Armastus esimesest puudutusest

Ma ei tea, kuidas teistel on, aga kui ma istun laua taha ja lülitan arvuti sisse, siis kulub mitu head minutit, kuni siin midagi tegema saan hakata. Tavaliselt ma kasutan seda aega püstijalu ära, pesen näiteks nõusid või midagi. Seekord sisustasin aega istudes, määrisin oimukohtadele ja ninajuurele eukalüptiõli ning sõrmeliigestele eukalüpti ja lavandiini segu. Umbes 10 minuti möödudes andis mu artriit vähem tunda, õhk käis ninast paremini läbi ning peavalu hakkas hajuma. Tahaksin öelda, et uskumatu, aga nüüd ma juba usun seda mõnda aega.

Mul oli ühel päeva pea paks, aga ma ei pööranud sellele erilist tähelepanu, sest öö oli jäänud lühikeseks ja arvasin, et olen lihtsalt väsinud, aga mingi hetk tekkis kahtlus, et äkki on mul hoopis palavik. Oligi, lausa 37,3 kraadi, nii et ma ei olnud lihtsalt väsinud, vaid mul oli põhjust otsida peavalu leevendamiseks valuvaigistit, aga mida polnud, seda polnud. Siis meenus, et eukalüptiõli pidavat ka aitama, määrisin seda oimukohtadesse ja pool tundi hiljem oli mu enesetunne sellise pöörde teinud, et ma enam ei lohistanud jalgu ega oodanud kannatamatult hetke, mil lapsed magama lähevad, vaid koristasin energiliselt kööki. Ma ei korista muidu energiliselt isegi siis, kui mul väsimust ega peavalu ei ole, aga tol õhtul tuli järsku täielik tuhin peale.

Liigesepõletike leevenduseks olen eukalüpti ja lavandiini segu kasutanud umbes neli nädalat ning olen selle ajaga eeterlike õlide tõhususele korralikult kinnitust saanud. Tundsin tegelikult juba esimesel kasutamisel, et see tõesti toimib ja isegi kiiremini kui Diclac, aga ma ei julgenud siis veel mingeid järeldusi teha, nüüd julgen – eeterlikud õlid on võimsad! Eukalüpti ja lavandiini segu aitab lisaks artriidile leevendada ka stressi ja unetust, mistõttu olen seda kasutanud nii enda kui laste patjade kõrval uinumise soodustamiseks, saunas leilivees ja kodus ruumi lõhnastamiseks ning 10 ml pudelist on alles veel veidi üle veerandi, seda lihtsalt kulub nii vähe.

Võib-olla peaksin nüüd häbenema, aga ma sain alles eelmise kuu alguses teada, et eeterlike õlide ainus omadus ei ole lõhnamine… Ma olen külmetushaiguste puhul küll eukalüpti- ja teepuuõli kasutanud, aga ma arvasin, et nende eesmärk ongi vaid lõhnaga hingamisteid avada, nii et ma ei kasutanud neid kunagi nahal, ainult (voodi)riietel, et õhk käiks ninast paremini läbi. Okei, mul hakkas praegu veidi häbi küll.

Igatahes, eelmise kuu alguses kirjutas mulle Turblissi-Sirli ega rääkinud sõnagi Turblissist, vaid küsis, milline on minu suhe aroomiteraapiaga. Enda arvates oli meie suhe täitsa hea, mul on ikkagi enamuse ajast eeterlikud õlid saunas kaasas olnud ja vetsu olin ka juba mitu kuud sidrunheinaga lõhnastanud – tõeline aroomiteraapia ju. Sirli teadmiste ja kogemuste kohta lugedes sain aga aru, et mul ei ole eeterlike õlidega mingit suhet, ma isegi ei tea nendest midagi.

Sirli on eeterlike õlide maailmas olnud 15 aastat ja tema armastus aroomiteraapia vastu oli igast lausest sedasi tajutav, et tema sisemine missioon muutus iga kirjaga aina enam ka minu omaks. Ma ei olnud selle kirjavahetuseni kuulnud kordagi nime Balscand, aga täna võtan ka mina mütsi maha hallipäise Harry ees, kes on varsti 25 aastat õlide vallas tegutsenud, aga pole (tsiteerides Sirlit) Balscandile kunagi reklaami teinud ega tea isegi midagi Facebookist ja Instagramist, vaid on terve selle aja elanud oma paksude aroomiteraapia raamatute vahel, analüüsinud maale toodud õlisid ning ajanud detektiivina tootjate jälgi, et tagada õlide eetilisus ja kõrge kvaliteet. Balscandi jaoks on kvaliteet kvantiteedist olulisem ja sama oluline on pakkuda seda kvaliteeti taskukohase hinnaga, et eeterlikud õlid oleksid kõigile kättesaadavad.

Balscandi tootevalikus on 80 erinevat eeterlikku õli, mis on väga muljetavaldav, aga (tsiteerides taas Sirlit) keegi ei tea ega räägi neist midagi. Inimesed lihtsalt ei leia Balscandi üles ja Sirli sisemine missioon ongi tuua Balscand kogu oma säras ja hiilguses inimeste ette. Tundub, et see on nüüd minu missioon ka… Enne Sirli kirju lubasin endale, et ma ei tee edaspidi ühtegi koostööd tasuta või mingi protsendi võrra soodsamate toodete eest, aga siin ma nüüd olen, Balscandi värske kliendina neile tasuta reklaami tegemas.Eeterlikud õlid.JPGMa olen Balscandi juba ümmarguselt 30 eurot jätnud ja seda suurte loobumistega, sest oleksin tahtnud osta veel igasuguseid erinevaid eeterlikke õlisid, baasõlisid, viirukeid, pakendeid segude tegemiseks ja nii edasi. See maailm tekitab lihtsalt hasarti, aga sellesse süvenemine võtab aega ning päris uisapäisa ei saa tegutseda, eeterlikud õlid on siiski tugeva toimega ja neid on võimalik üleannustada, nii et tasub tegutseda tasa ja targu.

Kui Sirli küsis, millise eeterlike õlide segu vastu mul huvi oleks, siis esimesena meenus mulle anti-stress segu, mis kunagi vanemate saunas oli ja millesarnast ma leidnud ei ole, kuigi olen proovinud veel mitmeid taolisi variante. Mul ei ole tegelikult aimugi, kas need kõik on olnud 100% eeterlikud õlid, võib-olla on tegu olnud lihtsalt aroomiõlidega, ma hakkasin alles paar aastat tagasi sellisele asjala tähelepanu pöörama. Igatahes, vastasin Sirlile, et ma tahaksin mingisugust stressivastast segu ja üldse mitte seetõttu, et mul oleks stress, ma lihtsalt mäletan nii hästi, millised emotsioonid tolle anti-stress lõhnaga kaasnesid ja ma tahtsin neid uuesti kogeda.

Tegelikult võib mul mingi allasurutud stress kuskil olla, sest kui ma Balscandi eeterlike õlide valikuga tutvusin, siis automaatselt läksid ostukorvi kõike need, mis aitavad depressiooni, stressi või kurvameelsuse puhul. Ma ei tea, miks ma tundsin, et mul on just neid vaja, aga igatahes oli ostukorvi summa lõpuks üle 100 euro ja see ei tundunud enam üldse anti-stress… Tookord ma siiski ainult tutvusin valikuga, midagi ära ei tellinud ja kui lõpuks ostmiseks läks, siis oli fookus stressivastastelt õlidelt juba mujale liikunud.

Tahtsin tsitronellat, mis eemaldab higilõhna, leevendab grippi, peletab sääski; ylang-ylangi, mis lõdvestab, kõrgendab seksuaalsust, ravib putukahammustusi, soodustab juuskekasvu ja vähendab rasueritust; teepuuõli, mis turgutab immuunsüsteemi, lahtistab röga, kiirendab haavade paranemist, leevendab põletikku, hävitab parasiite; sidrunheina, mis maandab stressi, alandab palavikku, mõjub hästi juustele, peletab putukaid; lavendlit, mis rahustab, lõdvestab lihaseid, vähendab valu ja krampe; roosipuud, mis vähendab väsimust, leevendab ohatist, aknet ja dermatiiti; piparmünti, mis aitab iivelduse vastu, vähendab nohu, leevendab nii peavalu kui ka lihas- ja liigesvalusid, rosmariini, mis ergutab, parandab mõttetegevust, aitab kõõma vastu, korrastab seedesüsteemi; (ja loomulikult) sidrunit, mis suurendab keskendumisvõimet, leevendab köha, tõrjub tolmulesti, rahustab närvisüsteemi ja nii edasi.Balscand eeterlikud õlidTõin praegu õlide omadused väga lühidalt välja, sest kõik need eeterlikud õlid teevad veel palju enamat ja nende kasutusvõimalusi piirab vaid fantaasia. Minul on seda veel vähe, ma saan ideid Sirlilt, internetist ja raamatutest. Sirli soovitusel lisan pesu pestes pesuvahendi hulka eukalüpti ja mul ei ole olnud mitu nädalat vajadust sapiseebiga riideid hõõruda, Kolmanda pükstelt kadusid isegi rasvased plekid, mis olid juba korra pesust ja kuivatist läbi käinud, nii et ma ei lootnud neist enam lahi saada. Põrandaid pestes olen kasutanud sidrunit (et tolmulestad mujale põgeneks), mis on põranda särama pannud ning andnud tuppa mõnusa lõhna. Olen tilgutanud lavendlit riidekappi, et riietel oleks parem lõhn juures ja olen seda samal eesmärgil tilgutanud ka suvalisele riideesemele, kui olen pesu kuivatisse visanud. (Eeterlikud õlid ei jäta plekke, neid võib isegi paberi lõhnastamiseks kasutada.)

Ma olen alles algaja ja vaimuvaene, ma muudkui loen ja mõtlen, et peaks seda, teist või kolmandat katsetama, aga katseteni jõudmise asemel on pea nendest mõtetest hoopis umbes. Viimastel nädalatel on infotulv seoses eeterlike õlidega lihtsalt meeletu olnud, kuid minu huvi on ainult kasvanud, otsisin infot isegi juba aroomiteraapia koolituste kohta, mis enda lõbuks jäävad siiski veidi kalliks. Balscandi koduleht on muidu samuti väga hea infoallikas ja seda täiesti tasuta, neil on õlide juures põhjalik kirjeldus nii toimete kui ka kasutusviiside osas ning “kasulik teada” rubriik on täis väärt näpunäiteid ja retsepte. Ma olen end seal õlide ja retseptide sisse tundideks unustanud ja endale põnevaimad asjad üles märkinud, näiteks “Erootilise puudutuse” massaažiõlide retseptid, mis on mehele ja naisele erinevad.

Ma tahaksin jagada veel palju seda, mida ma endasse viimaste nädalatega olen ahminud, aga kardan, et see oleks ühe postituse kohta liiga suur infotulv, nii et ma jätan oma arvukad märkmed praegu jagamata. Ilmselt ongi targem nendeni siis jõuda, kui need pole enam ainult märkmed paberil, vaid enda kogemused.

Millised on teie kogemused aroomiteraapiaga? Kasutate eeterlikke õlisid tervise turgutamiseks, iluprotseduuride tegemiseks, saunas lõõgastumiseks, majapidamistööde juures või hoopis aias lehetäide peletamiseks? Kui siiani ei ole neid üldse kasutanud, siis kas tekkis huvi proovida? Saad seda teha Balscandi õlidega 10% soodsamalt, kui tasud arvega ja kirjutad kommentaaride lahtrisse “sidrun”, soodustus kajastub arvel ning arve tuleb koos pakiga. Harjumatu eks, nagu samm tagasi kiviaega, aga nii see on, Balscandi aur on läinud toodete kvaliteedi tagamise, mitte kaasaegsete lahenduste ja turustamise peale.

Vaata ka blogi Facebooki lehele, sest Balscand kingib ühele lugejale 15 € väärtuses eeterlikke õlisid ja ma loosin selle virtuaalse kinkekaardi seal 20. mail välja. Tingimused on lihtsad (nagu alati), ei mingeid kohustuslikke jagamisi ega lehekülgede laikimisi, aga huvilistel soovitan küll vabatahtlikult Balscandi Facebooki lehte jälgida. Sirli ehitab seda vaikselt üles ja tutvustab seal lühidalt, aga põnevalt erinevaid eeterlikke õlisid ja nende kasutusvõimalusi ning annab häid ideid. Viimati lisas ta lehele õpetuse, kuidas valmistada ise puidupulkadega kodulõhnastaja, mis on üdini naturaalne ja näeb nii hea välja, et tahan enda koju samasugust.

Kas te muidu teate, mis häält teevad eeterlikud õlid? Umbes sellist, vähemalt nii ma kuulen, kui õlisid kasutan:

Palun mulle üks kassisuurune rott

Epp koostas endale meelepäraste küsimustiku, mis on vahelduseks midagi nii teistsugust (aitäh, Epp!), et vastuste lugemine oli täitsa põnev ja veel põnevam on küsimustele ise vastata:

Kui sa lifti kinnijäänuna oleksid sunnitud liftikõlaritest mitu tundi ühte ja sama lugu kuulama, mis lugu see oleks? 

Urmas Alenderi “Üks väike rõõm” mõjuks sel hetkel ehk veidi irooniliselt, aga hoiaks meelt positiivsena, Enya “Only time” aitaks jälle asja rahulikult võtta, nii et raske valik. Kui pean valima ühe, siis jään pigem Enya juurde, sest Alenderi lauluga on mul suurem emotsionaalne side ja ma ei taha riskida selle rikkumisega.

Kas oleksid nõus omama mõtete lugemise oskust tingimusel, et sa ei saa seda oskust enam eluilmaski välja lülitada? 

See väike lisatingimus ei hirmuta, mul tuleb neid väljalülitamatuid mõtteid neljast suunast, kannataksin ülejäänud ka ära, aga seda oskust siiski ei soovi, tahaksin vahelduseks hoopis enda mõtteid kuulda.

Kui kõik loomad oleksid kodustatud ja kassisuurused, millise neist endale lemmikloomaks valiksid?

Siin ei ole mingit pikka mõtlemist – valiksin loomulikult roti! 

Peaaegu kassisuurused rotid on täitsa olemas, täpsemalt on tegu Aafrika hamsterrottidega, kes on targad (nagu kõik rotid) ja sõbralikud ning elavad umbes kaheksa aastat. Neid treenitakse leidma maamiine ja tuberkuloosihaigeid ehk nad päästavad (annetajate toel) elusid.

Sind on surma mõistetud. Mida soovid hukkamiseelseks viimaseks eineks? 

Viimaseks eineks võiks olla Hesburgeri kebabiburger ja magustoiduks karp Raffaellot.

Kui sul tuleks loobuda ühest oma viiest meelest (nägemine, haistmine, kuulmine, maitsmine, kompimine), millest loobuksid?

Vaadates eelmist vastust, siis kasuks tuleks maitsmismeelest loobumine ja see oleks ka minu esimene valik, oleks oluliselt lihtsam kaalu jälgida.

Kui saaksid ajas rännata, kas väisaksid minevikku või tulevikku?

Kiusatus oleks vaadata tulevikku, aga kardan seda, mida siis näha võin… Rändaksin ilmselt hoopis minevikku, üldse mitte kaugele, ja veedaksin veel aega oma vanaisaga.

Kumma valiksid – täiusliku fotomälu või 40 IQ lisapunkti?

Valiksin täiusliku fotomälu, see annaks nagunii varem või hiljem IQ-le punkte juurde.

Sulle pakutakse üleöö omandatavat pillimänguoskust. Millise muusikariista kasuks otsustad? 

Eelistaksin osata homme viiulit mängida, aitäh!

Sinu kõige eriskummalisem tegu?

Ostsin Jäneda Talupäevadelt taskuraha eest broileritibu ja võtsin ta järgmisel suvel mitmeks ööks enda kõrvale, kuni ta mu padja täis kakas. Ma ei võtnud teda siis tuppa kaissu, vaid ma magasin lapsena igal suvel heinaküünis, ühel aastal tegin seda isegi esimese lumeni.

Kui sa oleksid juurvili, siis milline nimelt?

Porgand, hääl on mul juba vastav.

Sind on ainsa Maa elanikuna valitud äsjamaabunud tulnukatele lühikest tervitussõnumit edastama. Mida ütled? 

Midagi, nad näeksid ainult mu välkuvaid päkkasid…

Sul on võimalus muuta olematuks üks ajaloosündmus. Millise valid?

Ma ei tea, jätaksin võib-olla selle Suure Paugu üldse ära, sest selliseid ajaloosündmusi, mida tahaks olematuks muuta, on liiga palju. Kui valida midagi vähem drastilist, siis jätaks ehk Estonia huku ära, sellega poleks vähemalt suurt ajaloo ümberkirjutamise ohtu.

Sul on rahakotis 10 eurot ja toidupoes viibimiseks viis minutit. Mida ostukorvi viskad? 

Veise hakkliha, külmutatud juurviljasegu ja mõned saiakesed.

Millist sõna või väljendit kasutad liiga tihti? 

Jumal küll.

Kumma valiksid – vee all hingamise oskuse või lennuvõime?

Vee all hingamise oskus tundub ellujäämise seisukohalt parem variant, aga pole samas hädavajalik, sest ma hulbin liikumatult ka magedas vees, nii et valiksin lennuvõime, mis mind nagunii rohkem paelub. Kui mul oleks vähemalt 15 000 eurot üle, siis ma juba omandaksin seda lennuvõimet Pakker Avio lennukoolis.

Kui oleksid inimkeha ja loomapeaga olend, millise looma pea valiksid? 

giphy

Mis on vanim sinu valduses olev asi?

Ma isegi ei tea, ilmselt on see raamat või münt. Või hoopis kleit, mille kavatsen Eesti Blogiauhindade jagamisele selga panna.

Kui ranged olid sinu vanemad, skaalal 1-10?

Lapsena tundus, et kümme tuli ära, nüüd mõtlen, et pigem jäi see number alla viie.

Kui sa oleksid paar jalanõusid, siis mis sorti?

61ibPkIkjJL._UY395_Kui saaksid ühe surnud muusiku elule äratada, kelle valiksid? 

Urmas Alenderi juba äratasin ellu, nii et jääb Freddie Mercury. 

Kõige naeruväärsem valeväide, millesse oled uskunud?

See ei ole küll valeväide, vaid minu enda loogika, aga arvasin lapsena pikka aega, et traktorite maksimumkiirus on üle 100 km/h, sest kuskilt näidikult ma sellise numbri välja lugesin. Kuidas, ei tea, aga poisid said koolis igatahes südamest naerda, kui ma oma teadmisi nendega jagasin.

Kõige tobedam viis, kuidas end vigastanud oled?

Oli suvi, tegime heina, olime alles esimese koorma juures, kui tahtsin ka proovida hargiga heinapakki kärusse visata. Hark lendas mul koos heinapakiga käest, poolel teel tuli pakist lahti ja kukkus maha tagasi, aga kuidagi nii veidralt, et põrkas mulle ühe piiga vastu säärt. Vigastus ise oli ka tobe, verd ei tulnud, kuigi sääres oli korralik auk see. Jalg siiski paiste läks ja oli nii valus, et ma ei saanud isegi gaasipedaali vajutada, aga see mind põllult ei päästnud, traktoritel on nimelt käsigaas ka olemas. Hein sai tookord tehtud ja auk jalas jääb seda alatiseks meenutama.

Millal sa viimati täiest kõrist karjusid? 

Vanemate juures, kui õues lapsi kutsusin.

Kõige nõmedam moetrend?

Ebaloomulikult täidlasteks süstitud huuled.

Nimeta midagi, mis paljudele tundub meeldivat, mida sina aga jälestad. 

Ma ei jälesta midagi, ainult võbisevat pekki hamba alla, aga see ei ole vist midagi sellist, mis paljudele meeldib. Vein on ehk selline asi, mida nii mõnigi meeleldi kas või õhtusöögi kõrvale joob, aga mina pole veel leidnud veini, mis kõlbaks juua.

Mida sa ei karda, kuigi võiks?

Teiste arvamuse põhjal võiksin ilmselt karta oma praegust olukorda (madala hariduse ja töökogemuseta nelja lapse ema, kes sõltub abikaasa sissetulekust).

Mida sa kardad, kuigi ei pruugiks?

Minu hirmud on peamiselt seotud lastega, hoian neid ilmselt keskmisest rohkem vati sees ning põen ebamõistlikult palju, kui lastel on ujumistunnid või väljasõidud. Ma põen isegi siis, kui nad on vanaema hoole all. Mõistusega saan aru, et ma olen lihtsalt kanaema, aga hirmu, et keegi teine ei jälgi lapsi samasuguse kullipilguga nagu mina, on raske välja lülitada. 

Sul on võimalus õhtustada ühe maailmakuulsusega. Kelle valid?

Kui saan õhtusöögile koos kaaslasega minna, siis üllataksin Silverit ja valiksin Mark Wahlbergi.

Laul, mida igal juhul pead kaasa laulma? 

Ma pean igale laulule kaasa laulma, mis siis, et ma tegelikult laulan hoopis mööda.

Kumma valid – veeta 365 üksikasjadeni identset päeva, või kaotada üks aasta oma elust?

Mõlemad on kadunud aastad, aga eelistan kaotada selle ühe aasta sõrmenipsuga, sest pole ühtegi sellist päeva, milles tahaksin 365 päeva järjest elada. Vaba päev koos lastega – läheksin aasta jooksul hulluks. Vaba päev lasteta – sureksin juba esimesel kuul igatsusse. Argipäev, kus lapsed on lasteaias ja koolis – 365 hommikut vara ärkamist? Jätan vahele. 

Kumma valid – saada teada kõik universumi saladused, või näha ette iga sinu poolt tehtava valiku ja otsuse tulemust?

Ma usun, et tehtavate valikute ja otsuste tulemust annab üsna hästi prognoosida, kui otsuseks pole just tundmatus kohas pea ees vette hüppamine… Samas universumi saladustega ei oska ma midagi peale hakata, nii et jääksin vist pigem esimese variandi juurde.

Maalapsed

Seekord oli ka meie lastel kevadine lisavaheaeg ja kuigi see mõte mulle alguses ei meeldinud (ei saa enam varakult Soome sõita), siis tegelikult kulus see vaheaeg täitsa ära. Eelmine möödus lastel ju haigetena koduseinte vahel, ei saanud me ühtegi plaanitud väljasõitu ette võtta ega isegi maal aega veeta ja seda meenutavad lapsed siiani suure pettumusega.

Nüüd veetsime peaaegu terve vaheaja maal, aga igal hommikul ma vanematele putru ei teinud, kuigi lubasin neile selle väljakutse esitada. Keeruline oli seda teha, kui põllutööde ajal söödi hommikust nii, kuidas juhtus, mõnel päeval ei söödudki. Teine asi oli muidugi see, et ma ise sain silmad nii hilja lahti, et selleks ajaks olid kõik juba võileiba söönud…Heleni helbedVähemalt viiel hommikul ma putru siiski tegin, lisaks pildil olevatele ka neljaviljahelbeputru ja väga oleksin tahtnud teha veel enda lemmikut, jõhvika ja kookosega Helde putru, kuid Põhjakeskuse Rimis seda ei olnud ja ma ei viitsinud minna seda spetsiaalselt Selverisse või Maksimarketisse otsima. Selles osas on küll halb väikeses kohas elada, et poodides on valik piiratud, tunnetasin seda hästi, kui mõned nädalad toitumiskavasid jälgisin ja nüüd tunnetan seda oma lemmiku pudruga.

Muidu on maal aga mõnus, eriti päris maal, põldude, metsade, traktorite ja loomade keskel. Aeg liigub seal hoopis teises rütmis, tegemisi jagub õhtupimeduseni ja lapsed saavad veel vastu öödki onuga laudatoimkonnas käia või vanaemaga mune korjata. Või hoopis pilkases pimeduses batuudil hüpata.

Põllutööde aeg on üldse rütmitu, nagu ütlesin, siis süüakse, kuidas Jumal juhatab – hommikust süüakse enne lõunat, lõunasöök tuleb mingi aeg põllule viia ja seda mõnikord Kirsimarja ringiga, mida lapsed kõige enam ootavad, sest see tähendab neile friikartuleid. PõllumeesVasakpoolsel pildil viisime põllule minu venna ja lõunasöögi, parempoolsel ainult noa.TraktoristidVasakul juhendab vend mind, paremal segame meie (vana)isa.

Tahtsin põllutöödest osa saada – sain osa, seda nii isa kõrval kui ka juhiistmel, kui ühel ilusal päeval kultiveerisin venna juhendamisel 3-4 hektarit põldu. Pärast seda randaalisin onu juhendamisel 7 hektarit ja hiljem küsis isa, kas ma seal ühtegi posti maha ei sõitnudki. Ei sõitnud, võib-olla sellepärast, et põllul ei olnud ühtegi. Esimesel põllul oli, aga mõlemad jäid püsti.

Eks isal ole mu esimese kündmisega valusad mälestused, ta jättis mind liiga ruttu üksi, aga posti ümbert ma künda ei osanud, nii et sõitsin sellest lihtsalt sujuvalt mööda ehk jätsin posti ümber saarekese ning ühe otsa peal unustasin atra keerata, mistõttu kündsin kogemata mitukümmend meetrit kraavi ja “parandasin” selle olukorra oma peaga veel hullemaks. Selle meenutamine on meile nüüd aastaid nalja pakkunud, aga järgmisel päeval ei olnud ei isal ega minul naljakas.

Traktorikeeldu ma tookord siiski peale ei saanud, isa julges mind hoopis ka järgmisel korral omapead kündma jätta. Nüüd oleksin samuti olnud valmis järgmistel päevadel juhendajateta kultiveerima ja randaalima, aga kõik oli juba tehtud ning külvama, väetama ega pritsima keegi mind veel ei lase. RandaalimineVasakul randaalimise ajal tehtud pilt, paremal rahulolu ja väsimus pärast “tööpäeva” lõppu. 

Paar hektarit ma ikka randaalisin omapead, sest onul jäi plastmassist pingil istumisest tagumik haigeks ja ta ei viitsinud ka enam tegevusetult kõrval passida. Ta pikutas niisama murumätta peal, kuni vend talle auto tõi ja ise minuga jäi, sest ma ei oleks saanud traktoriga koju sõita, täismassi piirang oli mõnesaja kiloga üle. Hakka või ikka neid traktorilube tegema, mille vastu ma kutsekoolis protesteerisin, kuna ma ei hakka eales traktoristiks… Ilmselt ei hakkagi, sest meie perest üks juba on kevadest sügiseni teede peal, teine ei saa samal ajal olla põldudel, aga hobikorras oleks mõnikord tore traktoriga igasuguste piiranguteta sõita.TraktoridVeidi veel õhtuhämaruses olevaid traktoreid, paremal on Silveri isa traktor, mille ta ise ehitas. 

Vaheaja sisse mahtus rohkem igasuguseid masinaid, laste elektritraktorist tankideni välja.cofKaks helikopterit tiirutasid iga päev ringi, ilmselt Tapa lähedal elamise võlud. 

Tapa kaitseväelinnakus oli siin vahepeal lahtiste uste päev, kuhu me koos Neljanda rühmaga läksime, vaid Kolmas seikles samal ajal enda rühmaga Tuhala nõiakaevu lähedal. Suured poisid ajasid alguses küll sõrgu vastu, tahtsid rohkem vanaema juures olla, aga kui nad juba kohale jõudsid, siis neile väga meeldis. Minule ka meeldis.Tapa linnaku lahtiste uste päev2Lapses said ronida tankide peal ja sees, isegi signaali lasta ja seda võimalust kasutati ohtralt.Kaitseväe tehnikaNeljas oli kõige suurem tehnikahuviline, ta ei jätnud mitte ühtegi masinat vahele, kõigis pidi ta istuda saama. Tapa linnaku lahtiste uste päevSuured poisid huvitusid rohkem relvadest.

Ühest küljest on igasugune sõjatehnika põnev, aga seda ainult seni, kuni need ongi niisama uudistamiseks, mitte sõdimiseks. Ideaalis võiks üldse sõdimine ja sõjatehnika olemata olla ning ajateenistus võiks olla rohkem nagu skaudilaager, kus valmistutakse igasugusteks muudeks olukordadeks, kus tuleb tänapäevaste vahenditeta hakkama saada, aga me ei ela ideaalses maailmas.

Linnaku lahtiste uste päev oli selles osas küll positiivne, et kui enne tundus ajateenistus üks kole kohustus, mis mu väikeseid armsaid poisse tulevikus ees ootab, siis pärast see enam nii kole ei tundunudki. Tegevväelasi kõrvalt vaadates oli näha, et igav neil seal ei ole, ajateenijatel vast samuti mitte, süüa antakse hästi, aga kui ettenähtud portsust kõhtu täis ei saa, siis on võimalus teha endale burgerit või hot dogi. See pani poistel silmad veel rohkem särama…

Kui nad masinate ja relvadega tutvusid, siis rääkisid tegevväelased sinna kõrvale nii palju põnevaid jutte, et neil tekkis ajateenistuse ees elevus ja ootus. Kuna sinnani on neil veel aega, siis soovivad nad liituda praegu noorkotkastega ja see on minu jaoks igati tervitatav. Kui poisid peaksid tulevikus ajateenitusse samasuguse elevusega minema, siis on minu ema süda kindlasti palju rahulikum.

Silver ei ole ajateenistust läbinud, sest siis, kui ta oli valmis minema, teda ei võetud ja järgmise nelja aasta jooksul jõudis ta objektijuhiks tõusta, minuga kokku kolida, auto liisida ning üldse oma eluga sellisesse punti jõuda, et uus kutse ajateenistusse tekitas meis mõlemas ainult stressi ja muret, mitte elevust. Õnneks või kahjuks on tal alaseljaga probleemid, mis ta ajateenistusest päästsid (ja talle elu lõpuni liiga teevad).

Minnes edasi helgemate teemade juurde, siis vaheaja sisse jäi lisaks masinatele ka palju loomi ja linde. Nägime mitmel õhtul kitse ja jänest kõrvuti söömas, ööpimeduses veetsid koos aega kaks kährikut ja kaks jänest, keset päist päeva rappisid kolm tohutut kotkast vaest väikest hane ja see oli väga erakordne vaatepilt, sest me pole vanemate talu juures kunagi varem kotkaid näinud.

Hanesid näeb seal aga igal aastal, sellel aastal lausa eriti palju, kuigi helikopterid veidi peletavad neid.HanedNeljas ajab tuhandeid hanesid minema.Haned 2Kui terve see parv õhku tõusis, siis taevas oli must.Haned 3Imestan, et ükski hani Neljandale pähe ei kakanud, temast lendas neid ikka väga palju üle.

Lisaks arvukatele hanedele on sel aastal talu juures ka tavapärasest rohkem sookurgi. Sookurgede hääl on lihtsalt võrratu, üldse on nad väga kaunid ja graatsilised linnud, kuid seda avastasin alles hiljaaegu, lapsena pidasin neid hallideks ja ilmetuteks ning ootasin põldudele rohkem toonekurgi…SookuredVäike osa seltskonnast, kes põllul tutvust tegid ja tantsu lõid, mõlemale poole jäi neid veel sama palju ja nad kõik tantsisid vahelduva eduga, tõeliselt lummav vaatepilt.

Kodulinde nägime muidugi ka, söötsin neile “alles ostetud” helbeid, mida isa mulle näitas, kui ütles, et ta sööb küll hea meelega putru. Kaks pudrupakki olid juba kolm aastat tagasi aegunud, üks neist oli isegi avamata, lisaks veel venekeelsete kirjadega, mis pani isa mõtlema, et äkki see “alles” oli veneajal…Kanad ja jäätisedLapsed söötsid kanadele ära sepiku, mille vanemate juurde kaasa ostsin, aga mille esikusse unustasi ja mis sinna seisma jäigi. Kui lapsed andsid kanadele sepikut, kogunesid sulelised nende ümber, hetk hiljem kogunesid lapsed samamoodi vanaema ümber, kui see poest eriti rammusaid tõi. Eriti rammusad jäätised on ka miski, mis lastele seostub maal olemisega, sest seal saab neid palju süüa (vanaema ostab), kodus aga ei saa peaaegu kunagi (meie ei raatsi osta)LoomadVeel loomi – vasakul lastakse hirmunud mullikad karjamaale, paremal tassin hirmunud Millit.SabarakudSabarakk tassib sabarakku…

Kassid olid ka meiega maal kaasas (merisigu ja rotte käisin kodus söötmas), nagu ikka. Ruubil ja Robinil on väga vedanud, et neil on maakodu, sest alevis nad õue ei saa, kuigi väga tahaksid ja vaatavad aknast solvunult neid kasse, kellele see lubatud on. (Nagu lastega – kõigi sõbrad saavad kõike seda, mida nemad ei saa.) Kui neil jääb mõni nädalavahetus maal käimata, siis nad hakkavad iga päevaga aina rohkem aknalaudadel istuma ja nutma, lõpuks nutavad ka välisukse taga. Kui nad on aga maal ja saavad aru, et hakkame koju minema, poevad mõlemad peitu ega tule välja ka söögiga krõbistame peale.

Hoovi peal on mõlemad suured sabarakud, kuid pikematel jalutuskäikudel on kannul põhiliselt ainult Robin (ja koer Donna), kes on julge kass umbes poolsada meetrit majast eemal, sealt alates vaadatakse iga sammuga ühele ja teisele poole või hoopis selja taha, iga lendava linnu peale surutakse kõht vastu maad, iga krapsu peale aetakse karv turri ja nii edasi, aga maha jääda ei saa.Robini seiklusedDonna ja Robin, mõlemal võhm väljas. Väsinud kassRobin pärast jalutuskäike.cofRuubi hoiab rohkem madalat profiili, sellepärast jääb ta ka pildile harvem.

Maaelu juures üks miinus siiski on, jube kerge on mustaks saada – muld juustes või lehmasõnnik talla all on täiesti tavaline asi. Minu enda jaoks ei ole see iseenesest miinus, sest tänu sellele saangi sagedamini saunas käia, aga lapsi on ebamugavam kasida, eriti siis, kui nad ei taha pesemisest midagi kuulda ja maal nad ei taha. Kodus on lihtne, ütlen lapsele, et mingu pesema ja ta läheb peseb end puhtaks, aga minu vanemate juures tuleb enne dušinurgas ruumi teha ja veesurvega on seal jamasid, Silveri vanemate juures saab ainult saunas pesemas käia ning väiksemad seda veel omapead ei tee. Kurta oleks siiski patt, sest mõlemas kohas saab end ikkagi jooksva vee all pesta (v.a mu vanemate saunas).Pärast saunaPärast sauna, vasakul Silveri vanemate juures, paremal enda vanemate juures.

Käisin laupäeval vanaemaga saunas ja kui me mõlemad lavalt alla ronisime, nägin ukse all taarumas suurt uimast herilast. Vedas, et kumbki meist talle enne peale ei astunud. Ma ühe korra olen herilasele peale astunud ja nõelata saanud, mõlema jala alla, sest hüppasin valu peale üles ja maandusin siis teise jalaga herilase peale… Aga ma siiski herilaste peale vimma ei kanna, nii et tolle uimase herilase viisin kopsiku peal õue.MaalapsReamees muri, kes pesemisest väga kuulda ei tahtnud.

Kirjutasin üle-eelmises postituses, et “maal ootavad aga põllutööd, lammutamine, loomad, jalgrattad, onu Mart ja filmiõhtud, saun, mets, kanad, munad…”, kuid päris nii ei läinud, filmiõhtu ja lammutamise juurde me ei jõudnud. See eest jõudsime Valkla Forelli kala sööma ja ma sain ühel ööl üle pika aja isegi kaine rool olla, aga seda ainult tänu vanemate seltsielule. Mul seltsielu ei ole, nägin terve vaheaja jooksul vaid üht vana sõpra, kes Tapa kaitseväelinnakus töötab. Teda nägin mõned päevad enne lahtiste uste päeva ka, kui ta Silveri vanemate naabril külas oli ja mind (olin samal ajal lastega seal) õue kutsus. Õue kutsus, nagu vanasti need asjad käisid…

Tänaseks olen ma nii vana, et vanemate seltsielu on ka väga tore (tegelikult on see seda juba ammusest ajast) ja ma hea meelega lobisen nende sõpradega, kes on minust keskmiselt kaks korda vanemad. Kui isa korraks läbi tulnud sõbrale murekoorma leevendamiseks (või rohkem enda kahe kehva päeva lohutuseks) rummi pakkus, jagus neil juttu ja lõõpimist (ikkagi linnavurle ja maakas ühe laua taga) pea poole kolmeni öösel ning ma pean ütlema, et selles seltskonnas oli väga meeldiv olla. Rummi mekiti muidugi mõõdukalt, isa lihtsalt on loomult juba lõõpiva huumoriga ning sõbrad tema ümber on kõik samasugused. Selle eest, et vanemate sõber oma autoga koju tagasi saaks, hoolitsesime mina ja vend ning ma ei sõitnud võõra ühtegi posti pikali.

Praegu meenuski, kuidas ma pärast põllutöid ei osanud hetkeks autoga sõita (enne seda sõitsin 4-5 tundi traktoriga) ja tahtsin suunatule kangiga liikumist alustada (sest traktoril on roolist vasakul kang, millega saab muuta sõidusuunda – edasi või tagasi – ja põllul ma kasutasin seda iga otsa peal, nii et kokku väga palju). Üldse oli harjumatu autoga sõita. Umbes samamoodi on siis, kui rulluisutan 20 kilomeetrit, pärast seda ei tule kõndimine ka kohe hästi välja.

Ma olen kindel, et tahtsin millestki veel kirjutada, aga ei tule teema meelde, nii et tõmban otsad kokku paari pildiga.
cof
Minu lapsepõlvekodu läbi päikeseprillide.

Kokkuvõtteks ütlen, et vaheaeg maal oli nii mõnus, et me keegi ei tahtnud koju tagasi tulla, aga küll ükskord saabub aeg, kus me ei peagi kuskile minema, sest me kodu ongi maal. Mullikad.jpgMaalaps…