Alustasin aprilli kokkuvõttega ja lootsin tookord, et kuu aja pärast olen normaalkaalu ülemisel piiril, aga sellega on praegu nii, et isegi ligi poolteist kuud hiljem olen ma ametlikult ülekaaluline.
Ma seadsin endale eesmärgiks kaaluda 30. sünnipäeval vähemalt 59,9 kilo, aga nädal enne kuupäeva oli selge, et sellist numbrit näeksin kaalul vaid pärast paastulaagrit ja kuigi ma lubasin endale, et ma ei lase motivatsioonil langeda, kui ma oma eesmärki ei täida, lasin ma motivatsioonil langeda. Viimased 2 nädalat on mu kaalunumber olnud vahemikus 62,8 kuni 63,3 kilo, olenevalt siis ainevahetuse kiirusest, nii et positiivne on see, et kaalunumber on püsinud paigal, mitte pole esimese tagasilöögi ajal kiiresti kerkima hakanud.
Motivatsioon iseenesest kadunud ei ole, aga energia küll ja juhuslikult ei ole ma 2-3 nädalat rauda juurde võtnud. Viimane nädal Eestis oli võrdlemisi sisutihe, mistõttu unustasin rauakuuri ja pärast seda unustasin rauasiirupi Soome kaasa võtta. Võib-olla on veel vara järeldusi teha, aga mulle tundub, et mu suurem energia tuli ikkagi rauakuurist ja kuna see on nüüd mitu nädalat pooleli olnud, siis annab see tunda. Olen poodides silmi lahti hoidnud ja guugeldanud, aga seedimisele hästi mõjunud Feroglobin Plus rauasiirupit ma siit leidnud pole ning muud ma ei tahaks katsetada, sest mu ainevahetus pole aastaid nii heas korras olnud ja ma ei julge riskida uute häiretega, veel vähem uute hemorroididega.
Ühesõnaga ei ole mul viimastel nädalatel olnud jaksu end liigutada ja nii ongi, ma pole juunikuus kordagi käinud kõndimas kõndimise pärast, rääkimata kepikõndimisest või rulluisutamisest, aga see on juba rohkem juuni kokkuvõtte teema.
Maikuus liigutasin end piisavalt, täpsemalt 225 km ehk keskmiselt veidi üle 7 km päevas, mis on parem tulemus võrreldes aprilliga. Sõin keskmiselt 1780 kcal päevas, mis on halvem tulemus võrreldes aprilliga. Maikuuga võtsin alla umbes 2,5 kg ehk vähem kui aprillis ning piltidel ja peegelpildis ma seda kaalukadu ei näe, aga teksapüksid, mida kandsin esimest korda kuu aega tagasi emadepäevapeol ja mis tookord vöökohast veidi kitsaks jäid, olid nüüd üllatusena vöökohast pigem avarad, nii et mingi muutus on ikkagi olnud.
Sentimeetrites oli mai lõpuks tulemus selline:
Rind: -1 (kokku -2 cm)
Piht: -2 (kokku -5 cm)
Vöö: -1 (kokku -4 cm)
Puus: -2 (kokku -4 cm)
Reis: -1 (kokku -2 cm)
Säär: 0 (kokku 0 cm)
Õlavars: -0,5 (kokku -2,5 cm)
Kahe kuuga on kaalunumber vähenenud 5,5-6 kg ja mõõdud kahanenud 19,5 cm. Kui jäsemete mõõte kahekordselt arvestada, siis on sentimeetreid rohkemgi läinud. Kaalu ja pikkuse suhte järgi olen siiski endiselt ülekaaluline. 
30aastane vs 28aastane. Sama kleit, erinev kaalunumber. Ilmselgelt sobib see roosa kleit vanemale eidele paremini.
Kaks aastat tagasi käisime minu sünnipäeva puhul väljas hommikust söömas ja lisasin kohvikus tehtud pildi Facebooki, tegin seda telefoniga ning kui kodus pilti suurena nägin, siis avastasin, et kleidinööbid olid kohe eest lendamas ja kõhupekk paistis välja. Pärast seda ma enam ei üritanud oma lemmikut kleiti selga suruda, nii et nende kahe pildi vahele jäänud aja jooksul polnud ma seda kordagi kandnud. Hea meel oli taas oma kleiti päriselt ära mahtuda.
Mida enda jaoks pean mainimisväärseks, on see, et mul on kadunud isud krõpsude ja kokakoola järele. Pole kaks kuud kumbagi ostnud, kuigi varem olid need iganädalased filmiõhtu kaaslased. Olgu, ühe korra venna kõrvalt olen paar krõpsu võtnud ja need olid isegi täitsa head, aga mul ei olnud tunnet, et tahaksin veel võtta, polnud isu. Lisaks sai sünnipäevalauale kokakoola ostetud, rummi kõrvale, aga keegi rummi ei avanud, nii et kallasin õhtul endale julgelt kokat ja meeldiva üllatusena ei pakkunud see mingit maitseelamust. Silver, kes on sama kaua kokadieedil olnud, arvas sama.
Mingid nõrkused on mul siiski alles, peamiselt saiakesed ja koogid, aga need käivad ka perioodidena peal. Üks nädal oli siin selline, kus ei möödunud päevagi, kus ma poleks söönud mõlemat, ma ainult nendest oleksingi tahtnud toituda. Sain vist isu täis, sest pärast seda pole olnud jälle päevagi, kus ma oleksin tahtnud saiakest või kooki. Jäätist või sorbetti söön küll hea meelega ja seda tuleb ette mitu korda nädalas, aga igasugused kommid ja šokolaadid on tänaseks päris kaugeks jäänud. Ma isegi ei mäleta, millal ma viimati šokolaadi sõin.
Kokkuvõttes toitun endiselt nii, kuidas tahan, ainult koguseid olen piiranud, et kalorinorm (väga) lõhki ei läheks. 
28aastane vs 30aastane, esimene tundub oma suurema kaalu juures palju rõõmsam, aga tegelikult on teisel lihtsalt pikk päev seljataga, millele eelnes vaid kolmetunnine ööuni ja mõlemad naised on sama rõõmsad ja enesekindlad.
Kuigi oma kahekümnendates olen ma endale alati meeldinud, olen piltidel oma ülekaalu näinud ja seetõttu vähem pildile jäänud või neid pilte vähe alles jätnud. Nüüd meeldin ma endale jälle piltidel ka ja mõnikord jään nendele nii hea nurga all, et tundun veel saledam kui tegelikult olen. Veel saledam … Kirjutan mina, kes ma olen kehamassiindeksi järgi ülekaaluline. Peaksin ilmselt kirjutama, et näen vähem ülekaaluline välja kui tegelikult olen, aga nagu ütlesin, siis ülekaalulisena ma end ei tunne ja vaatepilt meeldib piisavalt palju, et end saledaks pidada.
Tegelikult on sedasi raske kaalu langetada, kui ma end oma kehas hästi tunnen, aga samas tunneksin ma end veel paremini, kui ma jõuaksin sellisesse vormi, millises ma kunagi varem olnud ei ole. Tunneksin end siis paremini juba ainuüksi seetõttu, et ma sellega hakkama sain. Sellega meenuski, et ma olen kord lubanud 30. sünnipäevaks elu parimasse vormi jõuda. Lõpus veel kirjutasin: Nii et edaspidi saate lugeda taas Orgu kavast, minu kaalust, kõnnikeppidest, aktiivsusmonitorist, kupumassaažist, trennist, kehaanalüüsist ja nii edasi. Kuni hiljemalt kahe aasta pärast saan öelda, et minu keha on pärast lapsi kobedam kui kunagi varem. Kui seda ei juhtu, siis kustutan selle postituse ja teen näo, nagu ma tegelikult ei tahaks üldse alla võtta ja olen väga rahul oma kopsaka kehaga.
Kustutama ma midagi ei hakka, aga mis ma oskan öelda … Orgu kava proovisin nii tasuta kui ka raha eest, mõlemal juhul ei suutnud ma kava järgida. Proovisin Fitlapi ka, aga taas ei suutnud ma kava järgida. Asi ei ole üldse toitudes, need on väga head ja kui keegi teine need valmis teeks, siis ma kava üle üldse ei nuriseks. Mulle lihtsalt ei meeldi süüa teha ja kui ma seda mingil perioodil rohkem teen, siis sellele järgneb periood, kus ma ei taha potte-panne näha ka ning ostan valmistoitu.
Kõnnikeppidest midagi erilist kirjutada ei ole. Aktiivsusmonitori müüsin maha, pulsivöö ja nutikaalu ka. Kupumassaaži järel tekkisid kintsudele pisikesed psoriaasitäpid ja loobusin sellest. Trennist olen nüüd veidi kirjutanud, täna siis seda, kuidas ma pole seda mitu nädalat teinud. Kehaanalüüsist ja koormustestist kirjutan sügisel, kui olen neid korranud.
Keha ei ole täna kobedam kui kunagi varem, aga oma elu parimas füüsilises vormis olen küll. Ma ei ole kunagi varem jaksanud end nii palju liigutada (14 km suusatada, 27 km rulluisutada) ja ka mu südametöö on veidi aeglustunud, kuid endiselt jääb puhkeolekus liiga kõrgeks, 85-90 löögi vahele minutis. Kuna mul on juba puhkeolekus kõrge pulss, siis trenni ajal tõuseb see kiiresti soovitatatust kõrgemaks ja see oli ka põhjus, miks aktiivsusmonitorist loobusin, punase pulsinumbri vaatamine tekitas vaid stressi. Kardioloog andis mulle loa treenida vastavalt enesetundele ka kõrge pulsisageduse juures ja enesetunde järgi ma nüüd kõike teinud olengi.
Nüüd tuleks kuidagi see enesetunne ja energia tagasi saada, et juunikuus ka ikka mõni kilomeeter kirja läheks, muidu ei ole mul järgmisel kuul millestki kokkuvõtet teha.
Endiselt samas paadis! ?
Kaks ja pool nädalat ei olnud jaksu mingit trenni teha, algul polnud aega ja hiljem tuli kohutav nohutõbi peale, mis röövis viimsegi energiaraasu. Kuna elame maal, siis ei saa isegi haigena vedelemist lubada ja seetõttu mingi minimaalne liikumine hambad ristis toimus, aga kaalule see mõju ei avaldanud. Kõigun samamoodi 62-63 vahel. Eile käisin üle tüki aja jooksmas ja kui muidu oli 4-5 km juba nauditav koormus, siis eilne 3,5 võttis korralikult võhmale.
Sama lugu on mul ka füüsilise vormiga. Kaalunumber on olnud ka 58 kg, aga jaksu pole kunagi varem nii palju olnud kui praegu. Mäletan, et koolis oli iga aasta “koormustest” – tuli joosta 10 või 15 min jutti. Iga kord oli veremaitse suus, silme eest must ja lihased mitu nädalat haiged. Mõni ime, et ma jooksmist pehmelt öeldes jälestasin. Vanad head ajad ?
Tegelikult tahtsin öelda vaid seda, et pole hullu, küll me saame tagasi ree peale. Tasa ja targu eesmärgi poole!
Sa näed hetkel väga hea välja 🙂
Kyll need m6ned kilod lähevad, kui väsimusest lahti saad ja energiat juurde tuleb 🙂
Tead, ma võin kohe ausalt öelda, et mina sain sinu esimeesest kaalupostitusest küll kohe inspiratsiooni. Muidu istusin siin oma 80,3kg-ga ja mõtlesin et midagi peaks ette võtma. Mingi 4 nädalat hiljem olen 77,6 – pole just palju kuu kohta, aga arvestades et ma peaaegu aasta ei suutnud oma kaalu allapoole liikuma saada, siis on hästi. Ma ise olen 162 cm ja tunnen, et kuskil 62kg juures oleksin juba väga ok. See ka normaalkaalu piir.
Hakkasin ka jälgima kaloraazi ja seda igapäevaselt ühte äppi kirja panema, samuti ma üritasin iga päev tund aega oma kõnniringi teha. Päris iga päev ei ole jõudnud ja eks vahel hiilib ka mõni pisike coca cola ja saiake ära mu menüüsse.
Kusjuures mul on täitsa veider see et kui teised nt näevad oma peegelpilti koledamana, siis mina näen ennast peeglist täitsa okeina, aga kui pildi pealt näen, siis on küll tunne, et kas see olen mina vää 😀 Mingis mõttes olen ma praegu palju enesekindlam kui 50kg olin.
Sina näed väga hea välja ja edu sulle selle soovkaalu saavutamisel!
P.S: mina olen ka see kes ei suuda neid Orgu ja Fitlapi kavasid teha. Mulle ei tundu üldse ahvatlevad need toidud ja see kuidagi ahistab mind, et mul on ette nähtud mingid asjad.
ma peaks ka end kätte võtma… vahepeal armusin ja kaal langes kolinal aga nüüd on kõik tagasi tulnud. kaalunumber mind niiväga ei häirigi, kui see lodev kõht… muus osas olen endaga rahul. no jalad võiksid reiest nõks peenemad olla aga muidu on teised täitsa ilusad.
Kas sa vahepeal oled uuesti verd ka andnud? Kas tõusis hgb?
Mu perekas väidab, et need siirupid ei toimi. Soovitab ainult ühte odavat tabla. A ma ei saa seda võtta, sest ka samal ajal topelt annuse lahtisteid võttes käin ma siis nr 2 kord nädalas. Sünnitamine oli ka lihtsam ja võttis vähem aega + hemorroididest ma loen, et tead sa isegi piisavalt
Mul hgb madal ja pean võtma
Hea meelega võtaks seda siirupit, kui teaks, et see ei tee kõhtu kinni ja, et see toimib ikka ka
Ei ole vahepeal kontrollinud, sest rauakuuri ja analüüsi vahel peaks olema 2 nädalat, et saada tõest vastust. Mul hgb-ga kõige suureb mure ei olegi, see on enamasti normi alumisel piiril või veidi alla selle, aga ferritiin on viimased 2 aastat alla normi olnud.
Mulle soovitas Feroglobini arstikeskuse õde, kes oli käinud just aneemiateemalisel koolitusel. On ka mulle öeldud, et siirupid ei ole piisavalt tugeva toimega, kuid kuna tabletid ei ole ka rauavarusid kehas kergitanud, siis leidsin, et võin ju seda siirupit proovida.
Enesetunde poolest tundsin end rauakuuri ajal paremini küll, nii et midagi ikka mõikas vast. 🙂 Tundub küll liiga hea, et tõsi olla, sest see siirup tõepoolest ei ole kordagi seedimist ühest äärmusest teise mõjutanud ega kõrvetisi tekitanud. Olen viimase 10 aasta jooksul igal aastal üks kuni mitu rauakuuri läbi teinud erinevate raualisanditega ja Feroglobin on praegu esimene, mille puhul pole ma mingeid ebameeldivaid kõrvaltoimeid täheldanud.
Neid on kahte erinevat varianti, aga kuna ma olen pidevalt energiapuuduses, siis võtsin Plus variandi, kus rohkem erinevaid vitamiine sees. Minu arvates täitsa toimis ja tahaksin juba kuuriga jätkata. 🙂
Muide, apteekides on need siirupid 5 € kallimad kui lingitud poes ja ühe pudeliga saab hakkama ainult 3 nädalat, nii et võrdlemisi kallis kraam, mille puhul võiks ju eeldada, et näidud ka tõusevad. 😀
Kas Soomes Schüssleri soolasid on saada?
Ma soovitaks neist nr. 3 (Ferrum Phosphuricum) võtta. Ilma igasuguse kõrvalmõjudeta.
Ühe tuttava vanaema sai nende abil üheks operatsiooniks oma rauanäidu korda. Ja ma ise hoidsin raseduse ajal nii oma rauapuuduse ära.
Neid peaks olema saada apteekides, mis muu hulgas ka homöopaatilisi preparaate müüvad.
On saada, leidsin just ühe purgi 17,5 € eest. Aitäh soovituse eest! Rauakuuri aseainena seda ma ilmselt kasutama ei hakka, sest jäin Feroglobini siirupiga väga rahule ja tahan sellega jätkata, kuid antud soola kohta käiv info pakub huvi küll.
“Seega soovitatakse: respiratoorsed (hingamis-) probleemid, veritsus, aneemia, tugev menstruatsioon, lõhkuv peavalu (puperdav), palavik ja gripp, valulik kurk, põletikulisus, veretung, lihaste venitused ja nikastused, kõrge temperatuur, kiire pulss ja reumatism. Preparaat on tuntud ESMAABI vahendina ja soovitatakse lisana kõigi vaevuste korral nii lastele kui täiskasvanutele. Kasutada lõigete, haavade, marrastuste ajal natuke pulbrit otse probleemsele kohale veritsuse peatamiseks.”