Midagi meestele: kumminaine on minevik, ohtlik F1 aga olevik

Nägemist!

Ma ei kujuta ette, kas täispuhutavaid nukke on üldse muuks kui naljategemiseks kasutatud, nende väljanägemine midagi tõsiseltvõetavat justkui ei luba… Aga mine tea, pimedas võib-olla toimib.

Mis toimib nii valges kui pimedas, on Lelo F1, olgu see siis Prototype või Developer`s Kit RED. Mul endal muidugi kogemus puudub, sest mul pole selle sisse midagi pista, aga mul on üks usaldusväärne katsealune, kelle muljeid saan jagada.

Katsealusest rääkides, siis idee Lelo F1-e proovimisest teda esialgu ei huvitanud, sest eneserahuldamine on temast algusest peale kuidagi mööda läinud, rääkimata siis selleks mõeldud mänguasjadest. Minul oli aga huvi suur – tegu on ikkagi esimese meeste mänguasjaga, mis töötab samasuguste helilainetega nagu minu asendamatu Lelo Sona – nii et otsisin ingliskeelseid arvustusi (kuna eesti keeles pole ühtegi) ja lugesin neid ka katsealusele ette. Kui ta kuulis, kuidas üks mees kiitis mänguasja kergust (290 g) tänu millele ei lähe käsi krampi, suurenes tema huvipuudus veelgi, sest ta eeldas, et Lelo F1 teeb kogu töö üksi ära, aga et seda peab üles-alla liigutama – ei, see pole ikka tema teema… Kuni ma jõudsin lauseni: ” If you want your whole penis to feel like it’s full of rainbows and sunshine, it’s absolutely killer.” Seda ta tahtis.

Lelo F1 Developer`s Kit RED

Ulakas Kaunitar saatis katsealusele Lelo F1 Developer`s Kit RED pakikese, milles on lisaks naudinguvahendile puhastussprei, kaks libesti testrit, hoiukott ja pudi-padi uksesildi ning kinnaste näol.

Ma ei teagi, mis asi see F1 täpsemalt on, seksitoru? Otsetõlkes inglise keelest oleks see masturbatsiooni varrukas, aga sellist nimetust siin vist ei kasutata. Igatahes on see üsna suur toru (läbimõõt ca 7 cm, pikkus 14,3 cm), mille sees on 11 cm sügav ( pehmest lainelisest silikoonist kanal. Ulakas Kaunitar on saanud tagasisidet, et kanal pole piisavalt sügav, kuid keskmisest (mis Eesti mehel olla 13,74 sentimeerit) pikema ihuliikmega katsealune ei kurda, nii et see võib olla pigem hästi varustatud meeste mure. Võrreldes Korea meestega, kelle jaoks on Lelo F1 liiga sügav, polegi see ehk eriline mure…

Lelo F1 sisemus

Toru sees on ka kaks mootorit, esimene tekitab eespool vibratsiooni, teine stimuleerib lõpus, otse peenise pea all, helilainetega. Koos panevad need aga terve kanali värisema ja lainetama. Vibratsioon on Lelole omaselt pehme, seda koostöös silikooni sametise pehmuse ja siidise õrnusega. Minu jaoks on ainuüksi materjali puudutamine ja töötavate mootorite lainetuse tunnetamine erutav, nii et kui ma oleksin mees, siis ma päris kindlasti teeksin Lelo F1-ga ühe sõidu…

See on tegelikult tabav väljend Lelo F1-e kasutamise kohta, sest mänguasi on tehtud tahtlikult lärmakaks, et see meenutaks võimsat automootorit. Ma ei kujuta ette, miks Lelo seda meeste jaoks erutavaks peab, aga ma pakun, et asi on lihtsalt mängulisemas lähenemises, sest mulle on jäänud mulje, et mehed ei ole seksleludele sama avatud kui naised. Ma vähemalt loodan, et see on nii, mitte pole tegu uue suunaga, kus järgmisena tullakse välja naistele mõeldud mänguasjaga, mis kõlab kui köögikombain või tolmuimeja…

Katsealust Lelo F1-e mootorimürin ei eruta, aga see ei häiri ka, sest sihipärane kasutamine summutab müra, kuid juurde tulevad igasugused muud õhu liikumise ja ohtra libestiga (mida rohkem, seda parem, ilma ei tohi üldse kasutada) kaasnevad helid, nii et kokkuvõttes on sõit ikkagi lärmakas. See on sihtpuntki jõudmise juures aga väike miinus, sest katsealune on oma proovisõitudega nii rahule jäänud, et temast on saanud lisaks WRC-le ka F1-e fänn.

Siinkohal jõuangi selle juurde, miks nimetan mänguasja pealkirjas ohtlikuks. Nimelt tõdes katsealune juba esimese korra järel, et kuigi ta tundis end ebakindlalt ning stimulatsioon mõjus harjumatu ja ebamugavana, oli orgasm pisut võimsam võrreldes vahekorras kogetavaga. Järgmisel korral oli orgasm natuke veel võimsam… Katsealune küll kinnitas, et Lelo F1 ei asenda seksi, kuid naisena tunnetan ma siiski konkurentsi. Mul on armukadeduseks muidugi põhjust, sest mu partneril on madalam libiido kui minul ja kui ma pean teda F1-ga jagama, siis mulle ei jäägi eriti midagi…

Tegelikult on mul hea meel, et katsealune F1-le võimaluse andis, sest nagu eespool ütlesin, on eneserahuldamine temast kauge kaarega mööda läinud, kuid kodust eemal töötamine ei võimalda elada regulaarset seksuaalelu ja see annab tunda läbi kroonilise eesnäärmepõletiku – kuna korrapärane ejakuleerimine on eesnäärme tervise seisukohalt oluline, siis Lelo F1 võiks edaspidi selles osas abiks olla.

Rääkides veel mänguasjast endast, siis see on loomulikult üleni veekindel, selle taaslaetav aku kestab kaua (kuni 2 tundi) ja see on tänapäevaselt nutikas ehk Lelo F1 on telefoniga seotav ja äpi kaudu juhitav. Developer`s Kiti omanikud saavad ligipääsu mänguasja sees peidus olevale kümnele sensorile ja teha nendega asju, mida arendajad teevad. Väidetavalt olla võimalused piiritud, aga minu jaoks on see võõras maailm, nii et ma oskan muljetada vaid olemasolevast äpist.

F1s Demo App

Alustan kohe sellest, et Lelo F1-e ja telefoni ühendamiseks peaks mänguasi olema eelnevalt madalaimale režiimile seatud, teisiti pole mul ühendamine isegi kaheksanda katsega õnnestunud.

Alguses ei pidanud ma äppi oluliseks, katsealune samuti mitte, nii et ta pole seda kasutanud, kuid esimese kasuliku funktsioonina võib välja tuua võimaluse juhtida mootoreid eraldi. Mänguasjal olevad pluss ja miinus nupud juhivad mootoreid korraga, aga äpiga saab lülitada sisse vaid ühe või teise mootori, või mõlemad ja panna need erinevate võimsustega tööle. Lisaks näitab äpp temperatuuri, rõhku kilopaskalites, akumahtu (vist) ja isegi läbisõitu ehk edasi-tagasi liigutusi.

Muide, mänguasja ei pea üles-alla liigutama, väidetavalt teeb see oma töö ära ka paigal püsides. Nii kirjutavad välismaa mehed, katsealune sellist varianti ei proovinud. Välismaa mehed kirjutavad üldse palju, enamasti ülivõrdes kiidusõnu, kuid korduvate miinustena tuuakse välja lärmakust, väikest sügavust, aknariba vale asetust (külje peal, raskendab vaatamist kasutamise ajal) ja isegi silikooni jäikust, kuigi enamust just kiidavad selle pehmust, nii et arvamusi on väga erinevaid. Suurem osa arvustajatest leiavad siiski, et plussid kaaluvad miinuseid üles ehk Lelo F1 pakub midagi enneolematut.

Nendega ühineb minu katsealune, kes ütles, et miinustele vaatamata soovitaks ta seda mänguasja kõigile, kellel on (mitte väga väike ega suur) peenis, aga pole partnerit. Regulaarse voodielu puhul sellist mänguasja ilmselt vaja ei ole, kuid partneri madalama libiido, pikkade komandeeringute või muude põhjustega kaasnevate seksipauside keskel on tegu igati tänuväärse abilisega. Soovitan ka incelitele, kes leiavad, et nad on sunnitud tsölibaadis (mistõttu tekib osadel viha naiste vastu), ja väljanägemiselt pigem chadidele, kes elavad vabatahtlikult tsölibaadis ega kurda selle üle (täitsa olemas sellised, tunnen üht lähedalt).

Kellel tekkis huvi, siis Ulakal Kaunitaril on üks Lelo F1 Developer`s Kit Red ära anda, loosin selle postituse kommenterijate vahel juba 15. märtsil välja, kirjuta vaid, kellele komplekti soovid (endale, oma meremehest kaaslasele, üksikule sõbrale vms).

15. märts: Loosi võitis I, kelle naine saatis ta siia lugema ja osalema. Järjekordne tõestus, et naisi tuleb kuulata. Võtan võitjaga ühendust.

Kui loosiõnn ei naerata, siis koodiga sidrun on Ulakas Kaunitaris täishinnaga tooted 10% soodsamad, mis teeb kõnealuse kompleti hinnaks 134 eurot ja 10 senti. Lelo F1 Prototype on 20 eurot soodsam, kallimast variandist eristab seda vaid tagasihoidlikum vaateaknata disain ning puhastusprei, kinnaste ja uksesildi puudumine. Osade allikate sõnul puudub ka ligipääs SDK-le (software developer’s kit), kuid demo äppi saab kasutada, samamoodi kallima versiooni omanike poolt loodud äppe, mida veel pole (vähemalt ma ei leidnud).

PS! See ei tule ilmselt üllatusena, aga postitus on sündinud koostöös Ulaka Kaunitariga.

Lelo Sona on nüüd veel parem

Juba mõnda aega tagasi tuli välja Lelo Sona2, mis on saanud kasutajate tagasiside põhjal omajagu uuendusi. Näiteks on stimulaatoril nüüd rohkem võimsusastmeid, ainult et need uued astmed ei ole mitte võimsamad, vaid just leebemad, et Sona sobiks ka väga tundlikele naistele. Peatun sellel kohe pikemalt ja toon välja ka teised parendused, aga enne mälestan veidi oma vana Sonat.

Käisin eelmise aasta oktoobris Ulaka Kaunitari 8. sünnipäeval ja kui tavaliselt viiakse sünnipäevalapsele kingitusi, siis mina lahkusin peolt kingitusega ehk täiustatud Lelo Sona Cruise`iga. Ajastus ei oleks saanud olla parem, sest vaid poolteist kuud hiljem lakkas mu kaks aastat vana Sona Cruise`i süda löömast.

Ma ei tea, milline on voodimänguasjade keskmine eluiga, aga keskmisest kallima lelu puhul oleks see võinud olla veidi pikem. Võimalik, et ma lõhkusin Sona ise ära, kui lasin sellel täielikult tühjaks saada ja uuesti laadima hakkasin alles kuu hiljem… Igatahes, viimasel kasutuskorral see veel töötas, aga pärast laadimist käivitub nagu tühja akuga diiselauto: teeb vaid korra tõkk ja käima ei lähe, aga samal ajal on süüde sees ehk nuppe vajutades nende valgustus töötab.

Kuigi mu 99 eurot maksnud Lelo Sona Cruise heitis hinge ootamatult vara, olen talle siiski tänulik kahe toredaid kõrghetki täis aasta eest: ta tõi me magamistuppa midagi, mida ma ei arvanud kunagi saabuvat, ta näitas mulle mu keha eripära ning suurendas minu ja mu partneri enesekindlust kinnitusega, et asi polnud meis. Ma olen selle kõige eest Lelo Sonale igavesti lojaalne, mistõttu oleksin ostnud ise uue stimulaatori, kui Ulakas Kaunitar poleks kingitusega ette jõudnud. Aitäh mõlemale!

Minnes nüüd Lelo Sona2 juurde, siis…

Ei tea, millal Lelo Sona3 välja tuleb…

Kui ma pealkirjas ütlesin, et Lelo Sona on nüüd veel parem, siis ma pidasin silmas kasutusmugavus, tulemus on minu jaoks mõlema versiooniga võrdselt hea (ma pole kindel, kas see üldse parem saakski olla). Kui algne Sona lülitus sisse + nupust ja välja – nupust, siis uuendatud mudelil teeb mõlemat keskmine nupp. Tundub ehk mõttetu muudatusena, aga neid kordi ei olnud üldse vähe, kus ma võimsuse vähendamise asemel lülitasin stimulaatori kogemata välja, seda kõige valemal (ehk siis kõige õigemal) hetkel… Ma olen selle uuendusega väga rahul, sest ma pole uut Sonat kordagi keset … ee … massaaži seisma jätnud.

Aga! Keskmise nupu all on nüüd 8 erineva programmi asemel 12, mis ühest küljest tundub väga hea, valikuvõimalusi on ikkagi poole rohkem, aga kujuta nüüd ette, kui võimsuse vähendamise või lisamise asemel vajutad kogemata keskmist nuppu, programm läheb paigast ära ja õige programmi juurde tagasi jõudmiseks pead nuppu veel 11 korda vajutada… Sellisel hetkel on see uuendus pigem miinus, mitte pluss.

Ma kirjutasin alguses, et võimsusastmeid on rohkem, aga tegelikult on neid vist sama palju (kontrollida ei saa, sest vana Sona ei tööta), lihtsalt madalaima astme intensiivsus on uuel mudelil madalam. Võimalik, et asi on hoopis selles, et Sona2 suu on sügavam ehk stimuleerivad lained jõuavad sihtpunktini kaugemalt. Igatahes, midagi on teisiti ja stimulatsioon on madalaima võimsuse juures palju pehmem, mis on kindlasti ainult pluss. Võimsaim aste on endiselt sama (väljakannatamatult) võimas kui varem, nii et seda ei pea kartma, et uus Sona kuidagi lahjem on, oh ei.

Vasakul Lelo Sona2, paremal Lelo Sona.

Võimsusastmeid on kaheksa ja vaikimisi on võimsus kuskil keskel, seda iga programmi puhul ehk kui sisselülitamise järel minna kohe madalaimale intensiivsusele, siis järgmisele programmile edasi liikudes tuleb võimsust uuesti vähendada. Või suurendada. Kuidas kellelegi rohkem sobib.

Esimene Sona sai palju tagasisidet lärmakuse osas, uuendatud versioon on selles osas parem, aga kindlasti kaugel sosinvaiksest, nagu Lelo ise reklaamib. Sona2 on vaid veidi vähem lärmakas, aga vaikne siiski mitte. Kui ümber on olmemüra (teises toas töötav teler või seina taga töötav kuivati), siis stimulaator ei tundugi nii väga häälekas, aga keset öörahu tahaks sellega küll ainult teki all olla… Alguses… Sealt edasi hakkab kiiresti ükskõik, kas naabrid kuulevad midagi või ei kuule, sest Sona lihtsalt ei anna mahti sellise asja peale mõelda.

Sona2 vs Sona huulikud.

Väidetavalt on Sona2 huulik suurem, aga huulikuid kokku pannes on nende suurused samad, nii et siin on mõeldud ehk sügavust. Küll on huulikute kuju erinev, nagu ka naiste kliitorid, seega võivad arvamused siinkohal erineda, kuid mulle istub Sona2 huulik paremini, see mõjub pehmemalt ega lase keha vastas olles õhku vahele, mis tähendab, et on vähem igasuguseid lurisevaid helisid.

Pehmem tunne ei teki ainult huuliku uuest kujust, vaid ka pehmemast silikoonist. Kompides ma seda vahet kohe ei tajunud, aga see tuleb esile, kui sõrmega huulikuid kergelt suruda – Sona2 huulik vajub poole sentimeetri võrra madalamale, Sona oma peaaegu üldse mitte.

Suure plussina töötab Lelo Sona2 ühe laadimisega kaks korda kauem ehk kuni kaks tundi. Minu puhul tähendab see siis seda, et ühe laadimisega saan seda palju kordi kasutada, sest tänu Lelo Sonale olen meie magamistoas mina see mõne-minuti-mees… Sona on siiski vaid abiks, üksi ei tee ta pooltki seda, mida koos Silveriga – kampa tuleb ta aga pika viivitusega, sest muidu kestakski kogu lõbu mõned minutid, reeglina olen ma pärast seda lihtsalt jalutu. Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik saada 10 või 20 orgasmi järjest… Ma olen mõnel üksikul korral jõudnud jalutuna ka teise orgasmini, mille järel olen juba päris halvatuks jäänud, kolmandale korrale järgneks ilmselt ajusurm.

Tuletan meelde, et veel 2 aastat ja 2 kuud tagasi ei olnud ma vahekorras kordagi orgasmi saanud, nii et mul üüratult suur usk Lelo Sona võimesse tuua see boonus iga naise magamistuppa. Olgu see siis Sona või Sona2, cruise`ga või ilma.

Kui sa oled naine, kellel on raske orgasmi saada, siis võta kliitoristimulaator appi, aga ära loobu proovimast, kui soovitud tulemus ei saabu esimese, teise või kolmanda korraga. 13 aastat sellega ikka ei lähe…

Mhmm, milline valida…

Kokkuvõttes on tõesti Lelo Sona2 eelkäijast mitme asja poolest parem, aga Sona on samuti hea ja tema kasuks räägib praegu hind:

Tundlikele naistele soovitan pigem uut versiooni, aga muidu on soodsaim Sona ka igati hea. Cruise funktsioon on puhas mugavuslisand, sest kui keha vastas võimsus väheneb, siis + nupp on endiselt olemas.

Rohkem ei ole mul vist midagi lisada, loeksin nüüd hoopis teie mõtteid või kogemusi, et ma siin üksinda nii isiklikel teemadel ei peatuks…

Pealaest jalatallani!

Kui ma ülemist pilti vaatan, siis ma ei näe seal ennast, vaid Meritit oma neljanda beebi, Bon Meritéga. Viimane pole tegelikult enam mingi beebi, saab maikuus ikkagi neljaseks, aga ma usun, et ta hoiab endiselt Meritit nii töökohustuste kui ka inspiratsioonipuhangutega öösiti üleval. Kui tema ei hoia, siis lihast ja luust lapsed ikka, nii et Merit teab väga hästi, mis tähendab olla aastaid magamata. Mina tean samuti ja seetõttu imetlen teda pealaest jalatallani, sest ta jõuab kolme väikese lapse kõrvalt ka Bon Meritét kasvatada.

Hoian käes ahjusooja kehakoorijat ja ootan saunapäeva, et seda esimest korda kasutada.

Ma ei ole liialdanud, kui olen öelnud, et olen Bon Merité suurim fänn – peale selle, et mul on peaaegu kogu tootevalik kodus olemas, elan ma Meritile ja tema brändile siiralt kaasa! Mul oli nii hea meel, kui pärast Eesti blogiauhindade jagamist avastasid mitmed blogijad enda jaoks Bon Merité looduskosmeetika, loodetavasti leidsid tänu neile ka lugejad endale uue lemmiku.

Mulle meeldivad kõik Bon Merité tooted, aga suurimateks lemmikuteks on algusest peale olnud kehakoorijad – ma ei ole viimased kolm aastat osanud enam ilma saunas käia. Kui nüüd nägin, et tootevalikusse on ilmunud uus koorija, jahvatatud vaarikatega, siis tegin kohe samal päeval tellimuse, kuigi alles nädal varem uuendasin varusid sügavpuhastava kehakoorija näol. Elevus oli lihtsalt nii suur, sest Bon Merité kehakoorijate valikusse pole ammu midagi uut tulnud. Olen kindel, et järjekorras neljas koorija on sama suurepärane kui esimesed kolm. Selle lõhn on juba purgis kutsuv, aga kogemused on näidanud, et tõeline aroom pääseb valla alles nahale hõõrudes – tuleks see saunapäev vaid kiiremini! Maitse on sel igatahes hea, selle proovisin ära…

Ma ei taha määrida nahale midagi, mis keele vastas on kibe, nii et looduskosmeetikast vähemat ma ei kasuta alates sellest ajast, kui Merit mulle esimesed enda loodud tooted saatis, see oli kolm ja pool aastat tagasi. Ta on mulle vahepeal veel uusi tooteid saatnud, eriti viimase aasta jooksul, sellepärast mul ongi korraga peaaegu kogu Bon Merité tootevalik olemas.

Ise soetan tooteid nii, et alati oleksid olemas:

  • Sügavpuhastav kehakoorija – See on Bon Merité tootevalikust minu top 1, saunas asendamatu, koorib maha nädalaga kogunenud surnud naharakud ja negatiivsed emotsioonid. Ma kasutan seda kui koorivat massaažiõli, sest just selliseks asjaks see laval sulab. Oma leilivõtu lõpetangi alati kooriva massaažiga, mudin alt üles liikudes terve keha läbi ja naudin aroomiteraapiat. Koorija on küll kallis, aga tänu sellele on kokkuhoid massööri ja psühholoogi pealt märkimisväärne…
  • Emme ja beebi kehapalsam – Endiselt meie pere SOS-võie, mis läheb käiku peamiselt siis, kui lastel lööb atoopiline dermatiit välja. Kuna ma niisutan oma keha nii paljude muude võiete ja kreemidega, siis on mul psoriaas enamasti kontrolli all, aga on perioode, kus haigus ägeneb ja kolded vajavad spetsiaalselt määrimist, sellisel juhul läheb ka SOS-võie käiku.
  • Üks näokreemidest – Need on konsistentsi poolest hästi kerged, imenduvad kiiresti, niisutavad hästi ja annavad näole rasuse läike asemel värske sära. Lemmikut on raske välja tuua, sest mulle meeldivad kõik. Tõenäoliselt sobiks mulle enim tasakaalustav päevakreem, mis on mõeldud veidi akne poole kalduvale nahale, aga mulle meeldib mulle jume, mille annab porgandiga kreem. Viimane sai just tühjaks ja ma ei suutnud valida uut asemele, nii et soetasin testrite näol kõik viis.
  • Astelpaju kätekreem – Mul endal ei lähe kunagi kätekreemi vaja, ilmselt seetõttu, et kätega hõõrun kehakreeme nahka ehk need saavad möödaminnes pidevalt hooldatud, aga lastel, eriti kahel neist, kipuvad küüneümbrused narmendama… Nüüd ei ole seda küll väga pikalt juhtunud, sest lapsed kasutavad iga väikese asja pärast oma kätekreemi, järelikult aitab. Topsiku unustasin pildile lisada, sest see seisab lastetoas, ikkagi nende oma.
  • Piparmündi jalakreem – Kui ma selle kingituseks sain, siis mõtlesin selle koos teiste toodetega lugejate vahel välja loosida, sest olen erinevaid jalakreeme proovinud ja need pole mind kõnetanud. Mu jalatallad on enamasti ikkagi sellised, et kreemi asemel läheb vaja kannariivi, aga seda ma ka ei kasuta, sest paljajalu kõndimiseks on mul mu nahapaksendeid vaja. Mingil hetkel muutusid mu kannad aga nii koledaks, et häbi oli lahtiseid jalanõusid kanda, mistõttu avasin ise jalakreemi ega suutnud ära imestada, kuidas see jalatalla koheselt kümme korda ilusamaks muutis. Teisega tegin isegi enne ja pärast pildi, et seda ilmaimet jagada, aga jätsin selle vahele, sest enne pilt oli liiga karm….

Ma võiksin iga toote kohta eraldi pika teksti kirjutada, aga kardan, et keegi ei loeks seda, nii et võtan lühidalt kokku, et kogu Bon Merité looduskosmeetika on mõnusa konsistentsi ja imelise lõhnaga. Õli kasutamiseks on mul harva tuju, aga olen avastanud kehavõiete võlu märjal nahal ja soovitan seda samuti kohe pärast pesu märjale nahale hõõruda. Muul ajal eelistan kehakreemi, sain just kaks uut katsetamiseks ka ja pean ütlema, et Bon Merité suutis mind taas üllatada. Nende tooniv BB-kehakreem annab koheselt ilusa päevitunud jume:

Päriselt oli efekt isegi suurem. Kui Silver tuppa astus, siis ta märkas kohe, et üks mu jalg on pruun ja imestas, kuidas kreem midagi sellist teha sai.

Tooniva kreemi pealekandmine ei pruugi olla kõige lihtsam, sest mul see kohe ei ideaalselt ei õnnestunud, aga asi oli ilmselt selles, et võtsin korraga liiga palju kreemi, kõik ei imendunud nahka ja seetõttu tekkisid triibud, mis hakkasid hõõrudes hoopis kooruma, mitte ei läinud laiali. Hõõrusin need triibud maha ja jume jäi endiset ühtlane (pildil nähtavad laigud on psoriaasi omad), nii et tulemusega jäin ikkagi rahule.

Hüaluroonhappega kehakreemist saab ilmselt minu uus lemmik, see on mõnusat siidise tekstuuriga, niisutab eriti intensiivselt ja lõhnab suurepäraselt (sees on apelsini ja vaniljet). Tegelikult saab sedasi kõiki Bon Merité kehakreeme iseloomustada, ent selles on midagi, mida ma ei oska kirjeldada, aga mis seda teistest eristab.

Koos viimase kehakoorijaga tellisin ka portsu testreid, sest tahtsin sidrunheinaga kehapalsami lõhna tunda… Nagu ma ei teaks, et Bon Merité pakub oma toodetega tõelist aroomiteraapiat! Loomulikult lõhnab kehavõie ideaalselt sidrunheina järele ja see lõhn püsib nahal päris pikalt, praegugi käib see mul üle pea.

Bon Merité pakub kahte erinevat testrite komplekti, ühes on kõik viis näokreemi, teises viis vabalt valitud kehakreemi või -palsamit (valida saab ka jala- ja kätekreemide hulgast). Kui hinnad tunduvad testrite kohta kallid, siis tegelikult on topsid päris suured ehk neist jagub üsna mitmeks korraks, nii et julgen neid soovitada. Soetasin alles isegi kaks uut kompekti, kehatoodete oma küll vaid sidrunheina kehapalsami pärast, aga valisin juurde ka mõned enda lemmikud, et need loosipakki lisada.

Ma tegelikult tahtsin selle loosi juba pool aastat tagasi ära teha, aga ei tulnud kirjutamistuhinat peale ja tänaseks on kreemid juba uutes pakendites, nii et ma loosin siin nüüd veidi ajalugu välja…

Kuna mulle Bon Merité nii väga meeldib, siis jagan kingituseks saadud tooteid rõõmuga ühega teist. Loosin juba 24. veebruaril välja komplekti, kus on:

Loosis osalevad kõik postituse kommenteerijad – jaga oma lemmikuid Bon Merité tooteid, kiida mu kunstiannet (esimene pilt) või kirjuta lihtsalt, et soovid osaleda ja tee seda kindlasti toimiva e-mailiga, muidu ei saa ma sind võidust teavitada.

24. veebruar: Komplekti võitis Kairit, palju õnne!

NB! Kuna osade Bon Merité kreemide pakendid uuenevad, siis leiab kodulehelt eelmistes pakendites jala-, käte- ja kehakreeme soodsama hinnaga, lisaks veidi väiksema soodustusega kampaaniapakkumisi ja mis on täishinnaga, siis nendelt saab (nüüd ja edaspidi) 20% allahindlust, kui kasutada koodi sidrun20!

Postitus on sündinud Kuue Sidruni ja Bon Merité sõprusest – olid ajad, mil Merit leidis minu blogist tuge ja lohutust, mistõttu peab ta mind tootevaliku laienedes alati meeles. Igasuguse kohustuseta pean mina teda samuti meeles, nii et ma ei nimeta seda koostööks, vaid sõpruseks.