Nüüd, kus Härra on jälle kodus, on meil hoopis teine režiim ehk see puudub täielikult.

Me Härraga kudrutasime peaaegu 4-ni hommikul ja ärkasime koos lastega 9 ajal. Poisid oskasid issit oodata ja hakkasid hommikul esimese asjana teda otsima, aga Neljanda jaoks oli issi nägemine pigem üllatus. Tema igatseb alati kõige rohkem, sest ilmselt saab kõige vähem aru, miks Härra vahepeal pikaks ajaks ära kaob. Poisid on küll harjunud, aga ka nende taaskohtumine issiga on väga armas. Kui poistelt oli kalliralli kätte saadud, siis läks Härra Neljanda juurde, kes jäi kohe sõnatuks, kaenlasse haaratud nukk kukkus ning issit vaadati üksisilmi suure ootusärevusega. Kui ta siis lõpuks oma issi sülle sai, hakkas ta minule seletama: “Näe, issi-issi, see on issi-issi!” 😀

Kuna ma käisin viimati laupäeval poes ja eilse õhtuga said toiduvarud otsa, siis päeva alustasime Hesburgeris tervisliku hommikueinega ning edasi täiendasime Maksimarketis tublisti toiduvarusid. Viskasime korvi kõik vajaliku koorese lõhesupi jaoks, aga kalaleti ees ei kutsunud lõhe 9-eurone kilohind supi põhikomponenti ostma. Otsustasime minna esimest korda Rakvere turule. Ma olen vist liiga palju telerit vaadanud, sest mul oli turust hoopis teistsugune ettekujutus – selline, et seal on tohutu valik KÕIKE. Seal ei olnud peaaegu midagi ja kalaputka müüs vaid räime.

Koju tulime siis vaid koorese lõheta supi materjaliga, sest mujale ei hakanud ka enam otsima minna, minul hakkas juuksuriaeg kuklasse suruma. Härra jäi lastega koju ning mina läksin tagasi Rakverre, et oma väljakasvav poisipea vahelduseks jälle normaalsemaks pügada. Viimati sai seda teha umbes 5 kuud tagasi ja hakkasin juba iga päevaga aina rohkem põrandamoppi meenutama.

Mõtlesin, et teen enne ja pärast pildid, sest vahe vana soenguga tuleb kindlasti suur, aga ei tulnudki. Homme ärkan samasuguste lainetega ja näen lihtsalt pügatud põrandamopi moodi välja, kuid ikkagi parem kui enne. 😀

Enne piltidel on mul muidugi juuksed päris kammimata, ups. Pärast piltidel on sirgendatud, mis pole tegelikult minu stiil. Mulle siiski tundub, et lõikus soosib endiselt lainelisi karvu ning hakkab meenutama rohkem minu esimest poisipea väljakasvu, mis mulle väga meeldis.

Tol ajal olin vaid veidi blondim, sest triibutasin iga kolme kuu tagant juukseid, nüüd olen üle aasta olnud 100 % loomulik. Täna juuksur ütles ka, et mu oma juuksed läigivad nii ilusasti, et tema ei soovitakski neid üldse värvida. Mul seda plaani praegu nagunii ei ole ka, ma olen selleks esiteks liiga kooner ja teiseks on tore olla pärast paljusid aastaid naturaalset kartulikoore karva.

Kui Esimest ootama jäin, siis olin brünett, enne seda ka blond, brünett, punapea, brünett, blond ja nii edasi, kuid tahtsin lapse sünniks oma naturaalse tooni tagasi saada, et ma ei peaks tihti juuksejuuri värvima ega üldse juuksuris käima. Paraku õiget tooni ei andnud saavutada ja väljakasvu varjamiseks hakkasin iga kolme kuu tagant juukseid triibutama, kuid aasta tagasi lõikasin juuksed nii lühikeseks, et mulle ei jäänud enam ühtegi värvitud karva pähe. Seega kulus 6 aastat, et saada tagasi päris enda juuksevärv ja nii pikka vaeva ma veel ära ei nulli, kui üldse kunagi. Pole sellel kartulikoorel ka häda midagi!

Pärast juuksuris käimist läksin Konsumisse kalale ja sain veidi odavama kilohinnaga 2,6-kilose supimaterjali. Kogunesime taas perekondlikult laua ümber – kes fileeris, kes torkis kala silma, kes toppis talle sõrmi suhu, kes nõudis näha kala aju. Kui kala sai tükeldatud ja nelja supi materjaliks jaotatud, siis üks ports läks kohe käiku ning enne supi valmimist ei saanud keegi magama minna.

Nii oligi kell varsti juba 15.30 ja lapsed, kes sel ajal peaksid ärkama hakkama, polnud veel isegi magama läinud. Kuna me Härraga olime samuti väsinud, siis mõtlesime, et teeme ka koos ühe väikese uinaku, aga sellega läks nii, et üleväsinud möllavate laste magamistuppa saabus rahu alles siis, kui mina ennast Teise kõrvale magama sättisin. Uni oli meil kõigil väga hea, sest me ärkasime alles 20.00, mis on vist aegade pikim lõunauinak, kui selle kohta üldse saab veel sedasi öelda.

Ööunne jäid lapsed alles veidi aega tagasi, seega homme tuleb taas üks sassis päev. Sassis tööpäev, sest hommikul toome autokäru ja hakkame jälle aias korda looma.