauamänguga ja veel harivaga… See ei saa ju hea olla?! Aga on ja veel nii hea, et harimise osa toimub märkamatult keset hasarti ning nalja ja naeru.

“Häkkerite lahing”, mis sisaldab endas tegelaskaarte, küsimuste ja vastustega kaitsekaarte, pahavara- ja numbrižetoone, paha häkkeri täringuid ning mängureeglite raamatut.

See on tegelikult naer läbi pisarate, kui laps vastab, et nutiseadmes peab kindlasti olema Youtube, kuigi vastusevariantide hulgas on ka viirusetõrje… Selliseid vastuseid on olnud omajagu, mis on tolles hetkes naljakad tundunud, aga on samas tõestanud, kui tuulepead lapsed digimaailmas on. Mitte ainult lapsed, ka mina olen pidanud nii mõnelegi küsimusele huupi vastama, sest ma lihtsalt pole vastust teadnud. Õnneks on olnud rohkem selliseid küsimusi, mille valed vastusevariandid on täiskasvanute jaoks koomilised ja see on see, mis on mängu minu jaoks lõbusaks teinud. Lapsed pole küll alati naljadest aru saanud, kuid ka nemad on üksteise ja iseenda üle korralikult naerda saanud.

Kui ma juba küsimuste ja vastuste kaartide juures olen, siis ma jõudsin nende kaudu leheni, kust saab vaadata, kas mu andmed on sattunud kurjategijate kätte (https://haveibeenpwned.com/). Ma olen sellel lehel ka varem käinud, nii et olin kursis, et 2013 ja 2017 on mu andmed lekkinud Adobe ja MyHeritage kaudu, aga nüüd üle pika aja uuesti kontrollides nägin, et alles maikuus on mu uuendatud parool lekkinud läbi sellise lehe nagu Canva mille puhul ma isegi ei mäletanud, et ma sinna konto tegin. Leheküljega tutvudes meenus küll, et ma vist tahtsin kevadel seal blogile uue päisepildi kujundada, aga mingil põhjusel see ei õnnestunud ja nii see jäi. Põhimõtteliselt tänu “Häkkerite lahingule” muutsin taas igal pool paroolid ära ja deaktiveerisin Canva konto, sest mul pole seda vaja.

Veel näiteid tuues, siis sain teada, et kontaktivaba pangakaarti saab kaitsta spetsiaalse kaitsekaane või fooliumiga. Minu jaoks tundus selline pangakaart liiga ohtlik, nii et minul on viipemaksed blokeeritud, aga kui ükskord kaasaegsemaks muutun, siis ostan kaitsekaaned ja avan viipemakse võimaluse. Nii kaasaegne olen aga küll, et mul toimib kõikjal (kus võimalik) kaheastmeline autentimine ja telefon on kaitstud tugeva parooliga, mitte eesnime esimest tähte kujutava turvamustriga (pidavat olema väga levinud valik ja esimene asi, mida katsetatakse), samuti on mu sim-kaart kaitstud tugeva parooliga (telefonivargad ei igatse alati uut telefoni, vaid tahavad sim-kaarte, mille paroolideks on sageli 0000 või 1234 ja need on esimesed kombinatsioonid, mida proovitakse).

“Häkkerite lahing” puudutab erinevaid teemasid: küberkiusamine, õigused, turvaline parool, nutisõltuvus, internetis valitsevad ohud, terminid, digitaalsed enesekaitse võimalused ja nii edasi. See ehk kõlab igavalt, aga mängides meil igav pole olnud, sest nagu ma ütlesin, siis harimise osa toimub märkamatult keset mängurõõmu ja küsimused ning vastused ei ole kuivad ega tuimad.

Minnes edasi Marja-Liisa Platsi joonistatud tegelaskaartide juurde, siis nende idee on minu jaoks midagi uut ja ägedat – kaardid saab ise ära värvida, tegelastele sobivad nimed anda ja tagaküljel olevat ankeeti täites neile omased huvid või nutiharjumused välja mõelda. (Nimeta kolm asja, mida sellele tegelasele teha meeldib. Millised sotsiaalmeedia kontod tal on? Milliseid rakendusi ta telefonis kõige rohkem kasutab? Millist veebilehte ta hommikul kõige esimesena vaatab?)

Lapsed värvivad ja täidavad tegelaskaarte.

Laste loovus ja loogika on isegi paremad kui minu omad, näiteks Esimene kirjutas toidukulleri (noor tüüp rolleriga) ankeeti, et ta kasutab telefonis kõige enam Google Mapsi. Nii loogiline, aga samas miski, mis mulle endale kohe pähe ei tulnud. Ratastoolis taat vaatab igal hommikul esimese asjana ilmateadet, pea igal noorel tegelasel on Tik-Toki konto ja tiigrikostüümis jänes armastab Aliexpressist tellimusi teha.

Lainele meeldib videomänge mängida ja Miia teeb samuti oma oste Aliexpressist.

Kõik 12 tegelaskaarti on korraga mängus (v.a üksi mängides, siis on käigus pooled) ja neid ründavad häkkerid (täringuid veeretades selgub, millise numbriga tegelaskaardile milline pahavara žetoon satub) ning mängija töö on vastata õigesti küsimustele, et saada enda valdusesse kaitsekaarte. Viimastel on viis raskustaset, mängu võib võtta ainult ühe taseme ja iga järgneva mänguga taset tõsta või võtta korraga kõik tasemed ja küsimusi läbisegi küsida, viimasel juhul on laual korraga 150 kaarti.

Häkkerite lahing, tiim tiimi vastu.

Ma ei hakka mängureegleid pikalt lahti seletama, sest selles mängus on väga lihtne reegleid endale sobivamaks muuta, aga lühidalt selgitades võidab mängu see, kes kogub õigesti vastates enim kaitsekaarte ja puhastab nendega tegelaskaardid pahavarast. See ei ole väga lihtne, sest iga käigu ajal ründavad häkkerid uuesti ja võitmiseks ainult teadmistest ei piisa, kui kaitsekaartidel pole vastava pahavara märke, nii et mängus läheb vaja ka puhast vedamist.

“Häkkerite lahing”

Pikemalt ja põhjalikumalt saab lauamänguga tutvuda lehel häkker.ee, seda ka videopildis.

“Häkkerite lahing” on kindlasti selline lauamäng, mis võiks olla olemas igas kodus, kus lapsed digimaailma avastavad ja seda mitte mängu toreda ülesehituse tõttu (mis on tõesti tore), vaid selle eesmärgi pärast. Mäng ei hari ainult lapsi, vaid ka lapsevanemaid, kes on sarnaselt minule ajast maha jäänud ega ole kursis kõikvõimalike digimaailma ohtudega või kes pole taibanud oma seadmeid ja kontosid maksimaalselt turvaliseks muuta, sest halvad asjad juhtuvad ainult teistega kuskil kaugel.

Lastele ei ole olnud kõik lauamängus või raamatus käsitletud teemad võõrad, kuid nii mõnigi neile tuttav teema tekitas neis imestust, et oi, emme ei liialdanudki… Tuli välja, et internetis varitsevate ohtude puhul ei olegi nad minu hoiatusi alati tõsiselt võtnud, nii et ka juba räägitud teemade puhul on lastele ära kulunud lauamängu kaartidele või raamatusse trükitud kinnitus.

Ma räägin juba nii nagu me oleks raamatu ja lauamängu 100% läbi töötanud või mänginud ning nüüd on meile kõik selge. Päris nii see ei ole, raamat pole veel lõpuni (ette) loetud ja kõik õiged vastused ei ole lastel peas. Me arutleme raamatu ja lauamängu abil digimaailma turvalisuse ja käitumisnormide teemadel veel ja veel ja veel.

Mõtlesin kirjutada, et kes tunneb, et nende kodus kulub selline lauamäng ära, siis koodiga kuussidrunit saab selle häkker.ee lehelt septembri lõpuni 10% soodsamalt, kuid mina pigem ei tundnud, et meil sellist lauamängu kindlasti vaja läheb, ma lihtsalt unustasin lauamänge Soome kaasa võtta ja Diana pakkus, et saadab selle meile sinna katsetamiseks ja mulle see sobis, sest meil oli igav. Alles mängimise käigus sain aru, et Diana saatis “Häkkerite lahingu” õigesse kohta ja ma olen nüüd üsna kindel, et iga pere, kus lapsed digimaailmas toimetavad, on õige koht.

Kui lapsed lauamänge väga ei mängi, siis soovitan neile unejutuks lugeda raamatut “Turvaline internet – Digimaailma teejuht”. Väiksemate puhul on see ideaalne uneraamat, paneb nad kohe magama, aga suurematel on seda täitsa põnev kuulata. Sooduskood kehtib ka raamatule.

Kas teie lapsed tegutsevad nutimaailmas? Kas teile tundub, et nad tegutsevad seal igati ohutult või tasuks nende teadmisi “Häkkerite lahingu” abil kontrollida ja täiendada? Viimasel juhul jagage postituse all oma mõtteid, sest ühe lauamängu ja raamatu komplekti loosin kommenteerijate vahel välja. Kui pikalt ei viitsi pajatada, siis piisab ka sellest, kui lihtsalt annad teada, et soovid loosis osaleda.

Kui soovid võiduvõimalust suurendada, siis topelt ei kärise, osale ka Facebooki ja/või Instagrami loosis. Kõik võitjad selguvad 20. septembril.

20. september: Võitjad on loositud, blogis naeratas loosiõnn Sigridile, Facebookis Agele ja Instagramis Minnamadlile, palju õnne!

NB! Häkker.ee lehel on blogi, kus Diana jagab teadmisi, õpetusi ja hoiatusi tasuta. Ma mitte ainult ei soovita sellele pilk peale visata, vaid leian, et iga lapsevanem lausa peaks seda tegema. Samuti soovitan jälgida Facebookis lehekülge Turvaline internet. Digimaailma teejuht, ainuüksi see mõjub juba kainestavalt ja harivalt.