Sõbrapäeviku küsimused

Kuna ma soovin samuti Malluka sõbrapäevikut täita ja soovin, et teie ka mu sissekannet lugeda saaksite, siis täidan selle enda “vihikusse”. Muide, meil olidki sõbravihikud. Vähe oli neid, kellel olid poest ostetud kõvade kaantega sõbrapäevikud, enamusel olid tavalised joonelised vihikud, mida natuke enda poolt ägedamaks tuuniti ja milles küsiti igasuguseid põnevaid küsimusi. Mul on mu sõbravihikud endiselt alles ja kui ma praegu kodus oleksin, siis sirviksin neid siin kirjutamise asemel. Olid ajad.

  • Nimi/hüüdnimi – Liivi ja hüüdnimesid on olnud igasuguseid erinevaid alates lasteaiapaberist (me keegi ei tea, miks ja mida see üldse tähendab) kuni mädani, aga üldkasutatavat püsivat hüüdnime pole olnud. Valetan, ma olen viimastel aastatel olnud kahe inimeses jaoks Lifka. Mitte küll alati, aga siiski piisavalt sageli, et seda enda hüüdnimeks pidada.
  • Vanus – 30 (Kaugelt liiga vana sõbravihiku täitmiseks)
  • Perekonnaseis – Abielus. Seda juba viimased 10 aastat ja selle aja sees 4 last ka valmis tehtud.
  • Millega tegeled – Mitte millegagi ja samas kõigega.
  • Lemmikvärv – Esimene mõte oli, et polegi lemmikut, aga viimasel ajal eelistan nii kodus kui ka riietuses halli, küllap siis see ongi lemmik.
  • Lemmiklill – Ikka ja alati gerbera.
  • Lemmiksöök/maius – Vist ei olegi mitte midagi sellist, mis oleks see kõige kõigem, aga näiteks Hesburgeris on mu lemmik kebabiburger, Sämmi grillis mehhikopärane sealiha, BabyBackis Creole Gumbo ja neid kõiki ühendab see, et need on veidi tulised. Lemmikuid maiustusi ühendab see, et need kõik on koogid või kringlid.
  • Lemmikjook – Veel mõned kuud tagasi oli see Coca-Cola, kuid ka siis eelistasin ma juua ikkagi vett, nii et janukustutajana on lemmikuks alati vesi. Vedela söögina on mu vaieldamatu lemmik Valio PROfeel caramel-latte proteiinijogurtijook, millest ma siin väga puudust tunnen.
  • Kas sul on midagi, mida sa ÜLDSE ei söö? – Esimese asjana tuleb pähe pekk, mida ma vabatahtlikult suhu ei pane ja kui see kogemata suhu satub, siis rändab see taldrikule tagasi … mitte just kõige viisakam tegu, aga mul tekib kohe okserefleks, kui hamba all pekki tunnen.
  • Lemmik loom – Mulle meeldivad kõik loomad ja kui meil oleks neid kuskile panna, siis meil oleks lisaks kassidele, merisigadele ja rottidele ka Silveri vanemate juures elavad küülikud ning jätkuvalt kahekaupa veel koerad, lambad, kitsed, alpakad ja terve kari igasuguseid sulelisi, isegi kalkunid.

  • Mis oli kõige ägedam asi, mida sa viimase kuu jooksul teinud oled? – Vist mahub viimase kuu sisse: rulluisutasin 27,5 km ja tegin sellega enda isikliku rekordi.
  • Mis on asi, mida sa kunagi lubasid, et iial ei tee, aga oled ikkagi teinud? Ma lubasin, et ma mitte kunagi ei löö ega tutista oma lapsi, aga ma olen seda teinud. Neid asju on kindlasti veel, kuid see on ainus, mis on hinge kriipima jäänud.
  • Kas sul on rohkem sõpru või sõbrannasid? – Seis on suhteliselt võrdne ja mõlemaid on vähe.
  • Mis on su lemmik riietusese? Mul ei ole otseselt lemmikut, aga milleta ma olla ei saa, on aluspüksid. Isegi öösel peavad need jalas olema, sest mulle meeldib selili magades käed püksi pista. Kusjuures mitte ainult enda omadesse, mõnikord pistan sõrmed Silveri aluspükste värvli vahele ja tuleb ka hea uni.
  • Kui sa saaksid praegu enda ette võluda ükskõik mille, mis see oleks? 90 miljonit eurot, millest 89 jagaks laiali ja alles jäänud üheainsa miljoni eest võluks edasi igasuguseid asju.
  • Kui sa saaksid praegu olla ükskõik kus, kus sa oleks? Enne just ütlesin Silverile, et kui saaksin aega tagasi keerata, siis oleksin praegu Grand Rose Spas, mitte siinses hullumajas, aga tegelikult pole enam siin ka häda, hullud jäid magama.
  • Kas kardad midagi? On millegi foobia? – Mul on foobia õnnetuste ees, alati kardan halvimat, kui keegi lastest kõva häälega nutma hakkab. Näiteks eile olid lapsed õues ja ühel hetkel kuulsin, kuidas Neljas hüsteeriliselt nuttes mind endale appi karjub. Mul oli silme ees juba palju verd, süda jättis lööke vahele, aga tegelikult ei saanud ta esimese korruse vetsust välja, sest ei osanud enam keeratavat ukselinki kasutada.
  • Mis sul elust puudu on? Kuna kõige olulisem on olemas, siis võiksin öelda, et midagi pole puudu, aga samas võiksin siia kerge vaevaga kirjutada ka ulmepika nimekirja majast elektrihambaharjani välja.
  • Mis su parima sõbra nimi on? Maris ja ta pole mu meessoost sõber Lätist, vaid sõbranna, kellega kõige sagedamini kohtume.
  • Mis on su viimase aja parim ost olnud? Selline voodi koos madratsiga 45 € eest.
  • Kellele sa viimati kirjutasid? Kas siis e-mail, messenger, sms? Viimane e-mail läks täna hommikul Ulakale Kaunitarile, messengeris vastasin hetk tagasi Silveri õele ja sõnumiga olen paar päeva tagasi Silverile poenimekirja saatnud.
  • Millal viimati nutsid? Täna tuli kaks pisarat, kui laste omavaheline nääklemine ja kaklemine minult viimsegi jõuraasu võtsid ning ma voodisse langedes Jumala poole pöördusin, et ta ütleks, millal neist ükskord inimesed saavad. Südamest nutsin viimati vist aprilli lõpus, kui meenutasin majast lahkumist.
  • Kas sa oled õnnelik? Kui küsida, kas ma olen kogu aeg rõõmus, siis ei ole ja hing õnnest ei pakata, aga üldises plaanis ma siiski tunnen, et ma olen õnnelik. Või vähemalt eluga rahul. Igatahes ei ole ma õnnetu.

Võib-olla oleks nüüd paslik küsida, ega teil juhuslikult mulle küsimusi ei ole? Ma olen täheldanud teiste blogijate üleskutseid esitama küsimusi, millele vastatakse eraldi postituse või videoga, aga pole ise söendanud sama teha, sest kardan veidi ehk küsimusi, millele mulle vastata ei meeldiks, või seda, et keegi ei küsigi midagi. Viimane variant oleks isegi hullem.

Igatahes, kui kellelgi on mõttes mõni küsimus, siis nüüd on õige aeg küsida. Või kui keegi ootab, et ma kirjutaksin mingil teemal, millel kunagi olen lubanud peatuda, aga pole seda teinud, siis ka seda on hea aeg praegu meenutada.

Üllatus Ulakalt Kaunitarilt ehk loosi VÕITJAD!

Nagu pealkirjast järeldada võite, siis Lelo Sona võitjaid ei ole ainult üks, isegi mitte kaks ega kolm … Kuna huvi Sona vastu osutus kordades suuremaks ning nii minul kui ka Ulakal Kaunitaril on tõesti suur usk sellesse mänguasja, siis on võitjad lausa viis! Ma olen Ulakale Kaunitarile sellise ägeda üllatuse eest väga tänulik ja ma loodan, et need viis mänguasja üllatavad teid:

  1. Miiamariia (Väga hästi kirjutatud postitus! Tundsin päris paljus siin ka ennast ära. Mehega ligi 17 aastat koos olnud ja seksist vabalt rääkinud ja katsetanud, aga orgasmini pole siiski jõudnud. Mitmel korralt on tunne olnud, et nüüd see kohe-kohe tulebki, aga lõpuks ikkagi jääb midagi nagu puudu. Seks iseenesest on mõnus ja nauditav ka ilma selleta  Ise endaga tegeledes ikka jõuan orgasmini, aga tihtipeale on pärast tunne, et mingi pinge jäi ikka sisse, et nagu poolikuks jäi asi. Igaljuhul sinu kirjeldatud kogemuse põhjal tundub Lelo küll asjana, mida väga proovida tahaks ) Lelo Sona Cruise
  2. (Tuuline on, väga tuuline… Seal allpool ka lõõtsub vaid tuul juba 24a kahjuks.. Osalen )  Lelo Sona
  3. K (Ma pole ühtegi võitu nii väga soovinud kui seda. Kui teaksin 100%, et see lahendab mu mure, siis ostaksin. Paraku on see aga üpris kallis ja ei julge riskida..Nimelt olen ma 29-aastane ja pole mitte kunagi orgasmi saanud. Olen käinud isegi seksoloogi juures selle murega… Jään loosiõnnele lootma ?)  Lelo Sona
  4. Käts (Ma olen selline veidrik, et mul õnnestub ainult ise ennast lõpuni viia ja kliitoriaalset orgasmi kogeda aga pole kunagi vaginaalset orgasmi kogenud. Vaese tudengina ei hakka seda kallist lelo ostma sest garantiid ju pole, et see töötab aga oleks tore ka seksi ajal kogeda kunagi orgasmi.)  Lelo Sona
  5. Mari P. (No tõesti, RESPECT. Sa oled tohutult julge naine, postitamaks avalikult sellist teemat. Hea meel on tõdeda, et ma pole ainus sama murega. Suurimad tänud sellise maailmaavardava kogemuse jagamise eest. ) Lelo Sona 

Palju õnne ja palju ulakaid hetki iseenda või kaaslasega! Võtan teiega ühendust ja annan teada, kuidas kingituse kätte saate.

LELO_Volonte_EN_171010Pilt Lelo kodulehe blogist

Kellele loosiõnn ei naeratanud, siis 24. juunini või kuni laoseisu lõpuni on mõlemad stimulaatorid sooduskupongiga sidrun poole odavamad. Ma ei julge lubada, et laoseis antud kuupäevani vastu peab ja halb uudis on see, et järgmisele kogusele ei saa Ulakas Kaunitar enam nii suurt soodustust pakkuda, sest Lelo poolt on tutvumishindade kampaania läbi, mis tähendab, et ka edasimüüjatele kehtivad teised hinnad. Hea uudis on aga see, et kupong sidrun jääb tähtajatult kehtima ja annab edaspidi tervele ostukorvile 10% suuruse soodustuse.

19. juuni: LELO tuli korra veel vastu ja Ulakas Kaunitar saab edasi soodushinda pakkuda ehk Sonad on taas saadaval, kuid tarneaeg on umbes 10 päeva. Loodetavasti rohkem ladu tühjaks ei saa ning keegi soodushinnast ilma ei jää.

Kuna esimesel korral sai ladu juba vähem kui 24 tunniga tühjaks, aga tagasisidet on tulnud vähe, siis ma eeldan, et enamus jäid Lelo Sonaga rahule. On nii? Sest ma kujutan ette, et paljud tuleksid oma pettumust väljendama, kui kallis mänguasi ei vasta ootustele? Ei?

Siiani on vaid üks inimene enda pettumust väljendanud: Jah, liiga kõrgele ei maksa vist lootuseid tõesti ajada. ? Esimene katse lõppes pisarates. Kahjuks ei olnud need ei rõõmu- ega kergenduse pisarad. Lihtsalt lootusetuse pisarad.

Mina olen siiski lootusrikas ja ütlen kõigile, kelle esimene kord ei vasta ootustele, et katseta 100 korda veel, aga ära tee seda kordagi mõttega, et see nagunii ei toimi. Samuti ära tee seda vaid lõpptulemuse pärast, naudi protsessi, ära ole enda kehas pettunud, vaid armasta ja hellita end. Kui miski pakub mõnuaistingut, siis lase end lõdvaks ja naudigi seda mõnutunnet, see ei peagi kohe kuskile viima, aga sedasi jõuad iseendale lähemale.

Minul kulus endale lähemale jõudmiseks 4 aastat. Selle aja jooksul ei katsetanud ma kindlasti mitte iga päev ega isegi mitte iga kuu, aga vahelduva eduga ma proovisin aina uuesti ja uuesti. Samal ajal ja sealt edasi oleme ka kahekesi proovinud pidevalt midagi uut, kuni lõpuks leidsin endale selle õige lisastimulatsiooni, aga see ei tähenda absoluutselt, et ma üksi või me koos rohkem midagi uut ei proovi. Alles eile sain Satisfyer Pro 2 stimulaatori kätte, mille katsetasin kohe ka ära. Kuigi selle tööpõhimõte peaks olema sama, mis Lelo Sonal, siis tööd teevad need kaks ikka täiesti erinevalt. Või siis peaksin ütlema, et Lelo teeb tööd, aga Satisfyer ei tee midagi, vähemalt ma ei tunne, et teeks. Ja ka see ei tähenda, et ma rohkem sarnaseid asju ei proovi. Mul on juba järgmine asi välja valitud …

Aga ma ei tahtnud siin praegu jälle enda kogemusi jagada, vaid ikka teiste omi:

Ma ei hakanud kuskil avalikult postitama – aga ma väga tänan sind Lelo teemalise postituse eest. Lugesin mitu korda, tundsin end täitsa ära (hea, et ma pole oma mures üksi) ja tellisin endale ka Lelo Sona Cruise’i. Olen neid ka varem vaadanud, kuid ei uskunud, et see oma töö ära teeb. Täna sain paki kätte ja kohe proovisin ära. Oh issand ma ütlen ? an orgasm a day keeps bad mood away ?

Sama päeva õhtul kui postitus ülesse läks, lugesin ja samastusin väga kõigega, millest juttu oli. Mees lubas järgmisel päeval mulle Lelo tellida, kui aga töölt tuli, avastasime, et kõik Lelod otsa saanud ja ei saagi tellida. Maru kurvaks tegi. Enne magama jäämist, kuskil poole ühe ajal öösel mõtlesin, et vaatan veel igaksjuhuks Ulaka Kaunitari lehele, et ehk on mingi ime läbi veel neid müüki tulnud ja oh üllatust, igat värvi oligi. Tellisin musta kohe ära ja peale seda näitas jälle, et alles on veel vaid üks tumeroosa. Väga suur vedamine oli. Täna sain pakiautomaadist paki kätte, mmm kui hästi pakk lõhnas. Igaljuhul on nüüdseks toode proovitud ja võin kindlalt väita, et Lelo Sona Cruise on igat oma eurot väärt!!! Vapustav asi.

Sattusin su postitust lugema neljapäeval ja see kõnetas mind kohe. Olen vahepeal masturbeerimist juba peaaegu et vihkama hakanud, sest rahuldus sellest on nii poolik, uuele ringile minek kohe pärast lõpetamist aga võimatu. Saatsin Lelo (kõlab nagu lelu, hehe) lingi kohe oma mehele ja tema arvas samuti, et võiks proovida. Parim otsus. Sest üleeile, eile ja täna olen ma tundnud esimest korda elus, mis tähendab tunda täielikku rahuldust pärast orgasmi. Seda tunnet, kuidas varbaotstes kõditab, on hea ja soe. Esimest korda elus saan aru, miks jäädakse pärast (orgasmiga) vahekorda voodisse, tihti ka veel uinutakse (või vähemalt filmides) – sest see on korralikult rammestav, et tõesti lihtsalt ei tahagi kohe püsti tulla ja igapäevaga edasi minna. Wow. Seega suur-suur tänu sulle, et sa oma kogemusest kirjutasid!

Mulle kahjuks Cruise Control’i ei jätkunud ja võtsin tavalise Sona.. ja nagu ausalt, vau, what the actual f*ck? Ma vihkan peal olemist ja eile ma ei tahtnud maha tulla ?
Mul muidu on orgasmiga nii ja naa, vahel tuleb kolm tükki jutti hästi kergelt ja siis on vahel mõni kuu vaimne blokk ees näiteks. Aga ma kujutan ette, et isegi nendel bloki perioodidel võib Sonast kasu olla. Igatahes supersuur aitäh sooduskoodi eest, meie voodielu on nüüd grammike (veel) parem ?

Loosiõnn oleks ju vägev, aga vahest tasub tõesti kindlapeale välja minna! Suur tänu sooduskoodi eest! See on väga muljetavaldav!

Tellisin endale lelo sona internetist umbes pool aastat tagasi. Mõtlesin tellides pikalt veel, kumb võiks parem olla, cruise või tavaline. Esimesed korrad kasutades oli küll selline tunne, et WOW!! Orgasm tuli ootamatult kiiresti, tõesti loetud sekundite jooksul vast ? Nüüd pikemalt seda lelu omades olen siiski tagasi pöördunud oma senise lemmiku juurde – lelo Ina Wave, millel on kaks mootorit – see stimuleerib kliitorit samaaegselt g-punktiga. Mulle sobib see natuke rohkem. Sona puhul on minu jaoks tihti stimulatsioon liiga tugev, ka kõige nõrgemal tugevusel. Iga naine reageerib erinevalt, julgustan siiski proovima ka teisi lelusid, kui tundub, et siiski ei ole päris see veel mis võiks olla ?

Olen viimase kommentaariga nõus, proovige erinevaid lelusid ja tehke valik pigem kallima hinnaklassi seast. Esiteks on nende puhul pandud rohkem rõhku kvaliteedile, materjalid on hoopis teised, vastupidavad ja ohutud, teiseks on need uuringute ja katsetustega välja töötatud nii, et need päriselt ka midagi pakuksid. Jah, naised on erinevad ja seetõttu on ka palju erinevaid mänguasju – mis ei sobi ühele, sobib väga hästi teisele. Tõepoolest, katsetamine on kallis ja on hirmus kahju, kui 100 või 200 eurot maksev lelu ei sobi, kuid sellise riski vähendamiseks ärge tehke valik e-poes, vaid minge poodi kohale, saate oma silmaga lelud üle vaadata, neid käes hoida, nende funktsioone tunnetada. Viimast küll mitte õiges kohas, aga aimu annab ka käe peal.

Minagi oleksin võinud minna poodi Satisfyerit proovima ja oleksin kohe aru saanud, et see jääb Lelole alla. Kui Lelo Sona tõmbab töötamise ajal sõrme auku, siis Satisfyer Pro 2 ei tee midagi. Oleksin seda poes tunda saanud, poleks ma Satisfyerit üldse ostnudki.

Ulaka Kaunitari blogis on väga hea postitus selle kohta, miks on parem poodi kohale minna, soovitan lugeda. 

Võttes nüüd möödunud nädala kenasti kokku, siis aitäh kõigile, kes enda lugusid jagasid. Ma pole kordagi kahetsenud, et sellise delikaatse teema tõstatasin, sest ma ei aidanud sellega mitte ainult paljusid naisi, vaid saadud tagasisidega iseennast ka. Ma pole kunagi varem olnud enda orgasmivõimetuse juures enesekindlam. Minu olukord on täiesti tavaline nähtus ja ma ei tee midagi valesti ega ole katkine, et mulle ainuüksi vahekorrast ei piisa. See lihtsalt on nii ja see pole midagi erilist, et ma orgasmi saamiseks abivahendeid vajan. Ma mitte ei toimi teisiti kui “normaalsed naised”, vaid me kõik oleme normaalsed naised ja me toimime erinevalt. Nii lihtne see ongi.

Edukat eneseavastamist ja rohkelt uusi kogemusi!

“Järgmiseks suveks saledaks” projekt – mai kokkuvõte

Alustasin aprilli kokkuvõttega ja lootsin tookord, et kuu aja pärast olen normaalkaalu ülemisel piiril, aga sellega on praegu nii, et isegi ligi poolteist kuud hiljem olen ma ametlikult ülekaaluline.

Ma seadsin endale eesmärgiks kaaluda 30. sünnipäeval vähemalt 59,9 kilo, aga nädal enne kuupäeva oli selge, et sellist numbrit näeksin kaalul vaid pärast paastulaagrit ja kuigi ma lubasin endale, et ma ei lase motivatsioonil langeda, kui ma oma eesmärki ei täida, lasin ma motivatsioonil langeda. Viimased 2 nädalat on mu kaalunumber olnud vahemikus 62,8 kuni 63,3 kilo, olenevalt siis ainevahetuse kiirusest, nii et positiivne on see, et kaalunumber on püsinud paigal, mitte pole esimese tagasilöögi ajal kiiresti kerkima hakanud.

Motivatsioon iseenesest kadunud ei ole, aga energia küll ja juhuslikult ei ole ma 2-3 nädalat rauda juurde võtnud. Viimane nädal Eestis oli võrdlemisi sisutihe, mistõttu unustasin rauakuuri ja pärast seda unustasin rauasiirupi Soome kaasa võtta. Võib-olla on veel vara järeldusi teha, aga mulle tundub, et mu suurem energia tuli ikkagi rauakuurist ja kuna see on nüüd mitu nädalat pooleli olnud, siis annab see tunda. Olen poodides silmi lahti hoidnud ja guugeldanud, aga seedimisele hästi mõjunud Feroglobin Plus rauasiirupit ma siit leidnud pole ning muud ma ei tahaks katsetada, sest mu ainevahetus pole aastaid nii heas korras olnud ja ma ei julge riskida uute häiretega, veel vähem uute hemorroididega.

Ühesõnaga ei ole mul viimastel nädalatel olnud jaksu end liigutada ja nii ongi, ma pole juunikuus kordagi käinud kõndimas kõndimise pärast, rääkimata kepikõndimisest või rulluisutamisest, aga see on juba rohkem juuni kokkuvõtte teema.

Maikuus liigutasin end piisavalt, täpsemalt 225 km ehk keskmiselt veidi üle 7 km päevas, mis on parem tulemus võrreldes aprilliga. Sõin keskmiselt 1780 kcal päevas, mis on halvem tulemus võrreldes aprilliga. Maikuuga võtsin alla umbes 2,5 kg ehk vähem kui aprillis ning piltidel ja peegelpildis ma seda kaalukadu ei näe, aga teksapüksid, mida kandsin esimest korda kuu aega tagasi emadepäevapeol ja mis tookord vöökohast veidi kitsaks jäid, olid nüüd üllatusena vöökohast pigem avarad, nii et mingi muutus on ikkagi olnud.

Sentimeetrites oli mai lõpuks tulemus selline:

Rind: -1 (kokku -2 cm)
Piht: -2 (kokku -5 cm)
Vöö: -1 (kokku -4 cm)
Puus: -2 (kokku -4 cm)
Reis: -1 (kokku -2 cm)
Säär: 0 (kokku 0 cm)
Õlavars: -0,5 (kokku -2,5 cm)

Kahe kuuga on kaalunumber vähenenud 5,5-6 kg ja mõõdud kahanenud 19,5 cm. Kui jäsemete mõõte kahekordselt arvestada, siis on sentimeetreid rohkemgi läinud. Kaalu ja pikkuse suhte järgi olen siiski endiselt ülekaaluline. Kaal0130aastane vs 28aastane. Sama kleit, erinev kaalunumber. Ilmselgelt sobib see roosa kleit vanemale eidele paremini.

Kaks aastat tagasi käisime minu sünnipäeva puhul väljas hommikust söömas ja lisasin kohvikus tehtud pildi Facebooki, tegin seda telefoniga ning kui kodus pilti suurena nägin, siis avastasin, et kleidinööbid olid kohe eest lendamas ja kõhupekk paistis välja. Pärast seda ma enam ei üritanud oma lemmikut kleiti selga suruda, nii et nende kahe pildi vahele jäänud aja jooksul polnud ma seda kordagi kandnud. Hea meel oli taas oma kleiti päriselt ära mahtuda.Kaal5Mida enda jaoks pean mainimisväärseks, on see, et mul on kadunud isud krõpsude ja kokakoola järele. Pole kaks kuud kumbagi ostnud, kuigi varem olid need iganädalased filmiõhtu kaaslased. Olgu, ühe korra venna kõrvalt olen paar krõpsu võtnud ja need olid isegi täitsa head, aga mul ei olnud tunnet, et tahaksin veel võtta, polnud isu. Lisaks sai sünnipäevalauale kokakoola ostetud, rummi kõrvale, aga keegi rummi ei avanud, nii et kallasin õhtul endale julgelt kokat ja meeldiva üllatusena ei pakkunud see mingit maitseelamust. Silver, kes on sama kaua kokadieedil olnud, arvas sama.

Mingid nõrkused on mul siiski alles, peamiselt saiakesed ja koogid, aga need käivad ka perioodidena peal. Üks nädal oli siin selline, kus ei möödunud päevagi, kus ma poleks söönud mõlemat, ma ainult nendest oleksingi tahtnud toituda. Sain vist isu täis, sest pärast seda pole olnud jälle päevagi, kus ma oleksin tahtnud saiakest või kooki. Jäätist või sorbetti söön küll hea meelega ja seda tuleb ette mitu korda nädalas, aga igasugused kommid ja šokolaadid on tänaseks päris kaugeks jäänud. Ma isegi ei mäleta, millal ma viimati šokolaadi sõin.

Kokkuvõttes toitun endiselt nii, kuidas tahan, ainult koguseid olen piiranud, et kalorinorm (väga) lõhki ei läheks. 228aastane vs 30aastane, esimene tundub oma suurema kaalu juures palju rõõmsam, aga tegelikult on teisel lihtsalt pikk päev seljataga, millele eelnes vaid kolmetunnine ööuni ja mõlemad naised on sama rõõmsad ja enesekindlad.

Kuigi oma kahekümnendates olen ma endale alati meeldinud, olen piltidel oma ülekaalu näinud ja seetõttu vähem pildile jäänud või neid pilte vähe alles jätnud. Nüüd meeldin ma endale jälle piltidel ka ja mõnikord jään nendele nii hea nurga all, et tundun veel saledam kui tegelikult olen. Veel saledam … Kirjutan mina, kes ma olen kehamassiindeksi järgi ülekaaluline. Peaksin ilmselt kirjutama, et näen vähem ülekaaluline välja kui tegelikult olen, aga nagu ütlesin, siis ülekaalulisena ma end ei tunne ja vaatepilt meeldib piisavalt palju, et end saledaks pidada.1Tegelikult on sedasi raske kaalu langetada, kui ma end oma kehas hästi tunnen, aga samas tunneksin ma end veel paremini, kui ma jõuaksin sellisesse vormi, millises ma kunagi varem olnud ei ole. Tunneksin end siis paremini juba ainuüksi seetõttu, et ma sellega hakkama sain. Sellega meenuski, et ma olen kord lubanud 30. sünnipäevaks elu parimasse vormi jõuda. Lõpus veel kirjutasin: Nii et edaspidi saate lugeda taas Orgu kavast, minu kaalust, kõnnikeppidest, aktiivsusmonitorist, kupumassaažist, trennist, kehaanalüüsist ja nii edasi. Kuni hiljemalt kahe aasta pärast saan öelda, et minu keha on pärast lapsi kobedam kui kunagi varem. Kui seda ei juhtu, siis kustutan selle postituse ja teen näo, nagu ma tegelikult ei tahaks üldse alla võtta ja olen väga rahul oma kopsaka kehaga. 

Kustutama ma midagi ei hakka, aga mis ma oskan öelda … Orgu kava proovisin nii tasuta kui ka raha eest, mõlemal juhul ei suutnud ma kava järgida. Proovisin Fitlapi ka, aga taas ei suutnud ma kava järgida. Asi ei ole üldse toitudes, need on väga head ja kui keegi teine need valmis teeks, siis ma kava üle üldse ei nuriseks. Mulle lihtsalt ei meeldi süüa teha ja kui ma seda mingil perioodil rohkem teen, siis sellele järgneb periood, kus ma ei taha potte-panne näha ka ning ostan valmistoitu.

Kõnnikeppidest midagi erilist kirjutada ei ole. Aktiivsusmonitori müüsin maha, pulsivöö ja nutikaalu ka. Kupumassaaži järel tekkisid kintsudele pisikesed psoriaasitäpid ja loobusin sellest. Trennist olen nüüd veidi kirjutanud, täna siis seda, kuidas ma pole seda mitu nädalat teinud. Kehaanalüüsist ja koormustestist kirjutan sügisel, kui olen neid korranud.

Keha ei ole täna kobedam kui kunagi varem, aga oma elu parimas füüsilises vormis olen küll. Ma ei ole kunagi varem jaksanud end nii palju liigutada (14 km suusatada, 27 km rulluisutada) ja ka mu südametöö on veidi aeglustunud, kuid endiselt jääb puhkeolekus liiga kõrgeks, 85-90 löögi vahele minutis. Kuna mul on juba puhkeolekus kõrge pulss, siis trenni ajal tõuseb see kiiresti soovitatatust kõrgemaks ja see oli ka põhjus, miks aktiivsusmonitorist loobusin, punase pulsinumbri vaatamine tekitas vaid stressi. Kardioloog andis mulle loa treenida vastavalt enesetundele ka kõrge pulsisageduse juures ja enesetunde järgi ma nüüd kõike teinud olengi.

Nüüd tuleks kuidagi see enesetunne ja energia tagasi saada, et juunikuus ka ikka mõni kilomeeter kirja läheks, muidu ei ole mul järgmisel kuul millestki kokkuvõtet teha.