See käis küll ruttu

Kes ei näinud Kanal 12-st dokumentaalfilmi “Põhja-Korea hämarad saladused”, siis soovitan seda võimalusel järele vaadata. Me hommikul vaatasime ja jäime üsna sõnatuks. Kes leiab, et Eestis on halb elada, tänab hiljem Jumalat, et ta siia sündis, sest siin ei pea kolm põlvkonda kandma karistust selle eest, et üks pereliige julges avalikus kohas välismaist muusikat mängida. Mitte et seda tohiks koduseinte vahel teha, oh ei, Põhja-Koreas ei tohi endale isegi igasugust soengut lõigata, eriti veel samasugust nagu Kim Jong-unil, selle eest on karistuseks avalik hukkamine. Tahaksin öelda, et nali, aga tegelikult on seal avalikud hukkamised tavalised, iseasi, kas just vale soengu eest.

Ma teadsin, et Põhjas-Korea pole mingi paradiis, ent dokumentaal mõjus siiski raputavalt, seda mitte ainult sealse režiimi ja tavaelanike halva elu pärast. Mulle on varasemalt ka nende raketiuudised silma jäänud, aga vaatamata Kim Jong-uni õhku täis rinnale on mulle jäänud mulje, et Põhja-Korea on ajast maast. Igapäevaelus ongi (mis tuleb riigile vaid kasuks, sest kübersõjas ei saa neid vastu rünnata), kuid sõjalise võimekuse poolest on nad vägagi kaasaegsed ja reaalseks ohuks tervele maailmale…

Ainus, kes aidata saab – Chuck Norris

Päeval käisime Esimesega LOR-arsti juures ja ootesaalis kuulsin, kuidas kaks haiglapersonali liiget rääkisid omavahel, et siia seina äärde mahuks kaks ja kui sealt seina äärest toolid ära võtta, siis mahuks veel kaks või kolm, mille peale mõtlesin, et see kõlab kui koroonaviiruseks valmistumine, aga on kindlasti midagi muud. Õhtuste uudiste valguses võib vist oletada, et nad ikkagi koostasid kriisikava, mitte ei mõelnud haigla uue sisustuse peale.

LOR-arsti juures läks muidu hästi – läksime sinna teadmisega, et täna selgub šundi eemaldamise aeg, kuid see oli vahepeal ise lahti tulnud ja püsis kõrvas vaid tänu vaigule. Esimene šunt eemaldus ise juba aasta eest, teist käisime sügisel näitamas ja siis jäi jutt, et võtan enne aasta lõppu ühendust, et uue aasta alguses see narkoosi all eemaldada. Seekord tasus mu laiskus end ära, šunt eemaldus siiski ise, ligi kaks ja pool aastat pärast paigaldamist.

Hiljem kohtasin Põhjakeskuse parklas sõbrannat, kes tõstis kärust asju autosse, mis oli juba maast laeni üsna täis. Tema elukaaslane tuli poest veel järgmise kärutäiega. Tuli välja, et nad ei valmistu ainult karantiiniks, vaid palju enamaks, isegi sõjaks. Viimast öeldi naljaga pooleks, aga selles oli siiski väike tõetera sees. Ma ei imestanud, sest meespool on vandenõuteooriatega hästi kursis, pigem tekitas tema valmistumine natuke muret. Ei, mitte tema vaimse tervise, vaid tuleviku pärast, vaatasin ikkagi hommikul Põhja-Korea dokumentaali ja olin mõtetes veel III maailmasõja juures… Tegelikult on sõbranna elukaaslase näol tegemist inimesega, kes on maailmaasjadega hästi kursis ja näeb kõike pikalt ette, nii et ma veidi isegi usaldan tema arvamust. Mitte küll nii palju, et oleksin paanikasse läinud (nemadki polnud paanikas, lihtsalt ettevaatlikud), aga piisavalt, et mõelda kuivainete ja konservide varumise peale. Seda ainult karantiini jaoks, sõja puhul lubasin nende juurde minna.

Kohe kuivaineid ja konserve siiski ostma ei läinud, aega ju küll. Või enam ei ole? Õhtuste uudiste põhjal on küll tunne, et homme valitseb poodides kas paanika või tühjus. Ise paanikas ei ole, kuid tühjade kätega ka ei tahaks jääda, meil hakkab ikkagi vetsupaber otsa saama…

Ma olen tegelikult võrdlemisi rahulik, ma ei karda koroonasse nakatumist ega pea eriolukorra tõttu suurt kahju kannatama, aga mure üleüldise Eesti (ja terve maailma) käekäigu pärast on siiski olemas. Olukord tundub nii nutune, et olen esimest korda Martin Helmega nõus, majanduskriis on juba käes.

Kooli sulgemine meid ka väga palju ei mõjuta, nagunii oleme Silveriga mõlemad kodus ja kuna lapsed on terve talve vahelduva eduga haiged olnud, siis järgnevad kaks nädalat ei ole midagi uut. Tänagi olid kaks poissi kodus, Teisel tõusis eile kõrge palavik ja Kolmas on juba eelmisest reedest “sinisel lehel”. Homme on üldse kõik kodus, sest ka Esimesel tõusis täna palavik ja Neljandal on lihtsalt vaba päev, nii et meie karantiin algab varem.

Kui palju eriolukord teid mõjutab? Saate jääda rahulikuks või pööratakse teil elu pea peale?

Midagi meestele: kumminaine on minevik, ohtlik F1 aga olevik

Nägemist!

Ma ei kujuta ette, kas täispuhutavaid nukke on üldse muuks kui naljategemiseks kasutatud, nende väljanägemine midagi tõsiseltvõetavat justkui ei luba… Aga mine tea, pimedas võib-olla toimib.

Mis toimib nii valges kui pimedas, on Lelo F1, olgu see siis Prototype või Developer`s Kit RED. Mul endal muidugi kogemus puudub, sest mul pole selle sisse midagi pista, aga mul on üks usaldusväärne katsealune, kelle muljeid saan jagada.

Katsealusest rääkides, siis idee Lelo F1-e proovimisest teda esialgu ei huvitanud, sest eneserahuldamine on temast algusest peale kuidagi mööda läinud, rääkimata siis selleks mõeldud mänguasjadest. Minul oli aga huvi suur – tegu on ikkagi esimese meeste mänguasjaga, mis töötab samasuguste helilainetega nagu minu asendamatu Lelo Sona – nii et otsisin ingliskeelseid arvustusi (kuna eesti keeles pole ühtegi) ja lugesin neid ka katsealusele ette. Kui ta kuulis, kuidas üks mees kiitis mänguasja kergust (290 g) tänu millele ei lähe käsi krampi, suurenes tema huvipuudus veelgi, sest ta eeldas, et Lelo F1 teeb kogu töö üksi ära, aga et seda peab üles-alla liigutama – ei, see pole ikka tema teema… Kuni ma jõudsin lauseni: ” If you want your whole penis to feel like it’s full of rainbows and sunshine, it’s absolutely killer.” Seda ta tahtis.

Lelo F1 Developer`s Kit RED

Ulakas Kaunitar saatis katsealusele Lelo F1 Developer`s Kit RED pakikese, milles on lisaks naudinguvahendile puhastussprei, kaks libesti testrit, hoiukott ja pudi-padi uksesildi ning kinnaste näol.

Ma ei teagi, mis asi see F1 täpsemalt on, seksitoru? Otsetõlkes inglise keelest oleks see masturbatsiooni varrukas, aga sellist nimetust siin vist ei kasutata. Igatahes on see üsna suur toru (läbimõõt ca 7 cm, pikkus 14,3 cm), mille sees on 11 cm sügav ( pehmest lainelisest silikoonist kanal. Ulakas Kaunitar on saanud tagasisidet, et kanal pole piisavalt sügav, kuid keskmisest (mis Eesti mehel olla 13,74 sentimeerit) pikema ihuliikmega katsealune ei kurda, nii et see võib olla pigem hästi varustatud meeste mure. Võrreldes Korea meestega, kelle jaoks on Lelo F1 liiga sügav, polegi see ehk eriline mure…

Lelo F1 sisemus

Toru sees on ka kaks mootorit, esimene tekitab eespool vibratsiooni, teine stimuleerib lõpus, otse peenise pea all, helilainetega. Koos panevad need aga terve kanali värisema ja lainetama. Vibratsioon on Lelole omaselt pehme, seda koostöös silikooni sametise pehmuse ja siidise õrnusega. Minu jaoks on ainuüksi materjali puudutamine ja töötavate mootorite lainetuse tunnetamine erutav, nii et kui ma oleksin mees, siis ma päris kindlasti teeksin Lelo F1-ga ühe sõidu…

See on tegelikult tabav väljend Lelo F1-e kasutamise kohta, sest mänguasi on tehtud tahtlikult lärmakaks, et see meenutaks võimsat automootorit. Ma ei kujuta ette, miks Lelo seda meeste jaoks erutavaks peab, aga ma pakun, et asi on lihtsalt mängulisemas lähenemises, sest mulle on jäänud mulje, et mehed ei ole seksleludele sama avatud kui naised. Ma vähemalt loodan, et see on nii, mitte pole tegu uue suunaga, kus järgmisena tullakse välja naistele mõeldud mänguasjaga, mis kõlab kui köögikombain või tolmuimeja…

Katsealust Lelo F1-e mootorimürin ei eruta, aga see ei häiri ka, sest sihipärane kasutamine summutab müra, kuid juurde tulevad igasugused muud õhu liikumise ja ohtra libestiga (mida rohkem, seda parem, ilma ei tohi üldse kasutada) kaasnevad helid, nii et kokkuvõttes on sõit ikkagi lärmakas. See on sihtpuntki jõudmise juures aga väike miinus, sest katsealune on oma proovisõitudega nii rahule jäänud, et temast on saanud lisaks WRC-le ka F1-e fänn.

Siinkohal jõuangi selle juurde, miks nimetan mänguasja pealkirjas ohtlikuks. Nimelt tõdes katsealune juba esimese korra järel, et kuigi ta tundis end ebakindlalt ning stimulatsioon mõjus harjumatu ja ebamugavana, oli orgasm pisut võimsam võrreldes vahekorras kogetavaga. Järgmisel korral oli orgasm natuke veel võimsam… Katsealune küll kinnitas, et Lelo F1 ei asenda seksi, kuid naisena tunnetan ma siiski konkurentsi. Mul on armukadeduseks muidugi põhjust, sest mu partneril on madalam libiido kui minul ja kui ma pean teda F1-ga jagama, siis mulle ei jäägi eriti midagi…

Tegelikult on mul hea meel, et katsealune F1-le võimaluse andis, sest nagu eespool ütlesin, on eneserahuldamine temast kauge kaarega mööda läinud, kuid kodust eemal töötamine ei võimalda elada regulaarset seksuaalelu ja see annab tunda läbi kroonilise eesnäärmepõletiku – kuna korrapärane ejakuleerimine on eesnäärme tervise seisukohalt oluline, siis Lelo F1 võiks edaspidi selles osas abiks olla.

Rääkides veel mänguasjast endast, siis see on loomulikult üleni veekindel, selle taaslaetav aku kestab kaua (kuni 2 tundi) ja see on tänapäevaselt nutikas ehk Lelo F1 on telefoniga seotav ja äpi kaudu juhitav. Developer`s Kiti omanikud saavad ligipääsu mänguasja sees peidus olevale kümnele sensorile ja teha nendega asju, mida arendajad teevad. Väidetavalt olla võimalused piiritud, aga minu jaoks on see võõras maailm, nii et ma oskan muljetada vaid olemasolevast äpist.

F1s Demo App

Alustan kohe sellest, et Lelo F1-e ja telefoni ühendamiseks peaks mänguasi olema eelnevalt madalaimale režiimile seatud, teisiti pole mul ühendamine isegi kaheksanda katsega õnnestunud.

Alguses ei pidanud ma äppi oluliseks, katsealune samuti mitte, nii et ta pole seda kasutanud, kuid esimese kasuliku funktsioonina võib välja tuua võimaluse juhtida mootoreid eraldi. Mänguasjal olevad pluss ja miinus nupud juhivad mootoreid korraga, aga äpiga saab lülitada sisse vaid ühe või teise mootori, või mõlemad ja panna need erinevate võimsustega tööle. Lisaks näitab äpp temperatuuri, rõhku kilopaskalites, akumahtu (vist) ja isegi läbisõitu ehk edasi-tagasi liigutusi.

Muide, mänguasja ei pea üles-alla liigutama, väidetavalt teeb see oma töö ära ka paigal püsides. Nii kirjutavad välismaa mehed, katsealune sellist varianti ei proovinud. Välismaa mehed kirjutavad üldse palju, enamasti ülivõrdes kiidusõnu, kuid korduvate miinustena tuuakse välja lärmakust, väikest sügavust, aknariba vale asetust (külje peal, raskendab vaatamist kasutamise ajal) ja isegi silikooni jäikust, kuigi enamust just kiidavad selle pehmust, nii et arvamusi on väga erinevaid. Suurem osa arvustajatest leiavad siiski, et plussid kaaluvad miinuseid üles ehk Lelo F1 pakub midagi enneolematut.

Nendega ühineb minu katsealune, kes ütles, et miinustele vaatamata soovitaks ta seda mänguasja kõigile, kellel on (mitte väga väike ega suur) peenis, aga pole partnerit. Regulaarse voodielu puhul sellist mänguasja ilmselt vaja ei ole, kuid partneri madalama libiido, pikkade komandeeringute või muude põhjustega kaasnevate seksipauside keskel on tegu igati tänuväärse abilisega. Soovitan ka incelitele, kes leiavad, et nad on sunnitud tsölibaadis (mistõttu tekib osadel viha naiste vastu), ja väljanägemiselt pigem chadidele, kes elavad vabatahtlikult tsölibaadis ega kurda selle üle (täitsa olemas sellised, tunnen üht lähedalt).

Kellel tekkis huvi, siis Ulakal Kaunitaril on üks Lelo F1 Developer`s Kit Red ära anda, loosin selle postituse kommenterijate vahel juba 15. märtsil välja, kirjuta vaid, kellele komplekti soovid (endale, oma meremehest kaaslasele, üksikule sõbrale vms).

15. märts: Loosi võitis I, kelle naine saatis ta siia lugema ja osalema. Järjekordne tõestus, et naisi tuleb kuulata. Võtan võitjaga ühendust.

Kui loosiõnn ei naerata, siis koodiga sidrun on Ulakas Kaunitaris täishinnaga tooted 10% soodsamad, mis teeb kõnealuse kompleti hinnaks 134 eurot ja 10 senti. Lelo F1 Prototype on 20 eurot soodsam, kallimast variandist eristab seda vaid tagasihoidlikum vaateaknata disain ning puhastusprei, kinnaste ja uksesildi puudumine. Osade allikate sõnul puudub ka ligipääs SDK-le (software developer’s kit), kuid demo äppi saab kasutada, samamoodi kallima versiooni omanike poolt loodud äppe, mida veel pole (vähemalt ma ei leidnud).

PS! See ei tule ilmselt üllatusena, aga postitus on sündinud koostöös Ulaka Kaunitariga.

Lelo Sona on nüüd veel parem

Juba mõnda aega tagasi tuli välja Lelo Sona2, mis on saanud kasutajate tagasiside põhjal omajagu uuendusi. Näiteks on stimulaatoril nüüd rohkem võimsusastmeid, ainult et need uued astmed ei ole mitte võimsamad, vaid just leebemad, et Sona sobiks ka väga tundlikele naistele. Peatun sellel kohe pikemalt ja toon välja ka teised parendused, aga enne mälestan veidi oma vana Sonat.

Käisin eelmise aasta oktoobris Ulaka Kaunitari 8. sünnipäeval ja kui tavaliselt viiakse sünnipäevalapsele kingitusi, siis mina lahkusin peolt kingitusega ehk täiustatud Lelo Sona Cruise`iga. Ajastus ei oleks saanud olla parem, sest vaid poolteist kuud hiljem lakkas mu kaks aastat vana Sona Cruise`i süda löömast.

Ma ei tea, milline on voodimänguasjade keskmine eluiga, aga keskmisest kallima lelu puhul oleks see võinud olla veidi pikem. Võimalik, et ma lõhkusin Sona ise ära, kui lasin sellel täielikult tühjaks saada ja uuesti laadima hakkasin alles kuu hiljem… Igatahes, viimasel kasutuskorral see veel töötas, aga pärast laadimist käivitub nagu tühja akuga diiselauto: teeb vaid korra tõkk ja käima ei lähe, aga samal ajal on süüde sees ehk nuppe vajutades nende valgustus töötab.

Kuigi mu 99 eurot maksnud Lelo Sona Cruise heitis hinge ootamatult vara, olen talle siiski tänulik kahe toredaid kõrghetki täis aasta eest: ta tõi me magamistuppa midagi, mida ma ei arvanud kunagi saabuvat, ta näitas mulle mu keha eripära ning suurendas minu ja mu partneri enesekindlust kinnitusega, et asi polnud meis. Ma olen selle kõige eest Lelo Sonale igavesti lojaalne, mistõttu oleksin ostnud ise uue stimulaatori, kui Ulakas Kaunitar poleks kingitusega ette jõudnud. Aitäh mõlemale!

Minnes nüüd Lelo Sona2 juurde, siis…

Ei tea, millal Lelo Sona3 välja tuleb…

Kui ma pealkirjas ütlesin, et Lelo Sona on nüüd veel parem, siis ma pidasin silmas kasutusmugavus, tulemus on minu jaoks mõlema versiooniga võrdselt hea (ma pole kindel, kas see üldse parem saakski olla). Kui algne Sona lülitus sisse + nupust ja välja – nupust, siis uuendatud mudelil teeb mõlemat keskmine nupp. Tundub ehk mõttetu muudatusena, aga neid kordi ei olnud üldse vähe, kus ma võimsuse vähendamise asemel lülitasin stimulaatori kogemata välja, seda kõige valemal (ehk siis kõige õigemal) hetkel… Ma olen selle uuendusega väga rahul, sest ma pole uut Sonat kordagi keset … ee … massaaži seisma jätnud.

Aga! Keskmise nupu all on nüüd 8 erineva programmi asemel 12, mis ühest küljest tundub väga hea, valikuvõimalusi on ikkagi poole rohkem, aga kujuta nüüd ette, kui võimsuse vähendamise või lisamise asemel vajutad kogemata keskmist nuppu, programm läheb paigast ära ja õige programmi juurde tagasi jõudmiseks pead nuppu veel 11 korda vajutada… Sellisel hetkel on see uuendus pigem miinus, mitte pluss.

Ma kirjutasin alguses, et võimsusastmeid on rohkem, aga tegelikult on neid vist sama palju (kontrollida ei saa, sest vana Sona ei tööta), lihtsalt madalaima astme intensiivsus on uuel mudelil madalam. Võimalik, et asi on hoopis selles, et Sona2 suu on sügavam ehk stimuleerivad lained jõuavad sihtpunktini kaugemalt. Igatahes, midagi on teisiti ja stimulatsioon on madalaima võimsuse juures palju pehmem, mis on kindlasti ainult pluss. Võimsaim aste on endiselt sama (väljakannatamatult) võimas kui varem, nii et seda ei pea kartma, et uus Sona kuidagi lahjem on, oh ei.

Vasakul Lelo Sona2, paremal Lelo Sona.

Võimsusastmeid on kaheksa ja vaikimisi on võimsus kuskil keskel, seda iga programmi puhul ehk kui sisselülitamise järel minna kohe madalaimale intensiivsusele, siis järgmisele programmile edasi liikudes tuleb võimsust uuesti vähendada. Või suurendada. Kuidas kellelegi rohkem sobib.

Esimene Sona sai palju tagasisidet lärmakuse osas, uuendatud versioon on selles osas parem, aga kindlasti kaugel sosinvaiksest, nagu Lelo ise reklaamib. Sona2 on vaid veidi vähem lärmakas, aga vaikne siiski mitte. Kui ümber on olmemüra (teises toas töötav teler või seina taga töötav kuivati), siis stimulaator ei tundugi nii väga häälekas, aga keset öörahu tahaks sellega küll ainult teki all olla… Alguses… Sealt edasi hakkab kiiresti ükskõik, kas naabrid kuulevad midagi või ei kuule, sest Sona lihtsalt ei anna mahti sellise asja peale mõelda.

Sona2 vs Sona huulikud.

Väidetavalt on Sona2 huulik suurem, aga huulikuid kokku pannes on nende suurused samad, nii et siin on mõeldud ehk sügavust. Küll on huulikute kuju erinev, nagu ka naiste kliitorid, seega võivad arvamused siinkohal erineda, kuid mulle istub Sona2 huulik paremini, see mõjub pehmemalt ega lase keha vastas olles õhku vahele, mis tähendab, et on vähem igasuguseid lurisevaid helisid.

Pehmem tunne ei teki ainult huuliku uuest kujust, vaid ka pehmemast silikoonist. Kompides ma seda vahet kohe ei tajunud, aga see tuleb esile, kui sõrmega huulikuid kergelt suruda – Sona2 huulik vajub poole sentimeetri võrra madalamale, Sona oma peaaegu üldse mitte.

Suure plussina töötab Lelo Sona2 ühe laadimisega kaks korda kauem ehk kuni kaks tundi. Minu puhul tähendab see siis seda, et ühe laadimisega saan seda palju kordi kasutada, sest tänu Lelo Sonale olen meie magamistoas mina see mõne-minuti-mees… Sona on siiski vaid abiks, üksi ei tee ta pooltki seda, mida koos Silveriga – kampa tuleb ta aga pika viivitusega, sest muidu kestakski kogu lõbu mõned minutid, reeglina olen ma pärast seda lihtsalt jalutu. Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik saada 10 või 20 orgasmi järjest… Ma olen mõnel üksikul korral jõudnud jalutuna ka teise orgasmini, mille järel olen juba päris halvatuks jäänud, kolmandale korrale järgneks ilmselt ajusurm.

Tuletan meelde, et veel 2 aastat ja 2 kuud tagasi ei olnud ma vahekorras kordagi orgasmi saanud, nii et mul üüratult suur usk Lelo Sona võimesse tuua see boonus iga naise magamistuppa. Olgu see siis Sona või Sona2, cruise`ga või ilma.

Kui sa oled naine, kellel on raske orgasmi saada, siis võta kliitoristimulaator appi, aga ära loobu proovimast, kui soovitud tulemus ei saabu esimese, teise või kolmanda korraga. 13 aastat sellega ikka ei lähe…

Mhmm, milline valida…

Kokkuvõttes on tõesti Lelo Sona2 eelkäijast mitme asja poolest parem, aga Sona on samuti hea ja tema kasuks räägib praegu hind:

Tundlikele naistele soovitan pigem uut versiooni, aga muidu on soodsaim Sona ka igati hea. Cruise funktsioon on puhas mugavuslisand, sest kui keha vastas võimsus väheneb, siis + nupp on endiselt olemas.

Rohkem ei ole mul vist midagi lisada, loeksin nüüd hoopis teie mõtteid või kogemusi, et ma siin üksinda nii isiklikel teemadel ei peatuks…