Hammastest ja hambaravist rääkides võiksin ma vist terve raamatu kirjutada. Ma ei mäleta, kui noor ma olin, kui mul esimest korda hambaid raviti, aga Lehtse hambaarsti mäletan küll, nii et ilmselt olin siis üsna noor, sest hambaarsti pole Lehtses ammuilma. Järgmine mälestus on mul Ambla hambaarstist, kes küsib hirmunud ja suud avamast keeldunud minult, kui vana ma olen ja kui ma vastan naljaga, et 2aastane, siis käratab, et seda on mu käitumisest näha jah. Tegelikult olin 8aastane ja kuna arst nalja ei mõistnud, siis üritasin end välja vabandada ning väitsin, et ta kuulis valesti ja ma ütlesin 8, mitte 2.
Seda mäletan ma hästi, millal ma viimast korda hambaarstil käisin, see oli alles oktoobris ja selle käiguga sain taas hambad mõneks ajaks korda. Selle aasta jooksul olen saanud ühe juureravi ja auke on lapitud mingi 5-6, ma ei ajanud sõrmega järge. Viimase 8-9 aasta jooksul olen ma hambaarstidele jätnud 3500-4000 eurot ja selle raha sees ei ole mitte ühtegi implantaati või krooni, ainult hambaravi ja viie hamba eemaldamine (neli nelist olid tarkusehambad), nii et mul on üsna õnnetud hambad.
Tänaseks on selge, et ma olen vähemalt ühele lapsele oma kehvad hambad pärandanud. Mina ei usu seda, et suuhügieen on A ja O. Jah, see on oluline, aga see ei ole määrav. Mõnel püsivad hambad terved ka paar korda nädalas harjamisega, teisel lagunevad suus vaatamata eeskujulikule suuhügieenile.
Kuna ma olen oma hammastega igasugust vatti, vilet ja erinevate hambaarstide vahet jooksutamist kogenud, siis olen laste suuhügieeni eest hoolitsemist väga tõsiselt võtnud ja lootnud, et ma saan nende puhul seda kõike ennetada. Mitte et ma enda suuhügieeni eest hästi ei hoolitseks, hoolitsen küll, aga mäletan siiski aegu, kus pesin hambaid vaid hommikuti (mis on minu arvates kõige mõttetum, sest kohe sõin need mustaks tagasi) ja hambaniidi ning suuveega tutvusin ka alles vahetult enne või pärast täisealiseks saamist, sest peres meil keegi selliseid asju ei kasutanud. Hambaid hakkasin 2 korda päevas pesema oluliselt varem ikka, millalgi algklassis, kui koolis oli kas suuhügieeni teemaline tund või Colgate`i tooteesitlus, igatahes saime kõik endale hambaharjad, -pastad, kalendrid ja kleepsud, mis motiveerisid hambaid hommikuti ja õhtuti pesema.
Oma lastel olen hambaid esimeste suhu ilmumisest alates hommikuti ja õhtuti pesnud, kõigil neljal pesen ma siiani hambad üle, väiksematel iga päev, suurematel mõned korrad nädalas, sest nad ise ei pese maksimaalselt hästi. Meie lapsed pole kunagi lutipudelist midagi magusat joonud (nagu keegi neist oleks üldse lutipudelit tunnistanud), ma olen võimalikult palju üritanud vältida igasuguseid maiustusi, mis kleepuvad hammastele või püsivad kaua suus, eriti lutsukomme. Ma olen õpetanud, et janu kustutatakse veega ja seetõttu ei ole meil pea kunagi külmikus mahla või morssi, rääkimata limonaadidest ja muudest värvilistest jookidest (Coca-Colat on küll mõned korrad kuus või nädalas, oleneb perioodist, aga see on minu pahe, lapsed seda ei saa, neile on Värska vesi, kui tahavad mulliga jooki). Kui külmikus on mahla, siis on see enamasti täismahl või smuuti, harvemini Helluse jogurtijook, mis kõik on mõeldud kas magustoiduks või vahepalaks, mida ei käida päeva jooksul lonks lonksu haaval joomas.
Ühesõnaga olen püüdnud nende hambaid hoida igasuguste sööbikute eest ja neid kaks korda päevas korralikult pesnud. Kindlasti oleksin saanud veel paremini ja kindlasti olen teinud ka hammastele kahjulikke valikuid, nagu näiteks pikk (aasta ja peale) öine imetamine. Kokkuvõttes on nende kõigi suuhügieen, toidulaud ja harjumused, nii head kui ka halvad, ühesugused olnud, kuid hammaste seisukord siiski seinast seina. Esimene on 9aastane ja tal ei ole mitte ühtegi hambaauku olnud, teistega oli kevadeni sama seis, aga siis tekkis 7aastasele Teisele suhu kaks rida hambaid ning ma võtsin ta enda hambaarsti juurde kaasa, et ta korra viskaks pilgu peale ja ütleks, kas selline olukord on normaalne. See oli normaalne, kuid hambaarstile jäi silma ka üks auk. Auk, mille kohta kuu varem ei öelnud kohalik hambaarst midagi.
See auk oli minu jaoks tegelikult päris halb uudis, mulle meeldis palju rohkem teadmine, et kõigil mu lastel on terved hambad. See olukord jäi veidi kummitama ja sügisel viisin kõik neli enda arsti juurde kontrolli. Esimene ja 4aastane Neljas pääsesid puhtalt, ei olnud neil auke, Teisel oli täidis ära tulnud ja teine auk arenema hakanud, aga 5aastane Kolmas, tema üllatas tõsiselt, tal oli neli auku suus. Neli! Hea, et ma nutma ei hakanud.
Kui ma seda kuulsin, siis mul hakkas Kolmandast nii kahju. Ma lihtsalt ei taha, et ta peaks taluma kõike seda, mida mina olen talunud. Ma olen aastaid kestnud hambavalude pärast isegi tundnud, et ma ei jaksa selle valuga enam elada. Jumal tänatud, et koos tarkusehammastega kadusid ka pidevad valud. Ma olen tundnud sünnitusvalust hullemat hambavalu, mille vastu ei aidanud isegi valuvaigisti üledoos ja lõpetasin ikkagi laupäeva hommikul kell 6 pooloimetuna Tallinnas erakorralises hambaravis. Ma olen oma hammaste pärast nutnud nii valust kui ka tüdimusest, sest nende korda saamine tundus lootusetu (+ kallis), ja ma kohe üldse ei taha, et mu lapsi sama tee ees ootab.
Kusjuures Kolmas käis kevadel kohaliku hambaarsti juures kontrollis nii minuga kui ka lasteaiaga ning mõlema käigu ajal tunnistati ta hambad terveks, kuid minu hambaarst oli seda meelt, et vähemalt kõige suurem auk oli sel ajal juba olemas. See auk oli nii suur, et hambaarst arvas, et see hammas hakkab paari kuu pärast murduma. Järgmise visiidi ajaks oligi see juba murdunud ja hammast enam lihtsalt ei parandatud, vaid see ehitati uuesti üles. Poiss oli vapper ja keeldus tuimestavast süstist, samas valus oli tal küll ja kohati andis sellest häälekalt märku ka. Mingil hetkel läks tal isegi silm märjaks (mul ka), aga pärast ütles, et ta lihtsalt ei viitsinud enam kannatada. Mitte siis valu kannatada, vaid ühe koha peal avatud suuga istuda. Tal läks tõesti kaua ja ma arvan, et ühe 5aastase lapse kohta oli ta isegi vapper ja kannatlik.
Terminaator ei karda hambaarsti!
Kuna auk oli suur ja juurekanal lähedal, siis hoiatas arst ette, et hammas ei pruugi nüüd parandatud olla, vaid asi võib lõppeda hoopis juureraviga. Kuna siiani pole hammas valutama hakanud, siis sellest ta ehk pääses.
Tol päeva parandati Teisel samuti üks hammas ära ning järgmisel kuul pidid nad koos tagasi minema, aga Teine oli sel päeval klassiga väljasõidul ega saanud kaasa tulla. Kolmas oli siis nii vapper, et lasi järjest kaks hambaauku korda teha. Viimase augu lappimise aeg oli eile, aga eelmistest kordadest oli paraku ikkagi nii ebameeldiv mälestus jäänud, et ta ähvardas juba autos arsti juures suud kinni hoida ja seda ta ka alguses tegi. Kuna tundus, et mingit kokkulepet sealt ei tule, siis nad vahetasid Teisega kohad.
Teine käis hiljuti ka ortodondi juures kordusvisiidil, temast saab suure tõenäosusega tulevikus breketikandja, sest tal on suus korralik ruumipuudus. Hetkel jääb ta jälgimisele, panime juba järgmise aasta detsembriks talle uue aja kirja, aga kaasa sai seekord siiski käsu üks ülemine piimahammas lahti loksutada. Kui me eile juba arsti juures olime, siis pakkusin välja, et tõmbame selle ka kohe ära, milleks seda ikka nädalaid vägisi loksutada. Selleks tööks tehti lapsele tuimestav süst ja kui ta ütles, et sellel on nii paha maitse, siis mu ajus ärkasid vist mälestused kümnetest ja kümnetest tuimestavatest süstidest, sest mulle tuli ka vana hea tuttav maitse suhu. Kui hammas oli väljas, siis oli ka selge, et laps seda uueks aastaks lahti ei oleks kangutanud, seega nii või naa oleks tulnud see välja tõmmata, sest sellel oli veel väga suur juur küljes. Ma eilseni üldse ei teadnudki, et piimakatel ka juured on, ära on tulnud kõik ju ilma
Igatahes sai Teine lahti jäävhamba lõikumist takistavast piimahambast ja teisest hambaaugust, kuid halva uudisena selgus, et kontaktpinnal on kolmas auk arenemas (ühesõnaga auk oli hamba küljel ja vastas olnud hammas hakkas ka lagunema), nii et tema peab veel tagasi minema.
Kolmas oli nõus pärast Teist uuesti tooli istuma ja lasi oma viimase augu ikkagi korda teha ja temaga on nüüd mõneks ajaks kõik korras. Mitte et minu jaoks oleks miski korras, kui 5aastasel lapsel on neli parandatud hammast suus. 
Ma kardan, et see on alles algus. Eks minagi alustasin üksikustest aukudest ja nüüd on suus üksikud hambad, mida ei ole kunagi parandatud. Ma usun, et minu hirm laste lagunevate hammaste ees on piisavalt põhjendatud, väike foobia enda kogemustest.
Kuna mulle tundub, et praegusest suuhügieenist jääb väheks, siis olen viimastel kuudel mõelnud palju elektrilistele hambaharjadele. Lapsed iseseisvalt ei saa oma hambaid väga puhtaks, aga ma ei taha ka neil igavesti hambaid üle pesta. Küsisin eile hambaarstilt, kumba tema soovitab, kas tavalist või elektrilist hambaharja. Ikka viimast, kuigi ise peseb ta tavalisega. Tal ilmselt harjamistehnika palju paremini selge kui minu lastel, nii et neile pole patt elektrilist soovitada. Igatahes koju jõudes tegin tellimuse ära ja iga laps saab endale isikliku Philips Sonicare For Kids elektrilise hambaharja (kõige soodsam hind, mille leidsin), et ei tekiks olukorda, kus ei viitsita otsikut vahetada ja tuimalt teise hambaharjaga pestakse. Kuna hambaharjal on kaasas 8 erinevat kleepsu, siis saavad kõik endale erineva disaini ja hambaharjad ei lähe sassi ka.
Avastasin, et laste suuveed on ka olemas, aga ma ei tea, kas ma neid veel nende suuhooldusesse lisan. Hambaniit on küll kasutuses ja Warpaint ka. Viimase soetasin loomulikult endale, aga kuna ma regulaarse kasutamise ajal valgendavat efekti ei näinud, siis olen jäänud seda 1-2 korda nädalas kasutama, kui on tekkinud tunne, et hambad ei ole ideaalselt puhtad. Sellega jääb hammastele palju siledam tunne, kohviplekke eemaldab ka hästi ja äkki tõesti teeb veel midagi lubatust, kuigi ilmselt selleks peaksin seda sagedamini kasutama. Kuigi minu hambaid see ei valgendanud, siis avastasin, et laste hambaid valgendab küll, nii et nemad saavad igal pühapäeval põhjalikuma suupesu.
Piimahambad on neil nagunii valged, aga Warpaint teeb need säravvalgeks ja jäävhambaid aitab ka valgemana hoida. Esimesel tekkisid vahepeal ühele jäävhambale imelikud pruunid triibud, need olid hambapinnast kõrgemad ega tulnud pestes maha. Ma ei tea, mis see oli, aga sellest sai Warpaint hästi jagu, nii et laste hammaste puhul on see must puru end õigustanud. Minu omade puhul tegelikult ka, kohviplekid on läinud ega ole tagasi tulnud. Varem maksin hambaarstile nende plekkide eemaldamise eest ja see protseduur tegi hambad hellaks. Warpaint ei tee.
Kodulehel on kirjas, et sellest jagub 150 pesuks, aga me oleme sellega raudselt rohkem pesnud, sest see on olnud meil üle aasta … ja sellega seoses tekkis mul nüüd küsimus, kas sellel asjal säilivusaeg ka on. Käisin kontrollimas ja ongi nii, purgi all on kirjas, et pärast avamist kasutada 3 kuu jooksul. Okoo! Me oleme siis mingi 10+ kuud kasutanud aegunud Warpainti?! Ausalt, ei ole mingit tunnet, et see oleks aegunud, lõhna ega maitset pole sel endiselt, aga toime on samasugune, nii et äkki tegelikult ei ole aegunud. Nagu kuivained, mis on kõlblikud veel pikka aega pärast kuupäeva kukkumist. Igatahes hakkas mul nüüd piinlik ja ma parem edasi ei räägi.
Lähen tagasi hambaravi teema juurde. Kui küsisin hambaarstilt, kuidas see võimalik on, et teine hambaarst lastel auke ei näinud, vastas tema, et ta ei tea, kuid kuuleb sageli, kuidas lapse hambad kuulutati eelmise arsti juures terveks. Arvas, et mõned arstid ei näe või ei taha näha auke, nii et kui te ei ole endale leidnud usaldusväärset hambaarsti, siis soovitan küll käia lapsega kontrollis mitme erineva juures.
Kui mul alaealisena esimene (mitte siis esihammas, vaid mitmest tänaseks suretatud hambast esimene) hammas suretati ja see ikka mulle jubedat valu tekitas, siis kolmanda mure kurtmise visiidi ajal sain juba riielda, et mida ma valetan, surnud hammas ei saa valutada. Mõned aastad hiljem tuli teha sellele pikaaegses juurepõletikus hambale kaks juureravi järjest pluss mõne aja pärast veel kolmas otsa, neljas samm oleks olnud juuretippude eemaldamine, aga õnneks ei tulnud põletik enam tagasi. Mul oli piinav juurepõletik ja ma sain riielda, et mida ma valetan, et mu surnud hammas valutab. Kui normaalne.
Sama arst ütles ka vahetult enne mu 19. sünnipäeva, et mul on hambad korras, kuigi ma kurtsin valutavate hammaste üle. Aasta hiljem leiti augud, lekkivad täidised, juurepõletikud ja raviplaani läks kirja 13 probleemi. Ma käisin mitu aastat järjest oma hambaid korda tegemas, või noh, ühte ei saanud korda ega olekski kuidagi saanud, sest eemaldamise järel selgus, et hambal olid anomaalsed juured, mida röntgenis näha ei olnud.
Olgu, tõenäoliselt ei olnud kõik 13 probleemi olemas enne tasuta hambaravi lõppemist, aga päris kindlasti ei olnud mul siis ka kõik hambad korras. Arst lihtsalt “ei näinud”, sest see ei ole saladus, et laste hammaste ravimisele tuleb hambaarstidel peale maksta. Kui mu praeguse hambaarsti juures vähe suuremad raviarved tähendavad seda, et nad näevad ja ravivad laste hambaauke, siis ei ole mul mingit soovi hakata otsima soodsamat kohta. Küll tahaksin otsida uusi viise, millega ennetada hambaauke, sellest nüüd ka elektrilised hambaharjad.
Ma tegelikult ei usu, et on üldse midagi, mis päriselt aukude tekkimise välistaks, aga kui saab praegusest paremini, siis tahan paremini ja tahan loota, et mu lastest ei saa hambaarstide püsikliendid nagu minust. Mõnel nagu oleks lootust (olla isasse, kelle hambad on korras), mõnel enam mitte nii väga.
Kuidas on lood teie laste hammastega? Millega neil hambaid pesete, tavalise või elektrilise hambaharjaga?
Lõppu üks nali ka. Kolmas ja Neljas tahtsid hambaharju, mis hambaarsti juures riiulis seisid. Arst küsis neilt, kas neil siis kodus hambaharja ei ole. Üks neist vastas tõsimeeli, et ei ole ja teine lisas kohe järele, et nad pesevad kodus sõrmega hambaid ning demonstreerisid siis koos, kuidas see käib. Kui ma ise ei peseks neil iga päev hambaid, siis ma oleksin võinud seda juttu isegi uskuma jääda, nii tõetruult jagasid oma vaeslapse elu. 
Kaaries on ju nakkushaigus, mis levib süljega. Kui vanematel hambad korrast ära ja laps topib näiteks oma ema hambaharja suhu vms, siis see levibki nakkusena ka väiksele lapsele ja hambad hakkavad lagunema, see pole pärilikkus.
Jep, aga näe, 9aastasel hambad ei lagune, kuigi tema on näiteks ainus, kelle lutti ma olen oma suust läbi tõmmanud, sest siis olin ma nii noor ja roheline (lisaks oli ta ainus, kes lutti tunnistas). Hammaste tugevus on erinev ja kuskilt see erinevus ju tuleb.
Aga ega polegi ju ALATI nii, et mingi nakkuse keskel ALATI saab inimene selle nakkuse. Tugevama immuunsusega inimene ei pruugi saada, teine jälle saab. Pisikese lapse hambad ei hakka niisama lambist lagunema, sest on “nõrgad”.
Ei lagunegi lambist, ongi kaaries ja seal on lisaks suuhügieenile veel palju mõjutajaid, miks ühel kaariesega nakatunul lagunevad hambad rohkem kui teisel. Enamus meist on kaariesega nakatunud, aga hambad lagunevad ikkagi erinevalt ja ebaloogiliselt, ühel halva suuhügieeni juures ei lagune, teisel hea suuhügieeni juures jälle lagunevad.
Mul on umbes 10 hammast, mida pole parandatud. Sattusin umbes 21aastaselt väga hea hambaarsti juurde, kes tegi mu suus suured ümberkooraldus/parandustööd. Aasta otsa vist käisin. Nüüd olen 34. Ja ühtegi uut auku pole tulnud viimased 13 aastat. Õppisin korralikult harjama, hambaniiti ja hambavaheharju kasutama. Söömine regulaarne ja peale igat sööki joon tavalist vett, loputan suu. Lisaks sageli xylitoliga närimiskumm.
Lapsi on 3. 7, 5 ja 3a. Siiamaani pole ühtegi auku neil. Õhtuti peseme ise neil hambaid, hommikul võivad ise teha. Samuti mahlu, magusaid jooke ei joo. Üliharva – a la külas, peol. Kõik joovad vett januks ja söögi kõrvale.
Siis on küll väga hästi läinud, mul põhitööd tehti samuti vahemikus 20-22 ära, aga ikka on asjad edasi arenenud. Mul muidugi valehambumus ka (vaatamata kantud klambritele ja breketitele) ja hambad ise kulutavad ennast.
Teema kõnetab. Paljudest aspektidest, mis siin üles kerkisin, valisin kommenteerimiseks välja Teise ja tema topelthambad. Minu Esimesel oli ka nii: kõik jäävhambad on tulnud olemasoleva piimahamba taha või ette ning KÕIK piimahambad peale ühe on tal tulnud välja tõmmata! Lihtsalt ei tule ära! Ükskord läksime peale suve hambaarstile ja arst pidi üllatusest pikali kukkuma, kutsus kõik inimesed kokku, tehti pilti nii ja naa, et õppematerjalina kasutada – tol hetkel olid lapsel 4-5 hamba puhul topelthambad. Vaene laps! Nüüd, kui ta on 13 ja kõik jäävhambad suus, käisime just arstil ja võtsin ka breketite teema üles, sest ortodont kunagi (u 3 a tagasi) lubas, et pääsu pole. Samas ütles praegune arst, et tema küll ei näe põhjust breketeid panna. Hambumus küll ideaalne pole, aga pole ka midagi sellist, mida kindlasti peaks parandama. Lisaks kasvavat lõualuu kuni 16. eluaastani, nii et vaatame, mis selleks ajaks saab. Nii et sul on šanss, et ka sinu Teisega saab kõik selles osas korda.
Minu Kolmandal, kes on samuti 5-aastane, aga ka omamoodi hambumus: tal on kahe ülemise esihamba vahel üsna lai vahe, samas kõrvalt on üks paar hambaid üldse puudu! Praegu pole ka teada, kas vastavate jäävhammaste alged üldse on lõualuus olemas või mitte. Öeldi, et ootame, kuni vahetuma hakkavad. Ühtegi auku tal pole.
Teise hambumus on kõige tavalisem, aga temal on selgelt isikliku suuhügieeni probleemid, ta teeb kõike rutakalt ja kärsitult ja pealiskaudselt. Mul ei luba pesta ka, ja eks ta on juba 10-aastane. Temal tuleb osa piimakaid ise ära, mõnd oleme käinud tõmbamas (sest tekib topelthambumus). Aga temal on esihammaste peal suured valged laigud.
Mul tekkis huvi nüüd selleWrapaionti vastu.
On ikka erinevaid muresid laste hammastega. Küll ei tule suhu, siis ei tule suust ära, siis jälle ei mahu suhu…
Ma loodan ka, et Teisel veel olukord muutub, aga kuna meil Silveriga mõlemal väikesed alumised lõualuud, kuhu hambad ära ei mahtunudki, siis võib sama saatus lapsi oodata. Teisel praegu üleval ka ruumipuudus ja esihammastel suur vahe, aga huulekida lõikamisega veel oodatakse, on võimalik, et läheb ise kenasti paika.
Mu Kolmandal on kerge eesmine lahihambumus, me ootame märtsikuist ortodondi aega, et kuulda, mis sellega edasi saab. Siis vaadatakse Esimene ka üle, mine tea, mis üllatusi temaga veel tuleb.
Warpainti soovitan, kuigi seda jagub kauemaks kui säilivusaega. 😀 Ma mõtlengi, et ma vist enam ei taha olemasolevat edasi kasutada, või siis kuna mul nagunii hambad pekkis, siis kasutan selle aegnud kraami ise lõpuni ja lastele ostan uue, värske. 😀
Oeh. Sa kirjutaks nagu minu elust. Lapsi muidugi pole, aga ma ise – vaesekene nagu sina – hambad on nii ja naapidi.
See on minu arust puhas lorijutt, et hammaste tervis sõltub ainult inimese enda tegevusest – ikka geneetika ja mis seal salata, kasvõi inimese sülje kvaliteet! Ma toon oma perest näite – üks mu vanavanematest sai juba neljakümneselt proteesi, sest ta hambad olid nii halvad, samas teisel vanavanemal on peaaegu kõik enda hambad (ja neist enamus parandamata ehk korras) alles. Üks minu vanematest sai esimese hambapleki (!) (ehk mitte isegi augu) alles nüüd – ajal, mil mina olen peaaegu 30. Teine aga käib kord aastas midagi parandamas.
Mina mäletan lapsepõlvest ennekõike valu ja hirmu. Hirmu, et on valus ja hirmu, et peab jälle hambaarstile minema. Arst ise oli sõbralik, aga temagi ei saanud ju palju teha kui hammaste olukord hull oli. Endale õnnetuseks mina hammaste hoolduse koha pealt kindlasti väga korralik ei olnud, seega olen osaliselt oma kehvades hammastes ise süüdi, samas aga tean inimesi, kes suitsetavad-joovad-söövad mis iganes ja hambaid alati ei pese ning… nende hambad on suurepärases olukorras. Ja tean inimesi, kes kasutavad kõiki imevahendeid ning käivad kaks korda aastas hambaid parandamas.
Mis aga puutub lapse hambaarsti hirmu, siis mina soostusin omal ajal hambaid parandama ainult tuimestusega. Jah, tuimestus oli vastik, aga kordades parem kui valu ära kannatamine ning tulemusena said hambad korda, selmet, et need jälle põletikuliseks ning valutama oleksid hakanud. Hambaarst peab muidugi olema mõistev ja arusaav – lapsel on niigi hirm, mingi kärkimine (“kindlasti ei ole valus – see on vale, et on valus”) või ohkimine (“oled sa ikka kindel, et tuimestust tahad?”) näitab, et arst ei võta patsienti tõsiselt ja siis tuleb otsida uus arst. Vastasel juhul võib juhtuda, et hirm hambaarsti ees tuleneb ka arstist endast ning hambad muudkui lagunevad ja lagunevad….
Täpselt, mul on ka võtta selliseid võrdlusi, mis panevad tugevalt kahtlema suuhügieeni määravas rollis. Oluline roll on sellel muidugi, halvema hügieeniga ei oleks mul 29aastaselt ilmselt pooli hambaid suus, aga see, et mu hambad sedasi lagunevad, ei ole puuduliku suuhoolduse tulemus.
Mu lastel praegu tore hambaarst, aga Kolmas kardab tuimestavat süsti rohkem kui valusat puurimist, nii et tema ei olnud nõus laskma tuimestusega hambaid parandada. Mina tahan alati tuimestust, sest mul ei ole kunagi puurimine valutu olnud. Vastupidi, ühel korral pidin saama ühele hambale 3 korda tuimestava süsti, sest kuigi pool suud oli juba tuim, oli hammas ikka väga hell.
Kuidas nad Warpainti kodulehel ka ütlevad, et jätkub kasvõi aastaks (“Ühe purgi hind on 37€ (50ml) ja sellest jagub umbes 150ks kasutuskorraks ehk vähemalt terveks aastaks!”), aga siis panevad purgi peale sildi, et säilib ainult kolm kuud?
Jaa, ma vaatasin ise ka seda, et veider.
Mu lastel siiani kahjuks vähemal 5 auku aastas tulnud alates 3aastasest peale. Praegu nad 6 ja 7. Iga poole aasta tagant käivad arstil ja saavad jälle mitu plommi.
🙁
Plikal pole ühtki auku. Poisil iga kord, kui käime, ca VIIS uut. Sisesta siia kõik pähetulevad roppused 😛 Poiss lasi varem kõik ilusti ära parandada, viimasel ajal aga ei taha enam üldse ligi lasta…
Elektrihambaharja kasutasime pikalt. Kui lapsed ikka pesta ei oska, siis ei pese see ka… Ma alles NÜÜD suutsin viia ennast nii kaugele, et pesen Poisi hambaid õhtuti ise. Mulle lihtsalt ÜLDSE ei meeldi teiste hambaid pesta, aga noh, ise olen loll, eks 🙂 Nüüd on uus mure – ma lihtsalt ei oska ei õpetada, kuidas õigesti hambaid pesta, ega hinnata, kui hästi või halvasti Poiss seda teeb. Tundub, et halvasti, lähen lihtsalt närvi 😀 Samas nagu sinagi – terve elu ma ju tal hambaid (üle) pesta ei saa…
Endal on ka kehvad hambad. Ma käin regulaarselt arstil, aga nüüd jäi 1,5a vahe, sest LIHTSALT UNUSTASIN. Just käisin sel nädalal, arve oli 69€ ja kolm aega pandi juba ette kinni. No taas kord – ise olen loll. Õnneks kasutan nüüd usinalt Google Calendari ja saan sinna sisestada meelespead, millal tuleb hambaarsti aeg panna. Minu arstile on ooteaeg kolm kuud ja kellegi teise juurde ei julge minna, sest eelmine arst tegi pika ja põhjaliku töö, mis tuli hiljem kõik ümber teha… Mõttetu…
Võiks ka rääkima jäädagi. Grrh. Ahjaa, nüüd viimati suunati mõlemad lapsed veel ortodondi juurde ka. Ma ei tea, ei saanudki aru, hoiavad keelt neelates valesti, mis mõjutab hambumust. Ühel on üks äärmus, teisel teine. No ma siis lähen ja vaatan, mis räägitakse, ajad on kinni pandud ja hakkavadki vaikselt kätte jõudma…
Mulle meeldib laste hambaid üle pesta küll, või noh, pole selles osas tõrget, aga neid hambaid on lihtsalt liiga palju, mida pesta. 😀
Ahjaa, seda ka veel, et hoolimata enda ja Poisi hammaste kehvast seisust olen ma lihtsalt ääretult tänulik selle eest, et
a) laste hambaravi on tasuta
b) mina jaksan enda oma eest maksta, ehkki need summad pole üldsegi mitte väikesed
Ehk et seis võib olla s*tt, aga on siiski kontrolli all. Vaadates noid imelise muutmise saateid, siis on nii palju nii kohutavalt nukraid seise eestlaste hammastega, et väga kurb on. Seda enam paneb ennast regulaarselt tegutsema, et sellist asja vältida 🙂
Kes su hambaarst muidu on? Elan ka sealkandist ja siiamaani otsin seda päris õiget hambaarsti, keda julgeks usaldada.
Meie hambaarst on Väike-Maarjas, Krista oli vist eesnimi, julgen soovitada. 🙂 Ise jõudsin tema juurde ka läbi soovituse.
Meie hambaarst on ka Väike-Maarjas. Piia Lepiksoo. Väga kiidan ja nii lapsed kui me ise oleme väga rahul. Hästi tore lastega (ja üleüldse, ei hakka imelikke kommentaare pilduma kui augud… nagu mul eelmine hambaarst) ja hoolikas. Ülevaatuse käigus luges mul mõne augu rohkem kui eelmine arst ja mõne luges mitte-auguks 😀 Saa siis neist hambaarstidest aru…
Lutsukommidest palju rohkem teevad hammastele kahju küpsised ja saiad.
Kas tõesti üle aasta imetamine on hammastele kahjulik? 😮
Tikker, apteegis on olemas värvilised närimistabletid, mis näitavad pärast hammaste pesemist kuskohast jäid hambad korralikult pesemata.
Hm.. kõige ett oleksin ma pidanud lisama “Minu teada”…
Aga mis hambaarst sellest warpaintist arvab? Kas selle igapäevane kasutamine on hammastele ohutu?
Ma isegi olen koduseinte vahel mõelnud, et järgmine kord küsin, aga koha peal ei ole meeles olnud.
Hei! See konkreetne hambahari, mis nüüd lastele ostsid, on ses suhtes hea, et õpetab hambaid pesema. Mu laps sai mullu jõuludeks selle ja pool aastat pesi telefon käes hambaid, tegi kõik, nagu see kollike ette näitas. Kogu kingitusi jne. Miinus asja juures on see, et hambaid pestes on siis alati telefoni vaja ja näiteks minu lapse keskmises vanuses samsungi seda äppi laadida ei saanudki. Seega pesi ta alati hambaid minu iphone käes. Aga kui on neli kasutajat? Ma loodan, et kõik nende tegelased saab ikka ühte telefoni laadida. Aga pesema peavad kordamööda, seega arvesta kohe igal hommikul 4×2 minutit pluss kollikese söötmine jne. Laias laastus ka olen siiski selle harjaga rahul, ka suht kehvade hammastega lapsel pole selle aja sees ühtegi auku tekkinud.
Ja veel. Vabandan eelmises postituses olnud kirjavigade pärast, ehk sa laias laastus said siiski aru, mida öelda tahtsin. Kõik ka-d ja ma-d ja ja-d on vahetusse läinud.
Tahtsin veel lisada, et kõik mu kolm last on saanud pikalt rinda (nii päeval kui öösel) ning olen lugenud palju hammaste ja imetamise kohta. Kokkuvõtvalt võib öelda, et uuemad uuringud ütlevad, et rinnapiim ei kahjusta hambaid mitte kuidagi. Ei päeval ega öösel.
“tahaks veel ühe mõtte lisada” (A. Rüütel)
et minu hambaarst kinnitab sinu teooriat. ehk et kui ma ütlesin, et minu kehva hammastiku põhjus on kehv hügieen lapseeas, siis ta lükkas selle ümber. tema sõnutsi on eestlaste hammastel laias laastus kaks genotüüpi – kehv ja parem. ja selle kehva suudab ta peale vaadates ära määrata. ja et ma võin püksist välja hüpata, aga lõpuks on mul kõik implantaadid (siiani 4 ja kaks panen veel kevadel)…..
üks laps on pärinud minu genotüübi, aga hullu hoolsusega oleme pääsenud ühe auguga (11-aastane). 7-aastane on vist isa hea hammastiku pärinud. kolmandal veel nii palju hambaid pole, et järeldusi teha.
aga ma lohutan end, et tegelikult on palju hullemaid tervisemuresid.
mul läheb lihtsalt palju raha, aga raha eest saadud asjad on odavad.
mul ei ole endal selle soepastaga kokkupuudet olnud, aga kui seal soebloki peal kogu pere oma hambaharjadega harjaseid soeseks teevad, siis voib just sealt kaudu kaariese bakter levida….
Googeldasin pigmendilaike hammastel ja sattusin Su lehele. Postitus on küll juba vana, aga avaldan siiski oma arvamuse ka.
Nagu minu elust kirjutaksid 😀 Just et ei taha oma lastele sama kohutavat saatust.
Mis mind väga segab, on ka hambaarstide hoiak, nagu ma oleks ise oma hädades süüdi ja nende tahtmatus aidata selgitada välja peamine põhjus.
Mina olen selle teemaga tegelenud nüüd juba aastakümneid. Kahjuks konkreetseid tulemusi ei paista. Küll aga olen jõudnud järeldusele, et kõik, mida hambaarstid soovitavad on siiski paid pinnariive: kui hambad lagunevad nagu tükksuhkur kuumas kohvis, on põhjus ikka organismis, mitte n suuhügieenis. Mineraalide omandamine on põhjusel või teisel takistatud: organism kasutab kas omastatud kaltsiumit muuks, kui luude ja hammaste tugevdamiseks või jääb kaltsium üldse mingil põhjusel omandamata ja ladestub pehmetesse kudedesse. Jah, aga miks? Sellele on juba raskem vastust leida.
Mingite uuringute järgi seostatakse tänapäeval n epstein-barri viirust (üks herpesviiruse vorme ja mononukleoosi põhjustaja) ja pöördumatut juurepõletikku omavahel. Ehk et tundub loogiline järeldada: kui leida viis, kuidas – isikuspetsiifiliselt – immuunsus tugevamaks saada, laheneks iseenesest ka hambaprobleemid (või ei tuleks neid enam juurde). Aga sajandi küsimus on: kuidas saada immuunsust tugevamaks? Kuidas saada keha harmooniliselt toimima ja toitaineid omandama?