Suva, kui lapsed internetis seksivad?

Andestage provokatiivne pealkiri, aga ma ei oska hetkel kuidagi leebemalt läheneda…

Ma olen kirjutanud mitmeid postitusi lauamängudest, neid pole palju avatud, kuid loosidest on üsna agaralt osa võetud, seda isegi siis, kui auhinna väärtus on olnud ca 15 eurot. Nüüd, kui kirjutasin lauamängust, mis õpetab lapsi internetis ohutult ja eetiliselt käituma, jõudis Facebooki postitus pea 7000 inimeseni, blogi avas ligi 2000 inimest, kuid ümmarguselt 48 eurot väärt loosiauhinna vastu tunneb huvi vaid paarkümmend lugejat. Mul on seda raske mõista, kui poole vähem vaatamisi saanud postituste loosidest on osa võtnud mitu korda rohkem inimesi… Ma saaksin aru, kui seekord oleks pidanud osalemiseks laikima, jagama, 10 sõpra ära märkima ja nii edasi, aga ei midagi sellist, endiselt on ainsaks tingimuseks kommentaari jätmine, isegi sõnast “osalen” piisaks.

Rohkem inimesi pole avanud ka linki, mida Diana jagas kommentaaride all lausega: “Näiteks kui eelmine aasta tegin Growtopia eksperimenti, mis hiljem ka Radari saates kajastust leidis, siis üks 6 aastane Tallinna ühe tuntud kooli eelkoolis käiv tüdruk alustas vestlust sõnadega “Seksime ma vaka palun”.

Okei, antud postituse kommentaare ilmselt väga ei loetud ja mina oma postituses antud teemal ei peatunud, aga ehk oleksin pidanud? Oleks võib-olla rohkem kõnetanud, ei?

See pole ilmselt kellelegi uudis, et pedofiilid ei otsi lapsi enam liivakasti äärest, vaid nad on juba ammusest ajast sotsiaalmeedias, aga mitte ainult seal, vaid ka laste seas populaarsetes mängudes. Raamatus (mille koos lauamänguga välja loosin) on samuti Growtopiast hoiatav näide, kuidas mänguesemetega vahetuskaupa tehes oli algklassilaps nõus andma ihaldusväärse eseme eest vastu enda Instagrami konto ja hiljem üritati temalt vahetuskaubana välja meelitada juba alastipilt. Sellega too tüdruk kaasa õnneks ei läinud, aga kui palju on neid, kes on seda teinud? Ega halbade kavatsustega inimesed niisama mängukeskkondades ei õngitse, nad teavad, et seal näkkab.

Mõni päev tagasi tuli üks mu poistest mulle rääkima, kuidas ta kohtas Robloxis vist pedofiili, sest teine mängija oli teda kuskile riidepoodi kaasa kutsunud ja ta sealt edasi voodisse viinud ning tema peal hüppama hakanud. Tõenäoliselt see ei näinud välja nagu seks, aga mõte oli seda imiteerida ja see oli lapse jaoks nii imelik, et ta lahkus mängust ja tuli mulle rääkima, mis just juhtus. Esialgu pakkus see talle isegi nalja, aga kui ma küsisin, kas tal ei ole piinlik mõelda, et ta mängis koos suvalise inimesega, et nad seksivad. Kahtleva venitusega: “Ma ei tea…” Küsisin, kas tal oleks häbi, kui tuleb välja, et teine pool salvestas selle videona ja pani selle Youtube`i üles. Hakkas mõtlema ja ütles, et selline mäng on tõesti piinlik.

“Seksivad” lapsed erinevates mängudes omavahel või on teiseks pooleks õngitsev pervert, seda on raske eristada, aga mulle ei sobi kumbki variant. Seksimängud ja uudishimu käivad mingil määral kasvamise juurde, aga ma eelistan, et see jääb nukkude ja salaja porno vaatamise tasemele, mitte ei toimu avalikus ruumis, mida internet on.

“Sex room” Robloxis, mis on tänaseks eemaldatud, aga ma ei julge anda pead, et pole uusi loodud. Kuvatõmmised on pärit Metro.co.uk artiklist.

Mina jõudsin antud teemani tänu Dianale, kes on võtnud enda südameasjaks õpetada inimesi internetis turvaliselt liikuma. Info jõudis minuni isegi liiga hilja, sest lapsed teadsid ammu, et igasuguseid seksimänge mängitakse, nad lihtsalt ise ei olnud seda kogenud, või vähemalt nii nad väidavad. Mina seda ei teadnud ja kui ma üritasin nüüd poiste sõpradega ka selle teema üles võtta, siis nemad naersid mind veidi välja, sest keegi ei mängivat enam Growtopiat või Robloxi, nüüd mängitakse maeimäletamida, aga seal polevat seksiteemasid, sest sealt saab selle eest kohe bänni.

Igatahes, tasub süveneda, mis mänge lapsed mängivad. Kui mulle on silmanurgast tundunud nii Growtopia kui Roblox täiesti süütud mängud, kus lapsed saavad ehitada maailmu, milles hõljuvad südamed ja kommikesed, siis nende mängude tagatubades toimub hoopis midagi muud – mängutegelase grupivägistamisest väärkohtlevate vahetuskaupadeni välja. Sellistest asjadest pole ilmselt ühelgi lapsevanemal suva ja see on vaid väike osa ohtudest, millega peaks iga laps ja lapsevanem kursis olema ning selle poole Diana allaandmatult püüdlebki koolituste, külalistundide, raamatu ja lauamängu abil.

Kui nüüd tunnete, et mäng või raamat kuluks ikka ära, siis loosin homme (20.09) välja kolm komplekti, milles on Diana Poudeli loodud lauamäng “Häkkerite lahing” ja tema kirjutatud raamat “Turvaline internet. Digimaailma teejuht”, veel jõuate osaleda nii blogis, Facebookis kui ka Instagramis.

Kui tunnete, et te pole loosi sihtrühm, sest laps(ed) lauamänge ei mängi ja teil endal pole aega/jaksu raamatu läbitöötamiseks, siis Häkker.ee blogist leiate samuti hoiatused, nõuanded, õpetused ja muud (mis aitavad õpetajatel tunde läbi viia), soovitan alustada näiteks artiklist “10 viga, mida algklassilapsed internetis teevad”. Ma leidsin nende hulgast vähemalt neli, mida minu lapsed on teinud… Kui aga lähete lauamängu või raamatu ostmise teed, siis kood kuussidrunit annab Häkker.ee poes kuu lõpuni 10% allahindlust.

Ma olen mõlemas postituses keskendunud peamiselt lastele, aga internetis turvaliselt liikumise õpetust ei vaja ainult lapsed, ei ole üldse vähe neid täiskasvanuid, kes saadavadki oma unistuste mehele raha, et too saaks Ameerikast siia sõita (mida kunagi ei juhtu); teevad end müüvatele naistele ettemaksu seksi eest (mida kunagi ei saa); kannavad üle mingi summa raha, et saada kätte laen/pärandus/lotovõit (mida pole olemas) või uuendavad oma pangaandmeid läbi lingi, mis saadeti neile e-kirja või sõnumiga ja mille järel uueneb vaid kontojääk – nulli. Neid lugusid jagatakse ajakirjanduses regulaarselt, aga ikka tunnevad inimesed end sageli liiga turvaliselt, sest sellised asjad juhtuvad ju ainult teistega…

Kõiki ei annagi päästa, mõned näiteks keelduvad uskumast, et nende võluv ameeriklasest kapten kirjutab neile suure tõenäosusega hoopis Nigeeriast, aga oma eakate sugulastega tasub siiski rääkida levivatest petuskeemidest, nemad on sama haavatav sihtgrupp kui lapsed.

PS! Soovitan jälgida Facebookis lehekülge Turvaline internet. Digimaailma teejuht, nii jõuavad värskeimad digimaailma uudised ja hoiatused hästi silmade ette.

10 thoughts on “Suva, kui lapsed internetis seksivad?

  1. Mina ei võtnud loosist osa, kuna ma ei tee seda lihtsalt kuskil mitte kunagi, kuigi olen täpselt õige sihtrühm. Läksin ja tellisin raamatu suure huviga kohe ise, kuid kahjuks pidin pettuma. Lootsin saada midagi, mis aitaks mul koos lastega teemat käsitleda. Minu kujutluses nii, et tema loeb ja mina loen peatüki ja arutleme selle üle koos. Kahjuks aga on raamat peamiselt täis hoiatavaid ja hirmutavaid näiteid ning kindlasti ei kõneta alles Internetis esimesi samme tegevat last. See polegi lapsele lugemiseks mõeldud raamat. Ja ma ei usu ka hirmutamise taktikasse. Seega kahjuks ei saanud mina targemaks, ja ei aita see raamat ka last, kui ta suuremast osast kirjutatud sisust veel aru ei saa.

    1. Raamat on tõesti eelkõige lapsevanematele/õpetajatele mõeldud digimaailma teejuht, aga mulle tundub see täiesti loetav ka noorte jaoks. Minu 9- ja 11aastane kuulasid huviga, kui ma seda neile ette lugesin ning 11aastane loobus tänu raamatule Instagrami ja Facebooki mõttest, kuigi ta on mulle mõlema sooviga 2 aastat peale käinud ja mitmetel tema sõpradel on mõlemad kontod olemas.

      Enda 6 ja 7aastase peal näen samuti, et ette lugemine neile midagi ei anna, aga raamatu lugemine annab mulle midagi ja õpetab mind erinevaid internetiga seotud teemasid lastega käsitlema. Selleks ongi iga peatüki lõpuks “Kuidas teemat algklassilapsele selgitada?”.

      Soovitan lugeda eelmise teema all Diana kommentaare sellest, kuidas vanemad alahindavad internetis esimesi samme tegevaid lapsi. Ma ei ütle, et sa praegu last alahindad, aga tõsi on see, et lapsed võivad üllatada. Olen minagi nüüd viimase kuu jooksul kuulnud asjadest, millest mul enne aimu polnud ja mille vastu ma ei osanud huvi ka tunda.

      1. Ma annan raamatule ühe võimaluse veel. Ilmselt olid mu ootused vähe teised ja sellest tulenevalt ka minu arvamus. Enesekriitiliselt tunnistan, et otsin pidevalt alateadlikult raamatuid, mida lastele n-ö ette sööta.
        Lisaks, ma kindlasti ei arva, et hoiatavate näidete toomine poleks vajalik. Ilmselt, mida rohkem, seda teadlikumaks me saame! Sest laps jõuab Internetis sama ajaga rohkem avastada, kui ma talle asju lahti selgitada.

        1. Mul oli tõesti selles osas lihtsam, et mul polnud raamatu osas mingeid ootusi, pigem eelarvamused ja sirvimine üllatas positiivselt. 🙂

        2. Tere Inga

          Väga kurb kuulda, et raamat pettumust valmistas. Tõepoolest on see mõeldud iseseisvaks lugemiseks pigem põhikooli vanema aste, gümnaasiumi ja täiskasvanute jaoks. Lihtsalt tol hetkel kui ma raamatut kirjutasin, siis olin alles kogu selle koolitamise teemaga alustanud ning tundus kõige loogilisem, et lapsevanemaid tuleb harida.

          Nüüd olles mõned aastad väga aktiivselt valdkonnas tegelenud saan aru, et tegelikult vanemad ootavad just tööriistu, mida lastele ette sööta. Eks seetõttu sai tehtud ka “Häkkerite lahingu” mäng ning praegu on mul vaikselt töös selline nutiaabitsa taoline tööraamat, mille abil laps saab õppida lugemist, arvutamist ja küberhügieeni 😉 Lisaks on täiesti peas tiksumas mõte, et võiks nende “Häkkerite lahingu” tegelaskaartide baasil ka kirjutada mingi nö unejutu raamatu, kus iga loo peategelane oleks üks neist tegelaskaartidest ning temaga juhtuks siis midagi õpetlikku. Mõned mõtted on kirjas, aga ootan hetkel inspiratsioonipuhangut.

          Kui sul on algklassides käiv laps, siis raamatut soovitaks küll kasutada nii, et loed ise ühe peatüki läbi ning siis arutate koos lapsega läbi. Kindlasti võib ka lapsele välja printida selle värvimislehe https://kool.digiabi.ee/wp-content/uploads/2018/10/10-reeglit-varvimisleht.pdf või miks mitte koos vaadata ka selle näidistunni videot, mis on lehel https://kool.digiabi.ee/turvaline-internet/materjalid-opetajatele/ – kindlasti tuleks video kohe pausile panna, kui lapsel mõni lugu meelde tuleb, mida ta sulle rääkida tahab.

          Ja need lood on raamatus hirmutavad – aga ükski neist ei ole välja mõeldud ja väga paljud neist on mu enda või mu laste tutvusringkonnast pärit. Kusjuures raamatu kirjutamise ajal olin veel vähe lugusid kuulnud – seda jama on palju rohkem 🙁

          Igatahes loodan, et suudad raamatule leida rakendust 🙂

          Tervitades,
          Diana

          1. Aitäh, Diana, et oma kommentaarides alati nii põhjalik oled! Sa ajad õiget asja ja oskad seda teha nii, et see kõnetab. 🙂

  2. Sihtrühm olen ma kohe kindlasti, kuid õnneks hetkel lapsed netiavarustes liiguvad vaid meie valvsa pilgu all, aga mis toimub koolis või sõprade juures, sellest meil aimu ei ole.
    Kuid ütlen ausalt, siis mul polnud halli aimugi, et sellised koledad mängud olemas on. APPI MIS MEIE ÜMBER TOIMUB!

  3. Ma oma 5- ja 7-aastasega pole ka veel nii pea nende teemade sihtrühm. Aga ma olen siit distantsilt tähele pannud, et Eestis tahavad lapsed kuidagi liiga ruttu “suureks” saada, a la algklassides juba oma telefon ja 10-aastastel sotsiaalmeediakontod jne. Ilmselt on surve ka sellest, et kui mingi osa vanemaid seda lubavad, siis tahavad ju teised lapsed ka.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga