naiste värk

13 aastat orgasmita. Ei enam!

~ Liivi ~ 468 Comments

Oeh, ma olen ligi pool aastat hoogu võtnud, et enda lugu jagada, aga ikka ei tea, kuidas selle postituse kirjutamist alustada … hoiatusega, et see sisaldab sõnu kliitor, seks, orgasm ning detaile minu intiimelu kohta? Kui see kõik on liig, siis ei tasu end selle postituse lugemisega traumeerida, sest muust ma siin väga ei kirjutagi.

Või kuna kirjutan pikemalt ka Lelo uuest mänguasjast ja loosin ühe välja, siis peaksin alustama ausõnaga, et see ei ole kinnimakstud postitus? Kui nii, siis ausõna ei saa ma selle postituse eest raha, tõesti maksin ise Lelo Sona Cruise eest 99 eurot ja tõesti on see minu isiklik lugu, ei mingit ilukirjandust. Kuna nimetatud mänguasi vapustas mind, siis soovisin, et keegi teist saaks samuti vapustatud ning palusin selleks Ulaka Kaunitari abi, aga sellest lõpu poole.

Ma alustan päris algusest. Ma olin esimest korda vahekorras 16aastaselt ehk võrdlemisi noorelt, aga partner, aeg, tunne ja kõik muu oli õige, mistõttu ütleksin, et päris esimesest korrast peale on olnud olemas kõik eeldused orgasmi saamiseks, kuid Lelo Sonani ei olnud ma vahekorras seda kogenud. Üsna levinud mure naiste hulgas, eks, igasugused naisteportaalid ja -foorumid kubisevad sellistest teemadest ja need on ühed loetumad.

Olen ka ise sedasi teiste kogemuste kohta küsinud, kuid teada olen saanud vaid seda, et ma olen meritäht, ma ei ole mõtetes kohal või mõtlen üle, mul on vale mees, seks kestab liiga lühikest aega või siis tegelikult olen saanud orgasmi, aga ma ei tunne seda ära. Nagu seda saaks mitte ära tunda. Ühesõnaga ei saanud ma targemaks, sain vaid vastuseid küsimustele, mida ma ei küsinud ja alandavat suhtumist nende poolt, kelle jaoks on orgasmi saamine maailma lihtsam asi, vannitoas piisab isegi dušisegisti eemaldamisest ja veejoa jalgevahele suunamisest. Ma ei tea … ma saan sedasi vaid puhtaks.Lelo SonaVahemärkusena olgu öeldud, et mul on kõige õigem mees üldse! Mees, keda ma armastan tuliselt ja kes on mind alati esikohale seadnud, seda ka magamistoas. 

Iseenesest ei ole ma orgasmivabade vahekordade pärast eriti põdenud, seks on selletagi nauditav, kuid siiski oleme aastate jooksul proovinud erinevaid nippe, geele ja mänguasju, mis on lubanud selleni lähemale viia. Seda mitte kinnisideest jõuda haripunktini, vaid seetõttu, et meile (või rohkem mulle) meeldibki magamistoas uusi asju proovida.

Kuigi uus ja huvitav on andnud vaheldust, olen tundnud mitmel korral end katkise naisena, et see uus ja huvitav ei ole ikkagi kaugemale viinud, kuigi kõik eeldused selleks oleks nagu olemas: mul on kõrge libiido; ma ihaldan oma meest; meil ei ole vaja libestit; eelmäng on pikk; seks on täis kirge ja kestab pikalt; ma ei häbene oma volte ja muid iluvigu, ma isegi ei mõtle nendele; mul ei ole egamugav oma meest akti ajal juhendada ega ole ebamugav ka muul ajal rääkida sellest, mis mulle meeldib, ei meeldi või millest fantaseerin; me ei pea alati arvestama võimalusega, et lapsed meid kuulevad või meile peale satuvad ehk mõtted ei ole mujal; ma olen end iga nurga alt tundma õppinud ja mis peamine, orgasm vahekorra ajal ei ole kunagi olnud minu kinnisideeks ning viimastel aastatel isegi mitte ootuseks, nii et haripunkt oleks võinud ammu üllatusena tulla, aga ei.

Olgu, ühe korra olen kogenud midagi üllatavat ja väga vabastavat ja seda olukorras, kus lapsed vaatasid teises toas telerit, nii et meil oli omajagu segavaid faktoreid ja vähe aega, kuid minust käisid seletamatult lõõgastavad lained läbi ja ma lõpetasin Silveri kaisus nuttes. Ma ei tea siiani, mis see oli, sest ma ei saa võrrelda seda ühegi teise orgasmiga, mida olen kogenud unes või ilmsi.

Jah, päris orgasmivõimetu ma ei ole, erootilised unenäod, isegi kõige jaburamad, on alati lõppenud orgasmi peale ärkamisega ning pika praktikaga jõudsin umbes 20aastaselt sinnani, et suutsin end ise täppistööga (mis on nii täpne, et seda ei anna õpetada) orgasmini viia, aga seda ainult visuaalse stimulatsiooni abil. Sama täppistöö ei anna aga magamistoas mulle midagi juurde, samuti ei anna midagi juurde ükski vibreeriv mänguasi, need hoopis kaotavad viimasegi tundlikkuse.

Kui mulle jäi kuskil silma Lelo Sona reklaam, siis see köitis kohe mu tähelepanu, sest see stimuleerib helilainete, mitte tavalise vibratsiooniga. Mõtlema pani vaid hind, sest meil on kogemus olemas, kus väga kiidetud ja veel kallim paarivibraator pakub lisastimulatsiooni vaid ühele poolele ja teise poole (loomulikult minu) lihtsalt tuimestab vibratsiooniga ära. Hakkas rahast kahju küll.

Ma käisin Lelo Sonasid e-poodides vähemalt kuu aega piilumas, et vaadata, kas need on ikka tutvumishinnaga müügis, ma otsisin nende kohta infot välismaistest kanalitest, ma vaatasin tutvustavaid videoid ja lugesin vähest saadavat tagasisidet, kuni lõpuks võtsin selle riski ning tellisin Lelo Sona ära, valisin kallima variandi, millel on ka Cruise Control.lelo-sona-cruise

Muide, tellisin musta värvi lelu, aga sain peeniserõnga ja anaallibesti. Päriselt ka. Omniva oli kellegi teise paki aadresskaardi peale kleepinud minu aadresskaardi ja nii sain ma vale paki ning õige vist jäigi kadunuks. Ilmselt kellegi öökapi sahtlisse. Kuigi Eros Butiik lubas ka selle vale paki endale jätta, leidsime Silveriga, et anaallibesti pole meie teema ja erinevad peeniserõngad pole ka pakkunud sellist elamust, et neid juurde tahaks, nii et saatsime asjad tagasi ja jäin tumeroosat Lelo Sonat ootama, sest musta enam ei olnud.

Küll olin varbaotsani pettunud, kui oma tumeroosa Lelo Sona kätte sain ja seda peopesal katsetasin – mis helilained, täiesti tavaline vibratsioon ju?! Kirusin end veidi, et nii mõttetult raha tuulde lennutasin, sest ma ei oodanud sellelt enam midagi enamat kui tavaliselt vibraatorilt. lelo-sona-cruise-2Ma olin õhtul väga väsinud, mistõttu mul ei olnud tuju uut mänguasja proovida, aga samas olin veidi uudishimulik, nii et haarasin voodis ikkagi telefoni, et otsida midagi, mis tekitaks tuju. Ma ei olnud veel õiget videoklippigi leidnud, kui Lelo Sona Cruise tegi seda, mida lubas. Ma olin leebelt öeldes hämmingus, et see juhtus nii kiiresti ja seda olukorras, kus ma ei olnud õiges meeleolus. Ma jätkasin ja jõudsin haripunkti veel kolm korda. Kolm korda!!! Ma polnud sinnani kordagi end pärast üldse puudutadagi saanud, rääkimata siis uuesti orgasmi saamisest ja nüüd siis järsku neli (kirjeldamatult paremat) orgasmi lühikese aja jooksul, seda veel visuaalse stimulatsioonita … jah, need olid hästi kulutatud 99 eurot, tuulde ei lennanud sealt midagi.

Lelo Sonaga kogetud orgasmid ei ole võrreldavad nendega, millega harjunud olin, need on tõesti sügavamad ja lõõgastavamad, varasemaid kirjeldaksin pigem poolikutena, mille järel jäi pinge alles. Mänguasi ei ole mind alt vedanud ja ma ei ole vajanud enam visuaalse stimulatsiooni abi, nii et hüvasti softporno. Mul iseenesest ei ole viimase vastu midagi, aga ma enam ei tunne, et mul oleks vaja seda vaadata.

Kui Silver Soomest tagasi jõudis, siis katsetasime Lelo Sona koos ära, kuigi ma tegelikult ei uskunud, et duo ajal võiks see sama efektiivne olla, sest igasugune kliitori stimuleerimine vahekorra ajal oli sinnani olnud tuim tegevus, ma ei tundnud enamasti midagi, pigem mõjus see segavana. Katsetuse tulemus? Nagu unes – kirjeldamatult võimas! See oli nii puhas füüsiline nauding, et mul ei olnud aega isegi emotsionaalseks muutuda ja selle uue vabastava kogemuse peale nutma hakata. Ma pigem küsisin, kus see mänguasi varem oli.

Pärast esimest korda me ei olegi enam katsetanud, vaid oleme Lelo Sonaga kindla peale välja läinud ja kõige parem on see, et ajaga on see ainult kiiremaks, lihtsamaks ja veel paremaks muutunud. Erandeid muidugi on olnud, näiteks liiga tugev võimsus on hoopis üle stimuleerinud ehk tundetuks muutnud või pole me kumbki võõras kohas suutnud hetkes olla, aga seda juhtus rohkem esimestel kuudel. Praegu ma pigem haaran Lelo järele hiljem, et asjad liiga kiiresti ei käiks.

Kui võrrelda mänguasjaga üksi saadud orgasmi vahekorra ajal saadud orgasmiga, siis viimane on täiesti teistsugune, veel võimsam ja kestab kauem ning sarnaneb nendele orgasmidele, mida olen unes kogenud. Sona kasutamise ajal ei vii mind haripunkti mitte välispidine helistimulatsioon, vaid seespidine stimulatsioon, mis on mänguasja kasutamise ajal intensiivsemalt tajutav kui muidu, nii et ma julgen väita, et Lelo Sona Cruise aitab saada ka vaginaalset orgasmi.

Ma tegelikult pean endiselt orgasmi ületähtsustatuks ja mulle meeldib seks ka selleta, seega iga kord ma abilist ei kaasa, sest selleta on protsess spontaansem, vaiksem ja pooside osas piiranguteta, aga pean tõdema, et orgasmiga variant meeldib siiski nii palju rohkem, et kui Lelo Sona peaks otsad andma, siis uue ostmine poleks üldse küsimuski, maksku see siis kas või ligi kaks korda rohkem võrreldes tutvumishinnaga.

Ma olen siiamaani hämmingus, kui lihtsalt kõik ühe mänguasjaga käib ja seetõttu on mul suur usk sellesse, et Lelo Sona võiks olla abiks paljudele naistele, kellel on raskusi orgasmini jõudmisega või kes ei jõua sinna kunagi. Olen ma ju ise elav näide – ma ei olnud 13 aastat vahekorra ajal orgasmi saanud ja nüüd piisas vaid Lelo Sona appi võtmisest ning ma võin saada soovi korral mitu orgasmi järjest, ainult et mulle enamasti piisab ühest.

Samuti said orgasmid hoopis uue tähenduse, nii et ma olen üsna veendunud, et see mänguasi pakub midagi enamat ka neile, kellel pole ühel või teisel viisil raskusi haripunkti jõudmisega.

Kui ma tutvustavat videoklippi vaatasin, siis ma sain aru, et seda mänguasja ei peagi üldse vastu keha panema ja neid helilaineid on juba kaugelt tunda, aga tegelikult see nii ei ole. Kui Lelo Sona ei ole vastu keha, siis ei ole mitte midagi tunda. Ma arvan, et kontaktivaba stimulatsiooni all on peetud tegelikult seda silmas, et Lelo Sonat ei ole vaja absoluuselt liigutada, hoia vaid sobiva koha peal, aga seda ikkagi kergelt vastu keha. Cruise Control tagab selle, et ka tugeva surve korral ei kaota mänguasi võimsust, soodsam Lelo Sona ilmselt siis kaotab, kui just päris seisma ei jää, ei oska kommenteerida.

Välismaistest infoallikatest lugesin ka seda, et Lelo Sona Cruise on lärmakam võrreldes soodama variandiga ja lärmakas on see tõesti. Kui on veel mingit olmemüra, siis ei ole tegelikult aru saada, aga üksinda haudvaikses toas on tegu päris valjuhäälse tegelasega, mis meenutab kapi peal põrisevat vanakooli telefoni.

Kes tahaks endale ka sellist “põrisevat vanakoolid telefoni”, siis Ulakas Kaunitar kingib ühele lugejale kallima variandi ehk Lelo Sona Cruise`i. Loosis osalemiseks ei pea tegema muud, kui toimivat e-maili kasutades postitust kommenteerima. Absoluutselt ei pea olema sama avameelne ja minuga oma voodielu detaile jagama, kommenteeri kas või tänast ilma, aga kui keegi sai samastuda ja tundis, et tema jaoks oli postitus lohutav ja lootust andev (mitte liig, mis liig) siis seda oleks rõõm lugeda, et mitte tunda end praeguse avameelsuse pärast väga ebamugavalt.*

Lelo Sona Cruise stimuleerija loosin välja 14. juunil säilitades võitja privaatsuse ehk avalikustan vaid varjunime ja/või kommentaari.

14. juuni: Üllatus Ulakalt Kaunitarilt ehk loosi võitjad

Kellele loosiõnn ei naeratanud, siis 24. juunini või kuni laoseisu lõpuni on mõlemad stimulaatorid sooduskupongiga sidrun poole odavamad. Ma ei julge lubada, et laoseis antud kuupäevani vastu peab ja halb uudis on see, et järgmisele kogusele ei saa Ulakas Kaunitar enam nii suurt soodustust pakkuda, sest Lelo poolt on tutvumishindade kampaania läbi, mis tähendab, et ka edasimüüjatele kehtivad teised hinnad. Hea uudis on aga see, et kupong sidrun jääb tähtajatult kehtima ja annab edaspidi tervele ostukorvile 10% suuruse soodustuse.

19. juuni: LELO tuli korra veel vastu ja Ulakas Kaunitar saab edasi soodushinda pakkuda ehk Sonad on taas saadaval, kuid tarneaeg on umbes 10 päeva. Loodetavasti rohkem ladu tühjaks ei saa ning keegi soodushinnast ilma ei jää.

Kui kellegi jaoks on tegu juba tuttava mänguasjaga, siis teie kogemusi oleks väga huvitav lugeda ja usun, et ma pole ainus uudishimulik. Ma tundsin teiste kogemustest väga puudust, kui ise eeltööd tegin, sest tavaliste inimeste kogemused on ikkagi midagi muud, kui mänguasjade testimistele spetsialiseerunud välismaiste blogijate-youtuberite arvustused.

Kui veel orgasmidest rääkida, siis ma ei ole neid mitte kunagi teeselnud, nii et Silver on algusest peale olukorraga kursis olnud. Kuna ta ei ole teistega sellistel teemadel nii avameelne, siis tema vaatenurgast ma ei räägi, kuid ma võin öelda, et ta on kolmanda osapoole nii omaks võtnud, et ma talve jooksul avastasin korduvalt, et ta oli minu peale mõeldes mänguasja magamistoas laadima pannud. Väike asi, aga minu jaoks mõjus alati hoolivalt ja armastavalt.

*Ma tegelikult ei tunne end väga ebamugavalt, sest seks on miski, millest räägin vabalt ema ja isegi isa ning vanaemaga, sõpradega, sama avameelsete juhututtavatega, tulevikus ka lastega, kui nad soovivad, sest minu jaoks on seks üks põnevamaid jututeemasid, mitte tabuteema. Aga ma tean, et kõik ei räägi sellest, pigem isegi taunivad sellist avameelsust, nii et hetkel on mul veidi tunne, et olen surunud peale midagi, millest üks või teine midagi kuulda ei taha. Tahaksin loota, et need, kellele selline avameelsus absoluutselt ei istu, võtsid hoiatust kuulda ega lugenud vägisi midagi, mis neid silmi pööritama paneb.

Tulemused viibriku ehk vaagnapõhjalihaste tooneriga

~ Liivi ~ 2 Comments

Ma kirjutasin rohkem kui aasta tagasi “alumisest korrusest” pärast nelja sünnitust ja teate, see on mu viimase pooleteise aasta loetuim postitus. Vaevalt, et uudishimust, mis mul seal all siis toimub, vaid äratundmisest. Probleem on reaalne ja see puudub väga paljusid naisi. Seda tõestavad juba need kümned naised, kes on mulle vahepeal kirjutanud oma muredest ja tundnud huvi viibrikuga saavutatud tulemuste vastu. Tõenäoliselt on sama palju neid, kes ei ole julgenud seda teha ja kes siiani ootavad lubatud järge esimesele postitusele.

Paralleelset viibriku kasutamisega üritasin teha läbi ka “Naise teine süda” kursuse, aga sellega jõudsin ma parimal juhul poole peale. Ma tundsin, et selline asi ei ole ikka minu jaoks. Sellise asja all mõtlen näiteks vaimusilmas kujutamist, et mu nibud on mu silmad, millega ma vaatan enda ümber ja muud taolist. Lugesin ka teiste tagasisidet ja neid naisi, kes ei suutnud kursusega sammu pidada, oli veel, aga samas oli ka neid, kellel oli seda kursust vaja ja kes elasid ülesannete täitmise ajal läbi igasuguseid erinevaid emotsioone kuni nutmiseni välja.

Minu suurim emotsioon oli ehk hämming iseenda suhtes, et kas ma tõesti kinnisilmi kujutan ette, kuidas ma rindadega ümbrust jälgin. Ma ei suutnud päriselt sellise asja sisse minna ja ma arvan, et see on pigem hea – ma tunnen, et mu mõlemad südamed löövad ühes taktis, et ma armastan oma keha ja enda seksuaalsust just sellistena, nagu need on … või õigemini pole need minust kuidagi eraldi, vaid see olengi mina ning selles osas ma eneseabi ei vaja.

Kuigi mul oli harjutusi tehes veidi naeruväärne tunne, siis taolist eneseabi ma ei naeruväärista, nagu ennist ütlesin, sain juba kursuse ajal aru, et on naisi, kes seda vajavad ja Paljas Porgandi postitus ainult kinnitas seda. Küll ei saa sellist eneseabi soovitada, vaid inimese enda sees peab see soov olema ja see minu viga oligi, et ma võtsin selle kursuse vastu puhtast uudishimust, tundmata, et just see ongi see, mida ma aastaid oodanud olen.

Mul oli vaja viibrikut ja seda aparaati soovitan ma küll kõigile, kellel pole vastunäidustusi selle kasutamiseks, aga on nõrgad vaagnapõhjalihased. Eriti soovitan seda Tena Lady asemel, aga arvestama peab siiski sellega, et see vahetus ei käi üleöö. Ma piirdusin küll tavalise pesukaitsme või batuudile hüppama minnes ettenägelikult pataka vetsupaberiga, aga kui mina sain nendest juba mõnekuise kasutamisega lahti, siis on mul usku ka Tena Ladyst vabanemisse.

Ma ei saa öelda, et ma enam üldse ei leki, kui vales asendis aevastan või täis põiega oma kiiremaid jooksusamme teen, aga lekkimine ei ole enam miski, millega ma igapäevaselt arvestaksin või mis paneks mind neid kiiremaid jooksusamme juba eos vältima. Batuudil hüppamist siiski pelgasin ja seda suurem oli mu üllatus, kui ma hüppamise ajal täiesti kuivaks jäin. Ma hüppasin suvel, kui viibriku regulaarsest kasutamisest oli möödas juba üle poole aasta, nii et see tõestas minu jaoks veel kord viibriku kasutegurit.

Kui Silver eelmisel talvel koduseks jäi, siis ma enam ei leidnud seda hetke, kus ma oleks tahtnud seda kasutada. Ma ei häbene tema ees selliseid asju, pigem oli temaga koos elurütm teine ja mõtted mujal. Kui hakkasin uuesti viibrikut kasutama, siis mul suurenes voolus ja ma arvasin, et viibrikul on selles oma roll, nii et jätsin selle taas sahtlisse seisma. Suve alguses panin tähele, et suurem voolus on kadunud, kuid siis läksin juba Soome ja unustasin viibriku maha. Suve lõpus aga leiti 4 cm läbimõõduga tsüst, millele arst pööras oluliselt rohkem tähelepanu kui eelmistele tsüstidele, nii et ma veidi pelgasin ega julgenud enne kontrollvisiiti viibrikut kasutusele võtta. Tsüst oli järgmiseks visiidiks peaaegu kadunud ja viibrik sai rohelise tule nii arsti kui ka minu poolt.

Kokkuvõttes ma jõudsingi kasutada viibrikut regulaarselt ainult kolm kuud, pärast seda kasutasin seda üksikutel kordadel või üksikutel kuudel korduvalt, kuid lühikese ajaga saavutatud tulemused ei kadunud selle pika pausi jooksul ära. Võib-olla väike taandareng on toimunud, sest ma ei ole ise igapäevaselt vaagnapõhjalihaste harjutusi teinud, aga seda on raske hinnata, kuna ma ei saavutanud viibrikuga ka maksimaalset tulemust.

Mida ma saavutasin viibriku kasutamisega? Eelkõige tugevamad vaagnapõhjalihased, mistõttu ei kaasne iga köhatuse, aevastuse, naerupahvaka, jooksusammu, hüppe ja muu sellisega ristis jalgu. Täpsemalt hiljaks jäänud ristis jalgu. Ma tunnetan oma vaagnapõhjalihaseid paremini ja saan neid treenida ebamugavustundeta, ainult et mul ei ole enamasti meeles neid treenida või ma ei viitsi seda pikalt teha. Voodielus läks hea veel paremaks, iseenesest suurejoonelisi muutusi (näiteks orgasmide näol) ei tulnud, kuid tundlikke kohti tekkis juurde.

Samas tekib küsimus, et kus need tundlikud kohad on, kui ma viibrikut ei suuda keskmise võimsuse juures käes hoida, aga sama võimsuse juures ei tunne ma all pea midagi. Eriti hästi tuli tundlikkuse vahe esile siis, kui ma keset elektriimpulssi sedasi asendit muutsin, et viibriku otsik välja tuli ja ma laengu otse häbememokkadesse sain … see oli nii kõrvetavalt valus! Ma tegin elu kiiremaid liigutusi, et sellest “elektrišokirelvast” võimalikult kaugele hüpata ja mu esimene mõte oli, et ma pean seest surnud olema, kui ma SEDA seal ei tunne. giphy

Siin midagi pikemalt kirjutada ei olegi, viibrik tegi seda, mida ta lubas – treenis vaagnapõhjalihaseid. Ma julgen seda soovitada ja ma kasutan seda ka ise edasi, esialgu taas igapäevaselt, et saavutada veel parem tulemus ja sealt edasi korra nädalas selle tulemuse hoidmiseks. Kodulehel enam samasugust viibrikut ei ole, on hoopis 3 uut mudelit ja nende kohta ma väga midagi rääkida ei oska.

Ma tean, et vähemalt paar inimest soetasid pärast mu esimest postitust viibriku, nii et kellel kodus ükskõik milline mudel olemas, siis jagage oma kogemusi. Ma arvan, et ma ei ole ainus, kellel oleks huvitav neid lugeda.

Bon Merite – luksus loodusest!

~ Liivi ~ Leave a comment

Sellest on nüüdseks üle kahe kuu möödunud, kui Bon Merite mulle toreda komplekti kehahooldustooteid kingituseks saatis ja tänaseks on üks toode päris otsas, nii et puhta südame ja nahaga saan öelda, et tegu oli millegagi, mis mulle väga meeldis. Täpsemalt oli tegu kehakoorijaga. Ma ei saa öelda, et õli või kehavõie meeldiksid mulle vähem, aga neid olen kõvasti vähem kasutanud küll, kuigi lõhna poolest meeldivad mulle need isegi rohkem. Asi on lihtsalt selles, et kehakoorija on mu nahka niisutatuna hoidnud ja lisaniisutuse järele pole eriti vajadust olnud.

Kui ma olin laps, siis mul oli allergia tsitruseliste vastu ja ma mäletan siiani, kui raske oli jõulude ajal mandariinidele vastu panna. Ma mõnikord veidikese patustasingi ja siis kratsisin end verele, aga rohkem oli ikka neid kordi, kus ma nii väga oleksin tahtnud mandariine süüa, aga ei teinud seda. Ka siis mitte, kui need olid koolist saadud jõulupakkides. Mandariini ja apelsini lõhn oli see, mida ma sõin, kui tuba oli nende lõhnadest paks. Võib-olla sealt ongi pärit minu armastus magusate tsitruseliste lõhnade vastu ja just seda Bon Merite pakub – nii armastust kui ka meelierutavaid tsitruseliste lõhnu. img_6038Tühi on too Bon Merite kreemjas kehakoorija kookose ja ylang-ylangiga. Ma ei olnud varem sellisest taimest nagu ylang-ylang kuulnud, aga nüüd lugesin, et selle taime lõhna peeti juba iidsetel aegadel armastuse ja sensuaalsuse lõhnaks. Kehakoorija lõhnabki sensuaalselt, kookose lõhna seal ei ole, on vaid kookose head omadused. Mulle meeldib muidu kookose lõhn ka ja kunagi ostsingi odava kehakoorija, mis lubas magusat kookose lõhna, aga tegelikult lõhnas toode väga keemiliselt ja lisaks olid koorivad terakesed liiga teravad, nii et pettusin korralikult ja see jäi üldse mu viimaseks kehakoorijaks. Bon Merite kehakoorija üllatas aga nii positiivselt, et ma kingin endale jõuludeks uue potsiku ja ilmselt algavad mu jõulud üsna vara, sest mul tekkis tootest sõltuvus ja ma ei jaksa õige päevani oodata.

Mis mulle toote juures meeldis? Esiteks lõhn, aga tegu on siiski üsna spetsiifilise lõhnaga, nii et võimalusel soovitan poes toodet nuusutada, sest mu emale see lõhn näiteks väga ei istunud. Vastu ka ei hakanud, aga ei olnud midagi sellist, mis oleks lõõgastanud. Mind lõõgastas ja ma nautisin koorimise protseduuri ajal levivat lõhna, mis tekitas tunde, et olen spaas. Teine variant on apelsiniga kehakoorija, mis ilmselt on kindla peale minek, kui tsitruseliste lõhnad meeldivad. Selle ma kavatsengi omale sussi sisse poetada, aga tagasi juba järele proovitud kehakoorija juurde.

Koorija juures meeldis mulle lisaks lõhnale selle pehme koostis, terad ei olnud liiga teravad ja sulasid kiiresti ära. Oma asjatundmatu sõnastusega ütleksin, et teraline kehakoorija muutus lõpuks libedaks õliks ja pärast loputamist-kuivatamist jäi keha tõesti siidiselt pehmeks ning meeldivalt lõhnavaks. Kõige paremini tunnetasin kehakoorija toimet oma kalli Härra selja peal, mis on alati kare, täis igasuguseid pisikesi punnikesi ja kärnakesi, aga pärast ühekordset koorimist oli ta selg siidiselt sile ja see siledus kestis pikalt.

Ma olen kindel, et teine kehakoorija on sama hea ja soovitan julgelt nende peale mõelda, kui teemaks on mida naisele/emale/õele/sõbrannale/iseendale jõuludeks kinkida. Ma pead ei anna, aga hind peaks vist jääma kuskile 10-13 euro vahele, mis on minu viimase 5-eurose kehakoorija kõrval üsna kallis, aga oma hinda igati väärt, sest toode on tõepoolest luksus loodusest! Selle raha eest saab oma nahka umbes 2 kuud hellitada (seda väidan oma kogemuse põhjal, kus kasutasin koorijat 1-3 korda nädalas, mõnel nädalal lisaks Härra peal ka). 

Kui märkasite, siis teised kaks toodet on testerid, millest õli oli mul au proovida enne, kui see üldse müügile jõudis. Tegu on Chia seemne ja apelsini kehaõliga, mis lõhnab sensuaalselt apelsiniselt, mitte eriti magusalt. Vahemärkusena ütlen, et 1. detsembril loositakse üks kehaõli Bon Merite Facebooki lehel välja ning osalemiseks ei pea midagi laikima ega jagama, tuleb vaid vastata küsimusele, millega külmal ajal oma nahka niisutad.
Kehaõli jätab keha õliseks, nagu õli seda teeb, aga imendub nahka kiiremini kui kehavõie. Ühtemoodi hästi niisutavad mõlemad, samuti kulub mõlemat vähe, aga lõhnavad nad erinevalt. Mõnel päeval meeldib mulle rohkem kehaõli lõhn, mõnel päeval kehavõide lõhn, oleneb tujust ja just selle järgi oma valiku teengi.

Mandariini kehavõie lõhnab isuäratavalt magusalt, veidikese isegi jõuluselt ja kuigi võie tundub alguses – vabandage taas mu asjatundmatud sõnavara – kõva, siis tegelikult see sulab hästi ruttu pehmeks ning seda on kerge nahale kanda. Mul on olnud aastaid tagasi kogemus Palmersi kehavõidega ja see oli küll selline kraam, mida andis kõhunahka masseerida, aga Bon Merite kehavõie on nahal nagu sulavõi. Olen sellega niisutanud ka lapse nahka, mida vaevab vahelduva eduga atoopiline dermatiit ja see on olukorra paremaks teinud. Eelistan seda kookosõlile, kuigi viimane aitab ka väga hästi, aga õli jätab naha õliseks ning päris korpas nahka ei taha see kohe hästi sisse imenduda, võie jääb nahal rasvane ning sobib hästi just korpas nahale.

Nii kehakoorija, -õli kui ka -võie lõhnavad imeliselt ning minu jaoks teeb asja heaks just see, et nende tugevate meeldivate lõhnade taga on kõik täiesti looduslik. Viimane on see, mistõttu julgen tooteid kasutada ka laste peal, mitte igapäevaselt, sest seda ei ole vaja, aga kui kellelgi muutub nahk kuivaks või atoopiline dermatiit annab endast märku, siis õli ja kehavõie on ka nende peal käiku läinud. Mõju on olnud ainult positiivne.

Bon Merite FB lehel on toodete koostiste ja omaduste kohta rohkem infot ja õnneks erinevaid tooteid pole üldse palju, pigem vähe, nii et silme eest kirjuks ei lähe ja valikut on kerge teha. Lisan siia ka Bon Merite Facebooki lehelt näpatud pildi, kus on näha kogu tootesari ja nagu näete, siis selles hunnikus on tegelikult ainult viis erinevat luksust loodusest.14712784_1192327984166930_4330996378488423750_oPs! Tänasel tähtsal päeval lõhnab mu kehavõitatud nahk magusalt mandariiniselt nagu lapsepõlve jõulud, lisaks olen nahka pannud kilo mandariine ja õhtul toome välja jõulukaunistused ning viime end pühalikult jõulumeeleollu.

Head esimest adventi!