Nutrigeni loos

March 25, 2019March 30, 2019 ~ Liivi ~ 29 Comments

Lastel läheb neljas pudel Nutrigen Supra siirupit, vitamiinikuur on peaaegu poole peal ja mul on kodus jälle palavikus laps. Oeh! See ei ole Kolmas – kes eelmisel nädalal tundus nohune – tema on tegelikult täitsa terve, käis reedel pool päeva lasteaiaski. Palavikku jäi hoopis Neljas, kes käis samuti reedel pool päeva lasteaias.

Kui ma teisipäeva õhtul Kolmanda pooltühja rühma peale küsisin Neljanda õpetajalt, kuidas nendel lood on, siis oli kõik korras, lapsed olid peaaegu täiskoosseisus esindatud. Reede hommikul avanes rühmas juba teistsugune vaatepilt, kahe päevaga olid pooled lapsed peamiselt kõrge palavikuga koju jäänud või keset päeva koju läinud ning õpetaja ise oli ka tõbine. Ups, tundub, et kutsusin teisipäeval Murphy kaela.

Täna oli Neljanda rühmas ainult viis last – nimekirjas on neid muidu rohkem kui kakskümmend – ja too tõbine õpetaja on ka kõrge palavikuga kodus. Karm viirus! Sellise haiguspuhangu peale ma ei imesta, et Neljas taas palavikus on, ma pigem imestaksin, kui tema oleks väheste tervete hulgas. Sellises keskkonnas ei ole ükski vitamiin kõikvõimas, kuid ma siiski loodan, et Neljas vähemalt põeb kiiremini ja kergemini. Elame, näeme. Kolmas pidas enda rühmas levinud viiruste keskel kenastu vastu, kuid pole välistatud, et kodus levivale viirusele jääb ta nüüd alla, nii et mul on siin jälle omajagu põhjust hinge kinni hoida ja palvetada.

Minu usk turgutavasse vitamiinikuuri otsas ei ole, kuid Neljas peab siiski praegu väikese pausi tegema, sest väidetavalt annavad multivitamiinid jõudu ka viirustele ja seda ma kindlasti ei soovi. Neljanda menüüsse lisandub praegu hoopis palju küüslauku, sibulat ja mett. Kui palavik on läinud ja sellele midagi ei järgne, siis võib jälle Supra peale mõtlema hakata. nutrigen supra 3 Kes siin endiselt Supra või mõne muu Nutrigeni siirupi peale mõtleb, siis Rosena.ee pani välja loosi, kus võitja saab endale kolm toodet järgnevast valikust:

Nutrigen kiudainerikas joogipulber (6.90 €) – Ühest pakist saab valmistada kümme kiud- ja toitainerikast (kuid suhkruvaba) apelsini- või kakaomaitselist jooki, milles on palju tervisele häid aineid, aga väga vähe kaloreid (ühes joogis ainult 6 kcal). Nutrigeni enda kodulehe põhjal on tegu ülekaalulistele lastele mõeldud dieeti toetava toidulisandiga, mida soovitatakse tarvitada 3 korda päevas söögikordade eel või nende ajal. Eesmärk on ilmselt täita kõhtu, kiirendada ainevahetust ja hoolitseda selle eest, et keha saaks dieedi ajal kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained.
Nutrigen kiudainerikas puding (6.90 €) – Ühest pakist saab valmistada viis portsu maasika- või šokolaadimaitselist pudingut, milles on ainult 25 kalorit, aga palju kiud- ja toitained. Ilmselt on seegi toode suunatud rohkem ülekaaluga maadlevatele lastele, kuid sobib süütuks magustoiduks ka kõigile teistele. Puding ise on siiski enamat kui lihtsalt magustoit, selles on 5 grammi kiudaineid, vitamiinid A, D, E ja C ning jood, kroom, seleen ja tsink, nii et see on päris korralik kõhutäis vajalikke aineid.
Nutrigen Inuliin prebiootikum kroonilise kõhukinnisuse vastu (7.90 €) – See ei ole probiootikum, vaid prebiootikum, mis toidab soolestikus olevaid baktereid ja mõjutab seeläbi seedimist. Ühtlasi pikendab see täiskõhutunnet ja soodustab nii vitamiinide kui mineraalainete imendumist. Tootes endas on samuti mõned vitamiinid ja mineraalained, mis peaksid ainevahetusele positiivselt mõjuma. Pakis on kümme annust, mis tuleb vees lahustada ja millega saab teha kuni kümnepäevase kuuri. Sobib nii aastasele lapsele kui ka täiskasvanule.
Nutrigen vitamiinihelbed (10.90 €) – Karbis on kolmkümmend pakikest maitsetu pulbriga, milles on kümme erinevat vitamiini ja neli mineraalainet, aga ei mingit suhkrut. See on ideaalne alternatiiv lastele, kellele siirupid ei maitse. Me lapsed on neid vitamiinihelbeid kasutanud ja tegelikult on neil kergelt hapu maitse juures, aga seda on tunda ainult siis, kui mekkida paljast pulbrit, toidu sees seda tunda ei ole. Multivitamiin sobib vanusele kuus kuud kuni kolmteist aastat ning jagub seda kaheks nädalaks kuni kuuks, oleneb lapse vanusest.
Nutrigen Vegy köögiviljasiirup (10.90 €) – See on imesiirup, mille päevane annus (10 ml) on võrdne poole kilo köögiviljadega (artišok, brokkoli, kapsas, porgand, seller, porrulauk ja spinat, mille ekstrakte siirup sisaldab), see võimaldab vaid kahe teelusikatäiega rikastada väga valiva lapse toidulauda. Vegy magushapu maitse ei tohiks olla vastumeelne (aga mine tea neid valivaid lapsi), sest see ei meenuta ei brokkolit ega spinatit. Siirupis on koos köögiviljadega (või tänu nendele) kaksteist erinevat vitamiini ja kolm mineraalainet ning seda jagub umbes kolmeks nädalaks, olgu siis võtjaks aastane või kolmeteistaastane.
Nutrigen Omega kalaõli (12.90 €) – Maasikamaitseline kalaõli (kõlab veidi rõvedalt, aga lapsed seda sügisel tarvitasid ja neile meeldis), mis sisaldab nelja vitamiini ja kahte mineraalainet ning toetab laste silmade, aju ja närvisüsteemi arengut. Siirup sobib alates aastasele lapsele ja selle päevane annus on vastavalt vanusele 2,5-10 milliliitrit, nii et seda jagub kuni 80 päevaks.
Nutrigen Growmega kalaõli (10.90 €) – Apelsinimaitseline veidi lahjem kalaõli (Omega ühekordses annuses on 1600 ühikut kalaõli, selles 400), millesse lisatud mineraalained aitavad kaasa luude, lihaste ja hammaste arengule. Ka seda on meie lapsed tarbinud ja tookord kommenteerisin ma maitset nii: “Pärast avamist on selle maitse pisut kibedamaks muutunud, apelsini see mulle väga ei meenuta, aga maitseelamuse pärast keegi seda nagunii ei võtagi.” Lapsed aga ei kurtnud, nii et halb see ka ei olnud. Growmega siirupit jagub kolmeks nädalaks, selle soovituslik annustamine on 10 milliliitrit nii aastasele kui ka kolmeteistaastale.
Nutrigen Supra (9.90 €) – Ainus laste multivitamiin (nii nad vähemalt räägivad), milles on kolmteist erinevat vitamiini ja kümme mineraalainet. See on see vitamiinipomm, millega loodan praegu laste immuunsust tugevdada, aga mida mingi viirus siin juba saboteerib … Siirup on maitselt päris hapu, aga lastele väga meeldib, nii et nemad ootavad oma igapäevast annust ega lase mul unustada, et neil on kuur pooleli. Supra päevane annus on 5-15 milliliitrit ja seda võib anda alates pooleaastasele, vastavalt vanusele jagub vitamiinipommi kuni kuueks nädalaks.
Nutrigen multivitamiin beebidele (9.90 €) – Vitamiinitilgad, mis on mõeldud kuni aastastele, kuid ma kahtlen, et anda võib kohe sünnitustoas, sest kui ma ei eksi, siis ka D-vitamiini soovitati hakata manustama alates teisest elunädalast, või ei? Nutrigeni multivitamiinis on vajalik annus D-vitamiini olemas, aga ka palju muud, nii et selle manustamise eel tuleks kindlasti lastearstiga konsulteerida, enamus beebisid tõenäoliselt multivitamiine ei vaja. Kui aga vajadus on olemas, siis päevaseks annuseks on 12 tilka ja ühe pudeliga saab hakkama kaks kuud.

Loosis osalemiseks anna teada, millised kolm toodet võidu korral valiksid ja juba 30. märtsi hommikul saab üks õnnelik kommenteerija need endale. Tegelikult saavad kolm toodet lausa kaks kommenteerijat, üks siin, teine Facebookis, nii et suurenda oma võiduvõimalust ja kommenteeri topelt.

30. märts: Aitäh osalejatele! Loosiratas valis siin võitjaks Kaisa, Facebookis Epu, palju õnne!

Kui loosiõnn ei naerata, siis jõuab veel kasutada koodi sidrun, mis annab kuu lõpuni Nutrigeni toodetele 30% soodustust. Edaspidiste soodustustega kursis olemiseks tasub olla Facebookis Rosena jälgija.

Ps! Võidu korral ei pea valima just neid asju, mis esmapilgul enim huvi pakkusid, samuti ei pea need kolm toodet olema erinevad.

Kuu aega laatsaretti – kuu aega taastumist

March 12, 2019March 15, 2019 ~ Liivi ~ 53 Comments

Eile oli üks mõnus esmaspäev, üldse mitte sinine! Lapsed käisid kõik koolis-lasteaias, Silver lõhkus maal puid ning mina sain pool päeva üksi vaikust nautida. Viimane selline päev oli 21. veebruaril, mis oli Neljanda jaoks kuu ainus lasteaiapäev, Kolmanda jaoks oli see viies, mis jäi ühtlasi ka viimaseks, sest samal õhtul kerkis tal järjekordne palavik.

Kõik sai alguse tegelikult juba 21. jaanuaril, kui Kolmandal tõusis kõrge palavik, millest järgmisel päeval enam mingit märki ei olnud, midagi muud sellele ei järgnenud ka. Nädal hiljem, 28. jaanuaril, tekkis Teisel pärast tunde mõõdukas palavik, mis kerkis järgmisel päeval ligi 40 juurde, aga ülejärgmisel oli kõik pealtnäha korras ja pärast seda läks ta tagasi kooli. Samal ajal jäid pisemad lasteaiast koju, sest Neljandal tekkis kõrge palavik ja Kolmas hakkas köhima.

7. veebruaril olid juba kõik neli kodus, sest ka Esimesel tõusis palavik ja tekkis köha ning Teisel avaldus nina all mädane nahapõletik, mis hakkas arenema kohe pärast palavikku, aga ma pidasin seda alguses ohatiseks ja nii sai see mitu päeva kasvada, kuni läks nii koledaks, et laps häbenes sellega kooli minna. Kus on, sinna tuleb juurde ehk viis tõbist last …

Esimene jäi koju 5. veebruarist, see oli teisipäev, ta oli paar päeva palavikus, köhis veidi ja läks järgmisel nädalal tagasi kooli, kuid juba esmaspäeval tõusis tal uuesti palavik, küll ainult üheks õhtuks, aga pärast seda oli ta igaks juhuks veel kaks päeva kodus. Neljapäevast läks taas kooli ja järgmise nädala kolmapäeval jäi jälle koju, sest köha ägenes korralikult. Paraku olid käsil veerandi viimased päevad, nii et ta pidi käima pärast tunde koolis paari asja järele tegemas, mille peale arvas õpetaja, et kui laps vähegi suudab, võiks ta ikkagi koolis käia. Esimene siis pingutas veel need paar viimast päeva, pärast mida jäi ta taas kõrgesse palavikku ning vaheaja veetis juba kopsupõletikus … Kooli tagasi jõudis ta alles eile.

Kuigi jaanuari lõpus ei järgnenud Teise kõrgele palavikule pealtnäha midagi, maadles ta oma nahapõletikuga mitu nädalat. Ta puudus oma koleda ninaaluse pärast 7. ja 8. veebruaril, samal ajal sai ravi peale ja esmaspäevaks oli nahk juba nii ilus, et sai kooli minna, kuid nädala lõpus tekkis tal nohu ja nahapõletik muutus taas aktiivseks, mistõttu oli ta veerandi viimasel nädalal jälle kolm päeva kodus.

Paraku ei allunud nahapõletik antibakteriaalsetele salvidele, vaid levis hoopis uutesse kohtadesse, nii et 25. veebruaril sai ta raviks juba suukaudsed antibiootikumid. See ilmselt nõrgestas korralikult tema organismi, sest keset kuuri tõusis tal mitmeks päevaks kõrge palavik ja temagi hakkas köhima. Tal ei tõusnud ainult palavik, vaid ka põletikunäit, mille peale määrati talle otsa teist sorti antibiootikumid … Minust jäid need nädal tagasi apteeki, ma lihtsalt ei julgenud talle teist kuuri järjest teha, seda enam, et esimese kuuri järel tekkis lapsel allergiline reaktsioon – tal oli pahkluudest põskedeni korralik (nõges)lööve. Täna näen, et seda teist kuuri polnudki vaja, Teine paranes ka selleta.

Kui Esimesel veerandi viimasel nädalal köha ägenes, siis jäi ka Kolmas pärast nelja lasteaiapäeva uuesti köha ja palavikuga koju ning see palavik püsis tal kaheksa pikka päeva. Kokku oli ta veebruaris kena kaks nädalat palavikus, kuu esimese pooles need palavikud lihtsalt tulid ja läksid, mitte ei püsinud terve nädala nagu kuu teises pooles. Ka temale määrati pärast esimese antibiootikumikuuri lõppu teine otsa, sest esimene teda tervemaks ei teinud, aga ma ei ostnud ravimeid kohe välja ning paar päeva hiljem oli köha nii palju taandunud, et jätsingi ka tema antibiootikumid apteeki.

Neljas oli oma kõrge palaviku järel lihtsalt nohus ja pärast seda puhkas niisama kodus, temal antibiootikume vaja ei läinud, aga kuu jooksul oli ka tema vähemalt viis päeva palavikus, nii et nelja lapse peale oli palavikke rohkem kui veebruaris päevi … Sellist kuumalainet meil varem olnud ei ole … Igasuguseid laatsarette oleme siin pidanud küll, kuid kõrgeid palavikke on esinenud pigem harva ja needki on enamasti ühepäevased olnud.

Veebruar oli igatahes selline hullumaja, et kuu teises pooles tekkis mul juba ahastus – nii villand oli sellest, et jaanuari lõpust alates oli kogu aeg kellelgi mingi häda, palavik palaviku järel, lakkamatud köhahood ja magamata ööd. Kui juba tundus, et lapsed hakkavad terveks saama, kustutas kannapööre kõik lootuskiired, sest poisid jäid hoopis veel haigemaks … Tõesti tuli mingi hetk jõuetuse nutt kurku, kui kraadiklaas näitas taas palavikku ja seda veel mitmes kaenlaaluses järjest.

Kuna kuumalaine käis kõigist lastest üle ja nad kõik olid terve kuu vähem või rohkem haiged ning kolm neist said raviks antibiootikumikuuri, mõtlesin teha neile kõigile ka vitamiinikuuri, et organisme pikast põdemisest turgutada. Eelmisel aastal umbes samal tarvitasid lapsed Nutrigeni toidulisandeid ning poisid olid pärast seda pikalt terved kui purikad, Neljas küll nohutas regulaarselt edasi, kuid kahe nohu vahele jäi siiski lasteaias käimise rekord, mistõttu liikusid nüüd mõtted taas Nutrigeni peale.

Rosena Facebooki lehel läks meel aga vähe mõruks, sest nägin, et Nutrigeni toidulisandid olid terve veebruari 30% odavamad, mina tahtsin neid muidugi märtsi esimestel päevadel osta – kui tüüpiline! Needsin end korraks maapõhja ning kirjutasin Rosenale läbi Facebooki lootusega saada väikese hilinemisega see soodustus, sest tahtsin osta ikkagi neli pudelit. Rosenast aga vastati, et nad saadavad need pudelid niisama ja veel topeltkoguses, et lapsed saaksid teha kuuajase vitamiinikuuri. See oli tõesti parim asi, mis pärast terve kuu kestnud laatsareti juhtuda sai! Aitäh-aitäh-aitäh-aitäh, Rosena!Nutrigen Supra, ainus laste toidulisand, milles on 13 vitamiini ja 10 mineraalainet.

Ma ei ole muidu väga multivitamiinide usku, aga Nutrigeni toidulisandite puhul tegin erandi, sest nende esimeseks koostisosaks ei ole suhkur. Ma ei ole küll koostisosade ekspert, kuid mulle tundub, et Nutrigeni siirupites on igasuguste teiste siirupite, kummi- ja šokolaadikarudega võrreldes ebavajalikke aineid oluliselt vähem või pole neid pea üldse. Võimalik, et olen ülekohtune, kuid kummikarude ja muude kommisarnaste vitamiinide suhtes on mul alati olnud korralik tõrge, mulle on need tundunud rohkem kallid kommid, mistõttu hakkasin mingil hetkel igasuguseid multivitamiine juba eos välistama, ei jäänud palju puudu, et oleksin aasta tagasi sama teinud ka Nutrigeniga.

Võib-olla sellepärast lapsed haigeks jäidki, et nad tavaliselt midagi peale D-vitamiini juurde ei saa. Kui, siis ainult C-vitamiini, aga seda mitte igapäevaselt ega isegi mitte igakuiselt. Sügiseks küll ostsin 3 erinevat Nutrigeni siirupit, et valmistuda viiruste hooajaks, kuid meie kamba peale piisas sellest kogusest ainult kaheks nädalaks, millest jäi ehk väheks. Samas pidasid lapsed veebruarini täitsa hästi vastu, kui mitte arvestada Neljanda nohutamist, sest see on miski, mis on temaga sünnist alates aastaringselt kaasas käinud.

Igatahes, veebruari vintsutuste järel kulub lastele üks superturgutus ära ja selleks eelistan praegu just Suprat, maksivitamiinisiirupit. Mõnede allikate väitel kulub kevadel nagunii üks vitamiinikuur ära, sest talve jooksul on keha kulutanud palju energiat temperatuuri hoidmisele, samal ajal on aga toidulaual vitamiinide kogus vähenenud, mistõttu võib organismi kimbutada vitamiinipuudus ja tulemuseks on kevadväsimus.

Ma ei tea, kas see on kokkusattumus, aga viimane suurem laatsaret ja antibiootikumide tarvitamine jäi üle-eelmise aasta märtsikuusse, mil kõik lapsed olid korraga pikalt haiged, kolm neist lõpuks kõrvapõletikuski. Võib-olla ongi nende organismid kevadeks nõrgemad olnud, mistõttu on haigused kergemini külge hakanud. Mitte ainult nende organismid, vaid kõigi ehk veebruaris-märtsis ei ole mitte gripihooaja haripunkt, vaid inimeste immuunsuse madalpunkt.

On kuidas on, lapsed on lõpuks terved ja loodan, et nende immuunsüsteemid saavad nüüd nii palju üles turgutatud, et see jääb mõneks ajaks kestma. Üks pudel Suprat on neil kamba peale juba tühjaks tehtud, seitse veel jäänud …Kes tahab samuti laste immuunsuse turgutamiseks Nutrigeni toidulisandeid krabada, siis märtsi lõpuni saab seda teha koodiga sidrun 30% soodsamalt.

Üllatusena oli Rosena.ee saadetud pakis lausa kümme pudelit Supra siirupit, aga meile piisab kaheksast, mistõttu kingin kaks pudelit kellelegi ära. Olenevalt lapse vanusest piisab sellest kogusest 27-80 päevaks. Kui tunned, et sinu lapsel/lastel oleks just praegu midagi sellist vaja, siis anna sellest kommentaariga märku, võitja loosin välja juba 15. märtsil, et uus nädal saaks alata vitamiinikuuriga.

15. märts: Nutrigen Supra siirupid võitis Merle, palju õnne!

Kodune veebruar ja mitmekülgne Pelle

February 27, 2019March 6, 2019 ~ Liivi ~ 35 Comments

https://www.instagram.com/p/BqUf90VBcyo/

Sellest on juba päris palju aega möödas, kui Goldmerk Games lastele portsu uusi laua- ja kaardimänge saatis, aga Pelle mängudeni jõudsime alles praeguse laatsareti ajal. Aasta lõpus sai meil kõigil lauamängudest lihtsalt isu täis, küllap sai proovitud liiga palju uusi mänge lühikese aja jooksul.

Nüüd viimase kuu jooksul on laste huvi mängude vastu taastunud, sest nelja seina vahel haige olla on võrdlemisi igav. Ma Instagramis olen praegust hullumaja veidi jaganud, aga enamus teist sinna vist ei satu, seega mainin põgusalt siin ka, et lapsed on 28. jaanuarist alates vahelduva eduga haiged olnud. Kõik neli on kordamöödas palavikes olnud ja sedasi mitu ringi, eelmise nädala neljapäeval tekkis Kolmandal juba kolmandat korda kõrge palavik ja pühapäevast on kolm poissi korraga vähem ja rohkem kuumad, lisaks köhivad neist kaks kuu algusest alates (vahepeal küll läks juba paremaks, aga see oli vaid vaikus enne uut tormi).

Esmaspäeval sai Esimene diagnoosiks kopsupõletiku (pole varem ühelgi lapsel olnud), Kolmandal ka ragiseb ühes kopsus miski ja Teisel on lisaks palavikule impetiigo ehk mädane nahapõletik (seda pole samuti varem kellelgi olnud), mis ei ole ligi kolme nädala jooksul salvidele allunud. Kõik poisid said antibiootikumid peale ja on lootust, et vaheajaga saavad nad lõpuks terveks. Kahju on sellest, et planeeritud väljasõidud jäävad jälle ära – ei mingi Jääaja Keskust, Lennusadamat, Lohesaba, kino ega muud … Ainult lauamängud.Pelle mängud on mõeldud rohkem koolieelikutele, mistõttu on need meie koolipoiste jaoks veidi igavad, ühe erandiga, kapteni mäng neile meeldib. Selles osas oleme Silveriga poistega samas paadis, ka meile meeldib see kolmest mängust enim.

“Pelle Kapten” kaardimängus tuleb saada kokku viieliikmeline laevameeskond (kapten, tüürimees, kaks erinevat madrust ja laevakokk), kes peavad olema kas samast loomaliigist või peavad olema esindatud kõik viis loomaliiki (part, konn, siga, kass, koer). Mäng on lihtne ja kiire, aga minu jaoks piisavalt kaasahaarav, et seda koos lastega veel ja veel mängida.

Mängu alustatakse viie kaardiga, meeskonda jahtides tuleb üks kaart keset lauda maha panna ja võtta uus kas pakist või mahapandud kaartide seast, kui keegi teine on loobunud sulle sobivast meeskonnaliikmest.Pildil olen vaid ühe sammu kaugusel võidust, mul oli puudu kokk-kass ja parajasti oli maas kaks sellist kaarti. Enda käigu ajal vahetasin pardi kassi vastu välja ja minu meeskond oligi komplekteeritud.“Pelle Kaptenit” saab mängida ka memoriinina, Neljas kasutab seda varianti, kui keegi temaga mängida ei viitsi.

“Pelle Rongijuht” ei ole minu jaoks eriti kaasahaarav, aga Neljandale meeldib see mäng ja ma ei sure päris igavusse, kui tema rõõmuks talle vastaseks olen. Selles mängus võidab see, kes oma kaartidest esimesena lahti saab ja mõnikord juhtub see kõigil juba kuuenda käigu ajal, mis tähendab, et keegi pole pidanud kaarte juurde võtma ja võidab see, kes alustas. Kuna alustab alati noorim, siis selle noorimal on iga kord ka suurim võimalus võita. Mõnikord aga läheb ühel või teisel kehvemini ja kaarte koguneb aina juurde. See oleneb sellest, kui hästi on kaardid segatud ja kui palju on ootejaamu maha pandud.

Mängu alustatakse kuue kaardiga ja kui midagi saab maha panna, siis uut ei võta, kui aga ei saa midagi maha panna, siis tuleb võtta pakist kaart juurde. Ootejaamad saab alati maha panna, aga targem on need jätta viimasteks õlekõrteks, muidu saavad teised ka sinna oma vaguneid sättida, mis tähendab, et neil vähenevad kaardid oodatust kiiremini.Pildil on maas kolm ootejaama, tänu millele meie kaardipakid hakkasid hoogsalt vähenema. Rong kasvas ka veel pikemaks, nii et selle mängu mängimiseks võib olla vaja palju ruumi, seetõttu me põrandal mängisimegi.

“Pelle Piloot” ei kõnetanud meist kedagi. Teoorias (laual 5 lennukit suunaga mängulaua keskele, iga mängija ees tema lennuk ja võidab see, kelle lennuk kõige kõrgemale lendab või see, kellel on kaartide lõppedes viimane lennuk suurima numbriga, lisaks saab teisi mängijaid elimineerida “lennates” nende kaardirivile otsa) tundus küll huvitav, aga praktikas sai enda lennukit nii vähe kõrgemale lennutada, kõik kasvatasid ja pöörasid rohkem vastase kaardiridu ning see ei mõjunud kaasahaaravalt. Võib-olla mängisime valesti, võib-olla pole lihtsalt meie maitsele mäng, aga võib-olla ongi teistest kehvem variant, ei oska öelda.

Võimalik, et uuesti mängides arvamus muutub, nii läks “Mmm juust” lauamänguga, mis alguses tundus ka liiga igav, aga lõpuks muutus üheks enimmängituks. Minu jaoks on see tegelikult endiselt veidi igav, aga seda tunnen ma paljude lastele mõeldud mängude osas, asi on ehk vanuses … Ühesõnaga, mina ei ole õige inimene arvustama väikestele inimestele mõeldud lauamänge, nii et minu “tundub igav” siinkohal arvesse ei lähe, sest meie pere väikestele inimestele see meeldib. Juustumängus tuleb koguda juustuauke (täringu silmade arv = juustuaugud), aga samas olla ettevaatlik, sest osade kaartide all ei ole lõbus hiir, vaid hiirelõks. Mida rohkem juustuauke kaardil, seda suurem risk, et kaart peidab endas hiirelõksu. Kolm lõksu lõpetavad mängu kõigi jaoks ning võitjaks on see, kes kogus kõige enim juustuauke.

Lapsed on mängust oma versiooni teinud, nendel ei lõpeta kolm lõksu mängu, vaid mängitakse viimase kaardini ning juustuaukudest lahutatakse maha iga lõksu kohta üks auk. Loovust ei saa reeglitega piirata, mistõttu pole välistatud, et lapsed loovad ka “Piloot Pellest” oma versiooni ning hakkavad seda mängima.

Goldmerki kodulehel olevate mängude juures meeldib mulle see, et need on põhiliselt või vähemalt osaliselt Meelis Looveeri enda loodud, tema panus on ka “Eia jõulud Tondikakul” lauamängus. Kodulehel jäi mulle silma veel “Gildenberg”, mille tegevus toimub keskajal ja mille disain ise on ka keskaegselt omapärane. See jäi mulle tegelikult juba eelmisel aastal silma ja täna ostsin selle ära ka, ainult et Rahva Raamatust, sest see on seal praegu soodushinnaga.

Meelis Looveer korraldab veel õpitubasid, kus mängitakse lauamänge või arendatakse loovust ja luuakse ise üks lauamäng. Mulle tundub, et lauamängude populaarsus väheneb, sest telefonides on palju põnevamad mängud, mistõttu on minu silmis igati tänuväärne tegu selliste õpitubadega lasteaedades ja koolides laste huvi lauamängude vastu kasvatada. Meelis ei kasvatada ainult laste huvi, ikka täiskasvanute oma ka, kui on näiteks firmaüritustel õpitubasid korraldanud või ettevõtetele reklaammänge loonud.

Minnes tagasi Pelle mängude juurde, siis Meelis Looveer saatis mulle kaks komplekti Pelle kaardimänge, et saaksin ühe lugejate vahel välja loosida. Kui sul on kodus eelkooliealised lapsed, kellele meeldiks panna kokku enda laevameeskonda, ehitada rongi või juhtida lennukit, siis anna sellest märku. Postituse kommenteerijatel vahel loosin mängukomplekti välja 6. märtsil. Head loosiõnne!

6. märts: Palju õnne, Marge, Pelle mängud tulevad teie perre!