Meie vähemalt 100 m2 suur duširuum

Härra ei tahtnud alguses, et see postitus sünniks, sest tema arvates on siinsed elamistingimused veidi häbiväärsed. Ma ei tea, mul häbi ei ole ja ma leidsin, et temal ka ei peaks olema, sest kellel teisel on vähemalt 100 m2 suur duširuum?! No vot.

Täna lisandus meie köök-magamistoale ja esik-söögitoale kaks korrust madalamale kelder-duširuum, mis sai olukorda arvestades uskumatult hubane. Lastele meeldis seal pesta, Härra tundis end mugavalt ja mina samamoodi, polnud absoluutselt sellist tunnet, et olen keldris. Esimene masinatäis pesu sai ka pestud, nii et nüüd on siin kõik mugavused olemas.

Eile panime pärast Härra poolikut tööpäeva dušikabiini kokku ja kuigi tundub lihtne töö, siis meil võttis see ikkagi mitu tundi aega. Ühe pisikese kivi võib muidugi visata ka väikeste abiliste kapsaaeda, kes andsid oma panuse, et töö veniks ja teise, veidi suurema kivi, võib visata tagasilöökide kapsaaeda, sest, nagu alati, oli osa tööriistu puudu ja Härra pidi käima neid linna pealt otsimas, siis läksid dušikabiiniga kaasas olnud puurid katki, siis ei saanud alust ja raami omavahel kokku, sest augukohad üldse ei klappinud ja nii edasi.

IMG_0814

IMG_0818

IMG_0828

Eilne vaatepilt oli veel veidi ilmetu ja sissekäik keldrisse jääbki ilmetuks, ka pärast trepi pühkimist, tellistega parandamist ja vaibaga katmist.

trepp 1

trepp 2

Veidi parem, tervem ja puhtam muidugi on, aga päris paljajalu või sokkis käia ei kannata, nii et pesemas käimiseks tuleb koridoris jalanõud jalga panna ja liikuda läbi tuulekoja keldrisse. Saaks ka õuest, kust viib keldrisse palju paremas seisus trepp ja korralik uks, aga siis tuleks liikuda teisele poole maja ning keldrisse sisenedes oleksime samuti pesemisnurgast kõige kaugemas otsas. Seega see logu trepi variant on halvimatest parim.

Täna kuluski Härral terve päev torutöödele, sest ka seal oli tagasilööke ja ta pidi käima mitu korda uusi torujuppe ostmas või tööriistu toomas ning kõvasti vaeva nägema, et kuskilt midagi lekkima ei jääks. Õhtul käis ta veel töökojast pesumasinat toomas ja kuna neid oli seal kaks ja keegi ei teadnud, kumb neist katki on, siis tõi ta ära mõlemad ja loomulikult osutus esimeseks katsealuseks too katkine masin, mis ei võtnud vett sisse.

Nii siis tegeles Härra täna, oma ainsal vabal päeval, terve päeva torutöödega ning mina korra ja hubasuse loomisega ning saime mõlemad hästi hakkama.

IMG_0852

Paremale poole jääb kelder ja vasakule kasiino. Vähemalt nii näitab jalgadel seisev reklaam, mille keldrist leidsin. Parem pool pole oluline, aga vasak pool näeb nüüd välja selline:

IMG_0851

IMG_0841

Kõik mööbel oli keldris olemas, kuskilt kilekotist leidsin ka need kollased plastmassribad, mis omavahel kokku käivad ja mida vist kasutataksegi märgade ruumide põrandatel. Igatahes oli see väärt leid, sest paljale betoonile ei tahaks duši alt välja tulles astuda, aga vaip ei kuivaks jälle kiiresti ära. Kelder on iseenesest soe, kraade ei oska öelda, aga sooja duši alt välja tulles oli täitsa talutav olla, hetkeks ehk oli jahe, aga kui rätik oli ümber, siis polnud häda midagi. Pärast keha kuivatamist oli suvekleidis normaalne pesumasinat täita, polnud külm ega palav.

IMG_0869

Vana ukse käisin tolmuimeja ning lapiga üle, lõin mõned naelad pooleldi sisse ja sellest sai nagi. Kui ma juba naelu tagusin, siis lõin paar tükki ka seina, et saed disainelementidena rippuma panna, sobivad miljöösse väga hästi.

IMG_0854

IMG_0853

Käsi oli pildi tegemise hetkel sirge, need riiulid ongi nii kreenis.

IMG_0880

Minu arvates tuli sellest keldrisse loodud pesemisnurgast päris äge asi välja. Igavaima vannitoa konkurssi see ilmselt kinni ei pane, või mis te arvate?

IMG_0840

17 thoughts on “Meie vähemalt 100 m2 suur duširuum

  1. Nii väge näeb välja. Väga tublid olete! Ma veel ostaks ukse ja seina vahele (välisuks jääks siis kardina taha ja pesuruum peitu) kardinapuu ja kardna (kas või duššikardina) ja selleks saaks siis nö sein – siis oleks ideaalne 🙂
    Kui sa peaks kirbukale jõudma siis sealt saaks ehk odavalt veel pudi-padi, mis looks veelgi kodusema tunne.

    1. Siin polegi kardinapuud vaja, kõik saab otse lakke lüüa. 😀

      Mind need lookas riiulid teises seinas ei häiri, suurem avarus jääb nagunii kõik nurga taha, et mind see ruumikus ka ei sega ja kuna uksed käivad lukus, siis privaatsustunne on ka olemas. Ühesõnaga ma kardinast puudust ei tunne. Muudaks küll olemise ehk veel hubasemaks, aga hämaramaks ka ja viimast on juba piisavalt. 😀

      Kirbukatele jõuan nagunii ja tean, et ühes on suur valik küünlaid, lähen neid piidlema. 🙂

  2. väga hakkaja perekond ja sina oled üks tõeline imetlust väärt naine. Vingumise ja virisemise asemel suudad asjad nii kenasti ja mugavalt ära lahendada.

  3. Palju hubasem tõesti!
    Aga need vaibalt trepilt ma eemaldaksin küll kähku. Meil oli lapsepõlves ka trepil vaip ja kuigi see oli raudvaiadega kinnitatud nii nagu peab, libises see siiski ühel korral veidi ning ma kukkusin seal niimoodi seljale, et mulle pidi kiirabi kutsuma. Hing jäi lihtsalt niimoodi kinni. Lahtise vaibaga on see tõenäosus veel sada korda suurem. Samamoodi seljale kukkudes võib ka pea ära lüüa ja siis võivad tagajärjed olla veel tõsisemad.

    1. Ma seda vaipade ohutust hindasin ja peale jäi ikkagi trepp koos vaibaga. Siin on (sügavuselt) laiad ja karedad astmed, vaibad püsivad hästi paigal, püsisid ka siis, kui kaks pesumasinat sai alla libistatud.

      Kukkuda võib ka ilma vaibata, nagu mina ja lõpetasin ka kiirabiautos teel haiglasse, aga antud trepil pean kukkumise tõenäosust väga väikeseks. Mitte ainult laiade astmete pärast, vaid üldse on see koridor nii hämar, et lapsed kõnnivad seal väga ettevaatlikult, sest kardavad veidi, lisaks ei käi nad keldris omapead ja keldri vahet kõndimist hakkab olema nagunii vähe, maksimaalselt korra päevas. Selle trepi pärast ei muretse ma üldse. Rohkem muretsen ma teise trepi pärast, millel on kitsad libedad astmed, mida mööda käivad poisid omapead vetsus ja millel üks poiss juba läks tagumiku peal alla.

  4. Häbeneda pole küll midagi. Kui on valida, kas nii või üldse ilma pesemisvõimaluseta, siis on ju valik selge!
    Majas leiduvad mööblitükid on nii ägedad. Vaatan kogu aeg, et see ja see oleks endal nii lahe omada!

    1. Ma siin ka fantaseerin, et seda tahaks endale ja toda tahaks endale. Näiteks on siin lahe pisike antiikne seinakapike, mille Härra ülemus sai tasuta kaasa antiikse diivanikomplektiga ja mida ta endale ei taha, nüüd seisab nukralt siin keldris. Ma leiaks raudselt talle kodus koha. 😀

      Ma siin vaikselt moosin Härrat, et ta küsiks ülemuselt ühe või teise mööblijupi kohta, äkki müüb meile midagi sümboolse hinna eest. 🙂

      1. Mööbel on küll mõnus, see lauake eriti. Kahju mõelda, et sellised asjad keldrites konutavad. Aga muidugi käi peale, et mõni mööblitükk ära päästa, eriti kui on lootust, et nö poolmuidu saab.

        1. Mul samamoodi kahju. Veidi hämming ka, et kas tõesti ei ole ühele või teisele ilusale mööblitükile tema kodus enam ruumi. Minu kodus küll on. 😀 Samas tore, ka et tema kodus ei ole, sest muidu ei oleks me saanud endale toredat lauakest ja armsat valget tooli pesemisnurka, kaltsuvaibast rääkimata. 🙂

  5. Igate pidi vinks-vonks, ainult sinna pesumasina nurga taha ei näe. Kas sealt lõpeb ruum ära? Ja see vana ukse nagi lahendus on suisa geniaalne. Kui laste hommikumantlitele alla poole naelu lüüa, siis ei peaks lapsevanem kõiki asju ise riputama ;).

    1. Ei lõppe, läheb veel pikalt edasi, aga keskele on laotud puuriit ja see eraldab veidi ülejäänud keldrist. See nurk jäi pildistamata jah, aga pärast pesumasinat tuleb ühe sammu kaugusel katkine pesumasin ja siis puuriit, et kokkuvõttes on see hästi pisike nurk.

      Lapsed ei pea nagunii midagi ise riputama, hommikumantlid lähevad peale pesu selga ja tagasi viin need pärast ise. 🙂

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *