Blogimisest ja blogidest ja blogiauhindadest.

Mõnikord on mul tunne, et blogimine on Härra aseaine. Mõnes mõttes ehk ongi, sest kui teda pole, siis mul puudub igapäevane kokkupuude täiskasvanud inimesega, aga ma olen suhtleja ning suhtlemiseta tekib auk, mida lapsed ei täida. Nii ma siis suhtlen oma lugejatega enamasti monoloogi pidades või paari sõbrannaga Facebooki avarustes dialoogi pidades, nii et laias laastus jääb see suhtlemine ikkagi sotsiaalmeediapõhiseks. Kitsamas laastus on mul õnneks paarsada meetrit eemal ühed tegelased, kelle juurde saan enamasti iga kell sisse sadada, kui suhtlemisvaegus väga suureks kasvab. Kui ise ei viitsi nende juurde viiendale ronida, siis kutsun nad lihtsalt meile sööma, toimib alati.

Ja samal ajal võin ma olla täielik erak, kes suhtleb väga kitsa ringkonnaga ja laiema ringkonna puhul tunneb juba viitsimatust suhtlemise osas. Samuti tunnen mõnikord viitsimatust blogimise osas ja mõtlen, et lõpetaks selle nalja üldse ära ning elaks normaalse nähtamatu inimesena. Veel parem, kui elaksin keset põlde ja metsi ning saaksin seal suhelda oma alpaka, lamba, kitse ja paari kanaga, siis ei teki seda suhtlemisvaegust ka nii kergelt. Ei, kõige parem oleks elada keset põlde ja metsi nii, et Härra on meiega, see on see, millest ka tema unistab (miinus alpaka, lammas, kits ja paar kana). Aga kuni mul laste- ja koduväliseid tegemisi ei ole, seni ma blogimisega veel lõpparvet tegema ei hakka. Võib-olla oleks vara ka, sest Kuus Sidrunit sai alles aastaseks, las ta kasvab veel. Pealegi ostsin eelmisel kuul uuesti aastaks domeeni, nii et seda ei saa raisku lasta.

Blogide lugemine on teine teema, ma ei tea, kas ma sellega üldse kunagi lõpparve teen. Mulle meeldib blogisid lugeda, eriti meeldivad avameelsed postitused teemadel, mida üldjuhul peetakse isiklikeks asjadeks. See on see põnev kollane meelelahutus. Samuti meeldivad igasugused remondipostitused, eriti vanade majade omad. Näiteks Krista Kõivu blogis oli väga põnev jälgida nende maja arengut ja nemad said hakkama suurepärase tööga. Ma teadlikult selliseid blogisid ei otsi, aga kui silma jääb, siis jään jälgima ka. Kuna ma juba praegu hoian end kursis 30+ blogiga, siis ega palju jälgitavaid enam päevakavasse ei mahugi. Väljakirjutatud number siiski seda ei tähenda, ma loen päevas 30+ postitust, mu Bloglovini listis on blogisid, mis enam ei kirjuta üldse ja blogisid, mis kirjutavad korra kuus ja blogisid, mille puhul loen ainult huvitava pealkirjaga postitusi ja nii edasi. Samas puuduvad sealt listist blogid, kuhu satun läbi Malluka või Tikri blogrolli ja seda vägagi regulaarselt. Nii et neid blogisid on ikkagi umbes 30, mida ma vahelduva eduga jälgin. Ausalt öeldes, ma arvasin, et see number on poole väiksem, sest kui ma hakkan mõttes kokku lugema neid, keda tean, siis nii palju küll kokku ei tule.

Aga blogijaid pidavat meie pisikeses Eestis mingi 3000+ olema? Ma kuskilt vist lugesin sellist numbrit. Ja blogiauhindade hääletusvoorus osaleb üle 300 blogija, nii et lugemismaterjali peaks kõigi jaoks olema. Välja arvatud nende jaoks, keda absoluutselt mingid blogid ei huvita, sest neid lihtsalt ei huvita.

Kes siin lubasid hääletada minu poolt, siis nüüd saab seda juba (mitu päeva) teha: Hääle saad anda siin! 

Kuna eluliste blogide nimekirjas on väga palju osalejaid, siis ma ei looda isegi esikümnesse pääseda ja minu jaoks see koht tegelikult suurt midagi ei näita ka. Lihtsalt huvitav on osaleda. Eelmisel aastal pani keegi teine mind kirja tollase Pere ja Kodu blogiga ning siis andsin hääle endale, et mitte jääda 0 häälega. Kokku tuli neid vist isegi 16, nii et sellel aastal ma endale häält ei anna, sest eeldatavasti ma 0 häälega ei jää. (Emme, sa vähemalt hoolitse selle eest!)

Minu hääled läksid hoopis järgmistele blogidele:

Aiandusblogid – Ei hääletanud kellegi poolt, sest pole ühtegi neist lugenud, aga emme, äkki sina leiad endale sealt lugemismaterjali, vaata järele.

Arvamusblogid – Hääle sai Lastejutud, sest Rentsi blogi ei olnud nimekirjas ja see tegi asja kergemaks. Sellest kategooriast jälgin veel Ebapärlikarpi, vahelduva eduga Gätlinit ja Powerlifting Barbiet. Sama kategooria, aga tegelikult nii erinevad blogid. Ma tean, et arvamusblogide all on mitu (vabalt võivad tegelikult kõik olla) väga head blogi, näiteks Indigoaalase ja Mihkel Raua omad, aga nendesse olen üsna harva sattunud. Kõiki lihtsalt ei jõua jälgida.

DIY blogid – Kuna sealt loen ainult ühte blogi (Põlled ja papud), siis oli hääletamine lihtne.

Elu välismaal blogid – Pikast nimekirjast jäi silma kaks blogi, Littleleevi ja Diip kunstiinimese omad, aga nendega on see lugu, et üks kirjutab ainult iga teise kuuvarjutuse ajal ning teine on minu meelest vales kategoorias. Hääle andsin esimesele, sest äkki see motiveerib rohkem Filipiinidel elamisest kirjutama.

Elulised blogid – See on minu lemmik kategooria ja ma ei jõua kõiki ära linkida, keda loen, aga põhilised on Sülita üle õla Aili, alati positiivne Triinu Liis, üks ja ainus Mallukas, Mina ja muudVista del maristaHele valgus ja nii edasi. Ütlen ausalt, et mul ei ole selles kategoorias lemmikut ja mõtlesin vahepeal enda poolt hää üki-kaki-kommi-nommi teha, aga mõtlesin ümber ja valisin Vista del marista Marina blogi oma lemmikuks. Seda puhtalt seetõttu, et meil kahel pole vist mitte midagi ühist, me elame totaalselt erinevat elu, meil on täiesti erinevad maitsed ja see mulle tema juures meeldibki. Tema blogis avaneb minu jaoks hoopis teine maailm. Kusjuures esimest korda sattusin Marina blogisse teema peale, mis mind ärritas ja esmamulje temast polnud üldse positiivne, nii et järjekordne tõestus, kuidas esmamulje võib petlik olla.

Fotoblogid – Uskumatu, aga mina, vana fotograafiahuviline, ei jälgi ühtegi fotoblogi. Varem jälgisin, enam mitte, nii et siit ei saa keegi häält.

Samuti ei jälgi ma ühtegi haridusblogi, investeerimisblogi (äkki peaks?), kokandusblogi, kultuuriblogi, noorukiteblogi, poliitblogi (tegelikult vabalt võiks, sest teema ise külmaks ei jäta), raamatublogi, trenniblogi, talublogi, tehnikablogi, tervise- ja kaalulangetusblogi ja videoblogi. Sorri!

Ilublogid – Hääle sai ainus blogi, mida selles nimekirjas jälgin ehk Hell on Heels. Ilublogid pole päris minu teema, aga mootorrattad küll ja Liisa blogisse just viimaste pärast sattusingi. Kuskil jäid silma lahedad pildid temast tsikli seljas ja blogiga tutvudes selgus, et Liisa on üleni lahe ja tubli ning nii ma teda jälgima jäingi.

Moeblogid – Taas miski, mis ei ole minu teema, aga koduehitus on ja see on see, miks sattusin Sincerelybitter blogisse, mis on ka ainus tuttav nimi antud nimekirjas ja mis saab seetõttu minu hääle.

Pere- ja beebiblogid – See on siis minu teine lemmik kategooria, kuhu alguses tahtsin ka enda liigitada, aga kuna mul enam beebisid ei ole ja teen palju muud juttu ka, siis jäin elulistesse blogidesse pidama. Selles kategoorias on esindatud minu lemmikud Britt, neljalapseline Heli, kes meenub mulle alati siis, kui keegi ütleb, et ma olen tubli (lugege Heli blogi, siis näete, kes on tubli)Lipsuke, keda ma alles hiljuti hakkasin jälgima, Virge, keda olen kõige kauem jälginud, vahel satun Henry blogisse ka. Raske on nendest ühte välja valida, sest kõik meeldivad, kuid tunnustan oma häälega Heli, sest ma tõepoolest imestan, kuidas tal on muude tegemiste kõrvalt aega hingata, rääkimata blogimisest.

Remondi- ja sisustusblogid – Siin andsin oma hääle blogile, mille alles avastasin, aga mis paelus mind esimesest hetkest, Meie kodu loole. See “sara”, mida nad üles ehitavad, on minu silmis väga ilus ja see töö, mida nad selle maja juures teevad, on see, mida ma ise tahaksin teha.

Aasta üllatajaks märkisin Powerlifting Barbie, sest tema juures pole midagi tavalist, ta on üleni üllatusi täis. Saurusblogijaks Malluka, sest ta on kaua bloginud ja tema blogi on tänaseks sauruse mõõdu võtnud. Lemmikuks blogijaks märkisin Mirjami ja seda mitte seetõttu, et ta ongi mu üks ja ainus lemmik (ei ole, sellist ei olegi üldse), vaid seetõttu, et ta ei olnud üheski kategoorias esindatud ja ta kirjutas täna nii toreda ausa postituse, et oli vahelduseks hea lugeda, et tema on ka inimene. Muidu mõtlesin, et ongi roosa mannavaht.

Andestage, kui mõni link ei tööta, ma ei jaksa neid üle kontrollida.

Vaatan, et ma jälgingi põhiliselt populaarseid blogisid, mida paljud teised ka teavad. Ma olen blogisse jäetud kommentaaride kaudu mitmeid kordi sattunud väiksematesse blogidesse, mis on isegi silma jäänud, aga mida ikka pole lugema hakanud, sest pole viitsinud neid Bloglovinis ära märkida. Kohe tuleb pähe Mesiliis, kelle nüüd lisasin jälgitavate hulka. Kuna mõnikord jääb jälgitavate uutest postitustest väheks (eriti pühade ajal, ma ei tea, miks siis keegi kirjutada ei taha), siis võin jälgitavate arvu suurendada küll, nii et soovitage mõnda head blogi või jätke endast jälg maha.

Blogiauhindadest veel nii palju, et Marimell on ürituse korraldamisega suure töö ära teinud ja mina ei julge mitte millegi kallal kobiseda, ise ma poleks kindlasti suutnud paremini teha, ma poleks üldse sellega hakkama saanud, nii et kiidan tegijat! Ise ma auhindade jagamisel ei osale, kuigi oleks tore näha blogijaid, kelle tegemistega ma end kursis hoian. Paraku on veel toredam uinuda Härra kõrval, nii et olen sel ajal taas Soomes.

Aga sa ju ise kommenteerisid Perekoolis…

Vaatasin eile “Pealtnägijat”, kus räägiti Perekoolist? Või Mallukast. Kes kuidas võtab.
Minu jaoks oli teemaks ikka Perekool ja ma vaatasin seda saatelõiku huviga, sest olen vilksamisi minagi sellest toredast pereväärtusi hindavast portaalist läbi käinud. Õnneks minu blogipostitus oli lihtsalt teemaalgatuse ajendiks, mitte ei lahatud mind ennast, või kui, siis hästi vähe. Teemaalgatuses oli midagi sellist, et miks ma olen elanud oma elu raskeks ja saanud väikese vahega lapsed, kui vanuse poolest oleks aega küll olnud. Juba esimene kommentaarija, kes ilmselgelt polnud kunagi mu blogi lugenud, ütles, et loomulikult raha pärast. Tema teab muidugi paremini, eks.

Kui ma avalikult blogin, siis kas see annab õiguse kellelgi kuskil foorumis väita, et ma olen oma lapsed raha pärast teinud? Kui Ines on valinud laulja karjääri, siis kas see annab õiguse teistel Perekoolis arutada, kui palju tal mehi on olnud? Kui läbi meedia otsitakse abistajaid, kes aitaksid sünnitraumaga lapse hirmkalli ravi eest tasuda, siis kas see annab õiguse kommenteerida selle lapse välimust? Ikkagi ise sündis ju puudega?!

Ma arvan, et tagantjärele võiksid Perekooli õelad käod saada juurde päris nimed ja näod ning vastutada enda sõnade eest. See on ilmselt paljude õelutsejate õudusunenägu, sest päriselus üritavad nad oma madalalaubalisust peita ja oleks hirmus piinlik, kui nende tõeline pale välja tuleb. Seda esiteks. Teiseks oleks kindlasti nii mõnelgi üht-teist nende välimuse või olemuse kohta öelda. Aga milleks karta – nad ju ise kommenteerisid Perekoolis. Selle taha ei saa peituda, et neil on õigus jääda anonüümseks, sest kui ma ei eksi, siis Lipsuke ja Printsess on kaks blogijat, kes alustasid anonüümsetena, aga kelle nimed ja näod lihtsalt nuhiti välja ning riputati üles. Miks ei võiks sama teha mõne käoga, kes on eriti halvustavalt kellegi kohta sõna võtnud?

Ma pooldan igati sõnavabadust, aga ainult siis, kui sellega käib kaasas vastutus sõnade eest. See on asi, mis anonüümsetel kägudel puudub. Kõige hullem on see, et see on nakkav. Olen ka ise tundnud mõne teravama teema puhul, et tahaks paar sarkastilist kommentaari lisada ning siis tundnud, et appi, see ei ole mina. Sest see tõesti ei ole mina, aga sellises õelust ja sarkasmi täis keskkonnas tahaks vastata samaga ja mitte avaldada enda arvamust, vaid teha maha teise oma. Ma saan siiski öelda, et kuigi ma olen sellised kommentaarid valmis kirjutanud, siis avaldamiseni pole jõudnud. Olen hoopis tundnud end halvasti ja Perekooli kinni pannud, et mitte päriselt nakatuda. See on nagu zombidega – saad hammustada ja hakkad ise teisi hammustama.

Sellele probleemile on väga lihtne lahendus. See käomajandus tuleb lõpetada ja kasutajanimeks võib küll jääda eiütle33, aga selle taga peab olema id-kaardiga kasutajaks registreerimine. Alles jääb õigus arvustada avaliku elu tegelasi, aga ma arvan, et seda õigust ei kasutata enam nii agaralt ja sõnu valitakse palju hoolikamalt. Õigus sõnavabadusele jääb alles, aga lisandub vastutus nende sõnade eest. Hirmus inimõiguste rikkumine, eks!Mõned on küll öelnud, et Mallukas ise on teinud ka nii või naa ning talle vastatakse lihtsalt samaga, aga ma küsiksin, et mida halba on näiteks Ines teinud, või ükskõik milline teine tuntud tegelane, kes on kägude hammaste vahele jäänud? Või “roosamanna blogijad”, kes ei ole oma blogides kedagi risti löönud? Nad on lihtsalt olemasoluga andnud kägudele õiguse arvustada näiteks nende meeste või laste välimust? Jaa, muidugi – kui ronid Eurovisioonile või pead blogi, siis pead olema valmis ka selleks, et sa ei meeldi kõigile ning pead taluma kriitikat. Sest see on ju igati konstruktiivne kriitika, kui öeldakse, et laps on kole.Perekoolis, Õhtulehes, Delfis ja muudes anonüümset “kritiseerimist” võimaldavates portaalides kohtab rohkem sulaselget narrimist, ärapanemist, nõmetsemist ja kõike muud, mis on kaugel kriitikast. Lisaks MMSi grupi liikmete jahtimisele tuleks jahtida ka igasuguste portaalide kägusid, kes on potentsiaalsed laste mürgitajad luues nendest koolikiusajaid. Ma kaldun arvama, et nende pahatahtlike kommenteerijate peredes on söögilauas ka teemaks, kui nõmedalt nende maakatest naabrid täna riides olid või kuidas meie rõvedale peaministrile oleks paras, kui pagulased ta naise ära vägistaksid. Kurb, kui laps sellisest suhtumisest mürgituse saab ja tal koolis kõrvalnähud avalduvad…

Kõige lihtsam on elada nii, et sa ei tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks. Mürgitusnähtudest vabanemiseks võiksid käod seda endale korrutada, enne kui kellegi kohta anonüümselt sõna võtavad. Võib-olla tuleb välja, et polegi midagi öelda…

Minu esimesed otsingusõnad

Mulle meeldivad otsingusõnade postitused ja olen ammu mõelnud, et tahaksin ka sellise teha, aga 99% otsingusõnadest jääb minu eest peidetuks. Raha eest saaks muidugi kõike, aga ilma selleta jääb Google Analytics WordPressis kättesaamatuks. Õnneks mõned üksikud sõnad siiski läbi paistavad ja kuude jooksul on üht-teist kogunenud:

  • kookosõli – Soovitan soojalt määrida kehale ja süüa sisse! Minu näonahale ei sobinud, poorid läksid veel hullemaks, aga psoriaasi leevendas ning tselluliit on ka vähenenud. 
  • potitreeningu püksid – Sain tuttavalt kaks paari, aga laps pissib need täis ja kõnnib rõõmsa näoga ringi. Öösel pissib need täis ja magab rahumeeli hommikuni, samal ajal püksid natuke ikka lekivad ja voodipesu pesemisest ei pääse. Seega leiavad harva kasutust.
  • pered kus on palju poisse – On täis lärmi, jooksmist, kaklemist, sõjamänge, luuramist ja nii edasi ning on väga lahedad! Nagu ka pered, kus on palju tüdrukuid või palju tüdrukuid ja poisse. 
  • kolmas rasedus depressioon – Depressioon raseduse ajal? Sellest ei tea ma suurt midagi, sest raseduse ajal on õnnehormoonid laes olnud, kuid iga beebiga on mind tabanud erineva raskusastmega sünnitusjärgne depressioon. Kõige hullem oli see kolmanda lapsega ja kuigi siis tundus, et elu on läbi ja päike ei hakka mitte kunagi paistma, siis tänaseks on see ähmane minevik. Soovitan siiski käia raseduskriisi nõustaja või psühholoogi juures. Ma ise käisin vaid ühe korra diagnoosi saamas, aga ravi ei saanud, sest tahtsin rinnaga toita. Tagantjärele olen rohkem seda meelt, et parem on loobuda varem imetamisest, kui anda aasta otsa rinda läbi sügava masenduse ja teha enesetapuplaane.
  • ma hakkan siis lepinguid lugema täna! – Loodan, et need on veel allkirjastamata. Kasuta kindlasti ka luupi, et pisikeses kirjas midagi kahe silma vahele ei jääks.
  • sünnitus blogi – Minu neli kogemust on siin üsna detailselt kirjas, aga nii pikka sünnitust vist ei ole olemas, mille pärast tasuks eraldi blogi teha, või kui lähebki kaua, siis blogimiseks on ikka liiga vähe jaksu ja/või palju valu.
  • kolm last peres – On Eesti iibe tõstmiseks hädavajalik. Ma täitsa muretsen, mis olukorras on meie majandus siis, kui meie lapsed tööle hakkavad. Või millises seisus on meie majandus siis, kui me lastelastest tööinimesed saavad. Päris kehv, kui varsti on ühe maksumaksja kohta kaks pensionäri üleval pidada. Mina üldse pensioniga ei arvesta ja loodan, et meie (lapse)lapsed jõuavad meid toetada. Mul pole tööstaaži ning tänase seisuga on kohustuslikus pensionfondis 68 €, seega minu pensionikindlustus on mu lapsed. 
  • männiku autolammutus – Ei usalda.
  • mis on õnnetused juhtuvad kodus – See on “Kuldvillaku” vastus?  
  • rasedustest üks hele triip teine tume – Loodan, et võib õnne soovida! Minu kolmanda raseduse alguses need testid just sellised välja nägidki.
  • kas hesburger on tervislik – Tervislik ei ole, aga ma usun, et kahjulik ka mitte, kui seda harva süüa.
  • põsesarna mõra – Kõlab väga valusalt… Kui see peaks olema mõne mehe rusika poolt tehtud, siis tuleb vigastus fikseerida ja politseisse avaldus teha!
  • tund aega alastuse – ???
  • miks ma ei sundinud rikkasse perre – Ma olen endalt seda sama küsinud. Samas teisi vanemaid endale ka ei tahaks ning loodan, et ka meie lapsed lepivad sellega, et me pole rikkad, aga meil on palju armastust. 
  • suur laps pissib öösel põrandale – Pott voodi kõrvale! Vähemalt ärkab üles ega pissi voodisse. Minu oma ei tunne läbi une pissihäda ega märga küljealust.
  • kas pingetunne tähendab et beebiga kõik korras – Ei tähenda üht ega teist, emakas lihtsalt kasvab.
  • heke elektrikilp – Meil on Jumax, aga neil vist eriti vahet ei ole.
  • kõdi rindades imetamise ajal – Mäletan seda tunnet – ajab iiveldama ja on nii ebamugav, et tahaks lapsest kaugele eemale joosta ning tissid verele sügada. 
  • vana maja vajunud talad – Meil olid. Teise korruse põrandale panime vahelae paljaks võtmist vältides uued talad vanade vahele ning ehitasime igale poole uued laed vanade peale. Kõik, mis on vajunud, on peidus. Nii ehitusinsener kui ka kogenud ehitaja käisid maja vaatamas ja olid seda meelt, et vana maja on vajumised ära vajunud ning selline lahendus sobib küll. 
  • kui kaua mähkme serv tagasi – Ei tea.
  • afropatsid – Olid kunagi, tahaksin jälle, aga mulle tundub, et olen nende jaoks liiga vana ja liiga ema. 
OLYMPUS DIGITAL CAMERA
10.08.2007 – Kes oleks osanud siis arvata, et ma 6 aastat hiljem samal päeval neljanda lapse sünnitan. 
  • miks nii sageli esimene poiss ja teine tüdruk – Minu arvates ei olegi seda nii sageli. Vähemalt minu tutvusringkonnas on see pigem vähemus. Kui aga küsida, miks nii sageli sellist “komplekti” tahetakse, siis ma ei tea.
  • armunu kehakeel – Alguses pikad kavalad silma vaatamised ja “juhuslikud” puudutused, siis ei saa enam teineteisest käsi eemale, aga mõne aasta pärast ei hoia te enam tänaval käest kinni, sest te pole enam teismelised. (See oli iroonia minu Härra suunas.)
  • põranda tegemine mullale – Otse mulla peale vist ei saa, õhuvahe peab ikka vahele jääma. Mu vanematel on 100 aastat vana maja, kus on selline lahendus, põrandalauad on megapaksud ja põrandad soojustamata, kuid põrandad talvel väga külmad ei olegi. 
  • komedoonid otsa ees – Mul on ka, aga pärast turbamaski regulaarset kasutamist on need paremaks läinud. Mul aitab ka kuivhõõrumine, aga seda ei soovitata teha, vist tulevad siis kortsud ja muud mured.
  • kolm väikest last – Soovin jaksu ja kannatlikkust, kuigi tean, kuidas neid asju üldse pole, kui majas on kolm väikest last. Neljast rääkimata.
  • 1845 Unkown Search Terms – Oeh, ma ei kujuta ette, millised pärleid nende hulgast võib leida.